Jamendo
Indie rock Post-rock DIY Alternative rock Slacker rock Cowbell indie Art rock Progressive pop Psychedelic Singer-songwriter
14 lugu muusikat 1990.aastal sündinud prantslaselt, keda tänapäeva terminoloogias saaks nimetada lõngusepopi esindajaks. Osaliselt on see õigustatud -- kui ta laulab; mõni esteetpea ütleks, et ta ei oska laulda (see on pigem kiitus -- lihtsalt ei huvita nende laulmisstandardid) --, teisalt on seal siukest mõnusat pastelset lehmakellaindit ning sulnist jätsumaiguga meelelahutuslikku postrokki, mis toob meelde John McEntire'i pühapäevaprojekti Sea And The Cake'i. On see siis madala ja kõrge vastandamine või ei, ent meeleolu loob ja hoiab uhkelt ülal küll. Aju-teema on talle ütlemata tähtis -- lisaks sellele albumile kannab üks tema üllitis pealkirja "Head Voices". Asja huvitavamaks tehes lisab Hugo viguriga kunst- ja progepoppi, mis tasapisi hakkab meenutama progekeigarit Kevin Ayers'it. Iga kuulamisega avanevad praod ja rullub valla kihte, ning koos sellega ka artisti sügavus ning meisterlikkus. Neetult hää asi. Lõunaeestlased ütleksid -- aju immõs!
Kuvatud on postitused sildiga 2016. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 2016. Kuva kõik postitused
4/04/2024
Hugo Jugy – Brain Sucks (2016)
7/25/2022
Misha Panfilov – Kallaste Elektrooniline Muusika (2016)
- Cosmic synth
- Easy listening
- Electronic music
- Ambient pop
- Library music
- Dreamwave
Misha Panfilov`it võib Eesti muusikutest kahtlemata pidada kõige lähemal olevaks nn raamatukogumuusikale. Ega siis see ei peagi olema eesmärk omaette, ent juhatab melomaanidele otsa kätte. Antud neljalooline illustreerib helides ilmekalt helesinist kosmost, pastoraalset varahommikut, keskpäevasest päikeselõõsast tingitud hallutsinatsioone, tüüne suvepäeva päikeseloojangut ning Peipsi järve hiiglaslikku veepeeglit. Meeleolu valitseb, sellal kui artist liigub ühest punktist teise, teisest kolmandasse ning lõpp-punkti – kolmandast neljandasse. Üksnes algus- ja lõpuhetk on tajutavad, vahepealne moodustab tervikhelindi. Vahet ei ole, ehk lugudes seesmiselt on isegi rohkem variatsioone kui lugude vahelises võrdluses. Ajatu üllitis – sobis nii aastasse 2016, sobib aastasse 2022 ning ilmselgelt ka aastasse 2028 (või aastasse 2038). Muusikas on tajutav kerge mõrumagus maik man, kuna muusika on produtseeritud teises lookuses ja teistsuguses keskkonnas ehk Tallinnas. Kui oleksin Kallaste linnapea, siis esimese asjana teeksin ettepaneku muuta käesolev helind väikelinna ametlikuks helindiks.
8.5 (8.0-9.5)
2/22/2022
ANIMAL MACHINE – Trashing Drive Vegetation (2016)
- Noise
- Psycho-acoustic
- Avant-garde
- Non-music
- Improvised noise
- Freeformfreakout
Pulseerivad müraseinad vallutamas kuulaja kuulmekäike, hinge ja meeleolu. Haarates meelevaldselt kinni albumi avaloo pealkirjast viitab see ilmselt kunstlikule, kätega kokkuklopsitud iseloomule, andes edasi kiht-kihi haaval koostamise taaka. Kuigi jah, olgem ausad, raske on kindlaks määrata käesoleva neljaloolise (tõsi, minu kaustas on viis lugu) albumi algupärast impulssi – kas on tegu determineeritud heliloomingu või lõdvalt komponeeritud teosega. Ilmselt siis mõlemat – võiks eeldada üleval olevast tekstist. Käesoleva albumi kontekstis võib tõdeda, et müramuusika on intrigeeriv fenomen – ühelt poolt vormiliselt primitiivne ja destruktiivne, teisalt jälle tehniliselt meisterlik ja suunitletud. Viimane on oluline esimese aspekti usutavuse väljatoomiseks. Müramuusika agressiivsus on ajalooliselt igati humaanset tähendust omanud – esiisa Luigi Russolo matkis-mõnitas selle läbi sõja(masinate) koledust; destruktiivsust naeruvääristatakse, ning seeläbi lammutatakse. Puhtheliliselt võiks anda sellisele massiivsele helikeelele õigustuse, et looduses kindlasti leidub objekte, mis tekitavad sarnast heli – nt hiiglaslikud kosed Ameerikas ja Aafrikas, vulkaanid ja lumelaviinid. Müramuusika on pealtnäha vaba, ent nähtamatud piirid peituvad selleski. Ühelt poolt piirid ning teisalt nende piiride nähtamatus annavad asu nii seesmise jõule ja tähendusele kui ka petlikule veetlevusele. Popmuusika seevastu kätkeb endast totalitarismi algeid – produktsioonist ja turustusvõtetest kuni enda meeldivaks tegemise meelevaldsuseni. Attenuation Circuit on selle üllitanud.
7.5 (7.0-8.0)
8/14/2021
Hinterheim – Tillage ! (2016)
- Post-rock
- Avant-rock
- Experimental rock
- Musique concrète
- Art rock
Oksitaania (Prantsusmaa poole jäävast piirkonnast) ühemehe postrokk-kombo üllitis koosneb kahest loost, mis algselt olid väikesetiraažilise (33 tk) kassettväljaande a- ja b-pool. Lugude pikkus ületab natuke kümmet minutit, paljastades muusikaliselt eepilised kitarrivalendikud, mis looklevad ja tõusevad. Siiski tekstuur on otsustav, pakkudes eriilmelisust – lisaks selgema kõla skaalale on kuulda ähmast õndsust, mis annab muusikaliselt õige knihvi. Kuulaja ja kitarrimassiivi vahele jääb virtuaalne distants, mis siiski kõlab kaugustes võimsalt ja natuke pahaendeliseltki. Artist ei tee saladust, et on mõjutatud mõjuvõimsa Montréal'i leibeli Constellation Records'i artistidest. Omalt poolt lisaksin artisti kaasmaalaste Natural Snow Buildings'i imetabased maastikud. Vaadates pilti Sylvain'i atribuutikast – jah, ainult elektrikitarr, kuid märkimisväärses koguses efektimasinaid, võib nentida, et maailm on artisti kätes ning kompromisse ei tehta. Eks kitarridest püütakse destilleerida optimaalne maksimum ning juurde lisatakse näputäis konkreethelisid tänavatelt ning lühikesi müraintervalle. Väga veenev kitarrimuusika, mis samaaegselt osutab nii ilmsele kui varjatule, nii käegakatsutavale kui haaramatule.
4/24/2021
Joli-Joli – EP (2016)
- Krautrock
- Yacht pop
- Motorik
- Easy listening
- Synth-pop
- Electronic
- Ambient pop
- Psychedelic
- Space pop
Prantsuse eksperimentaal(pop)muusikaleibeli Nowaki Music all üllitatud suurepärane neljalooline EP, milles on loojuva päikese oranžkollakat helki, pildudes ebamaiseid varje merelaintele sellal kui vajudes aegamööda horisondi taha. See ongi peaasjalikult elektrooniline kosmosepopi varjundiga jahtpop, mis annab ajale mitmekordselt aeglustava käigu. Suurepärased süntesaatorihelid kuldavad kuulajat, pumbates kaduva päeva nostalgiat eespool taanduvast päikesest. Öko. Erandiks – samas eelpoolmainitud muusika vitaalseks kontrastiks – on ülimõjus motoorne psühhedeelia-krautkäiamine, mis ihub peeneks kõik, mis on sätitud selle rajale ("I Retrieved! Yourself!"). Iga päev. Iga kell. Iga minut.
1/29/2021
Stefi del Cosmos – Stefi del Cosmos (2016/2019)
- Stoner rock
- Psychedelic
- Hard rock
- Rockabilly
- Heavy psych
- Grunge
- Doom rock
Argentiinlanna Stefi koos kahe abilisega (Lucas Kapovic, Pablo Genuardi) manamas raskema sammuga rokki sellel viieloolisel üllitisel, mille on oma kaitsva tiiva alla võtnud Death Roots Syndicate (esimest korda reliisiti 2016. aastal). Igati õnnestunud jõudemonstratsioon kitarridel – rifid, rifid ja rifid ning jõuline naisvokaal esiplaanil. Aga see on ühtlasi ka tagaplaan. Või siis tagaplaan üleüldse puudub. Eks meenuvad aeg-ajalt tuntud amatsoonid rokilavadelt nagu Shirley Manson, PJ Harvey ja Justine Frischmann Elastica eesotsas. Kohati lastakse muusikasse ka psühhedeelseid allhoovusi, kohati kõrbeliiva sõõrmetest sisse tuisata. Ühte äärmusesse jääb doom ja teises otsas on velvetine Americana, aga need on ajutised, mis kuigi kauaks püsima ei jää. Vahele ka rockabilly`t. Miski siin žanriliselt kaua ei püsi. Tõele au andes. On see siis grunge`i valem? Hea asi, hästi mängitud ning produtseeritud. Vana kooli rokk noh.
7/27/2020
Pinballsound – Дирижабль (2016)
- Soviet wave
- Alternative pop
- Soft rock
- Indie pop
- Synth-pop
- Dance pop
Pinballsound's 8-track issue can be described under the characteristics of the so-called Soviet wave which in fact is a very loose tag stylistically, more it is just a discernible case. Otherwise it can be described an example of emotionally overloaded soft rock and synthetic pop in Slavic sauce. Getting partly inspiration from kitschy Soviet estrada pop and overall nostalgic milieu (all may seem more green and less problematic because the last decade of the USSR coincided with many musicians' childhood and for many Russians it seems to me personal welfare would worsen remarkably) and on the other side exploiting contemporary alternative pop trickery. Additionally there is also represented the romantics of space age.
5/30/2020
Spectrum Control – Hunters At Cyber Dawn (2016)
- Drone pop
- Organcore
- Indie pop
- Lo-fi
- Krautrock
- Experimental pop/rock
- Electronic
- Avant-pop/rock
- Psychedelic
Ameeriklase Dewey Mahood'i (Plankton Wat, Eternal Tapestry, Edibles) ühemeheprojekti Spectrum Control'i kümneloolist üllitist on kirjeldatud kui Galaxie 500 trummimasinaga, kui neelupõletikku põdevat Yo La Tengot maagiliste seente peal; kui mõnd Saksa punti, keda sa ei ole kuulnud, aga peaksid kindlasti kõrva peale panema. Teravmeelsusi sissejuhatavaks eineks küllalt, aga omalt poolt kirjeldaksin seda muusikat kui ühendavat lüli Ty Segall'i ja Moon Duo ning esimese otsa, sirgjoonelisest krautrokist ja kingapõrnitsemisest läbiimbunud Stereolab'i vahel. Ja nende bändide kaudu räägivad loomulikult Saksa rohkem- ja vähemelektroonilised rokkansamblid minevikust. Kuulates lugu Street Thunder lisanduvad Teutooni kaasaegsed (piiripealsed) krautrokkarid nagu Kreidler, Mouse On Mars, To Rococo Rot, Lali Puna. Muidugi tuleb valemisse lisada tee-seda-ise esteetika ja selle teenistusse rakendatud droonpopp ja lo-fi piiramatu mängulisus. Piiramatu mitte absoluutses, vaid tinglikus tähenduses; lõpmatute valikute seast konkreetsete helide väljavalimine ja nendega opereerimine. Siin on seda peent kidrade ja elektrooniliste klahvpillide vahelist sisse- ja väljalülitamist, aga Dewey Mahood teeb seda elegantselt jämedate helikudede vahendusel, milles on jõudu, sügavust ja dünaamikat. Rokib, rokib; rokib täiega. Tõsi, lugu nimega Terry Coltrane siseneb oma allasurutud hillitsetuses tänapäeva kosmiliste sündivõlurite manu (Daniel Lopatin, M Geddes Gengras, Steve Hauschildt). Suurepärase albumi on üllitanud plaadifirma Field Hymns.
10/29/2019
Marco Lucchi – Se da lontano (2016)
- Modern classical
- Microtonal
- Post-classical
- Ambient
- Drone
- Avant-garde
- Experimentalism
- Minimalism
- Piano music
- Ambient drone
- Dark ambient
10/13/2019
Pogo – Weightless (2018)
- Sampledelic
- Plunderphonics
- Avant-pop
- Electronic pop
- Shibuya-kei
- Sound collage
- Alternative dance
9/07/2019
Natural Snow Buildings – Aldebaran (2016)
- Experimental folk
- Free folk
- Ambient
- Drone folk
- New Weird France
- Avant-folk
- Epic
- Post-folk
- Minimalism
- Psych-folk
- Ambient folk
- Improvised music
- Drone
7/13/2019
Marco Lucchi – Kosmische (2016)
- Drone
- Minimalism
- Avant-garde
- Experimentalism
- Kosmische Musik
- Ambient drone
- Microtonal
7/07/2019
Anabasis – Alexander (2016)
- Art music
- Ambient
- Avant-garde
- Neoclassical
- Drone
- Dark ambient
- Conceptual
- Experimentalism
- Ambient drone
6/19/2019
Cousin Silas – Memories Of A Journey (2016)
- Ambient
- Soundscape
- Microtonal
- Drone
- Minimalism
- Avant-garde
- Kosmische Musik
- Experimentalism
- Space music
- Ambient rock
- Ambient drone
- Guitar ambient
- Post-classical
6/01/2019
i AM esper – My Withering Life (2012)
- Post-rock
- Art rock
- Noise rock
- Epic
- Experimental rock
- Avant-rock
5/02/2019
Tracing Arcs – Waste Not, Want Not – Wasteland Remixes (2016)
- Electronic music
- Remixes
- Alternative dance
- Breaks
- Art pop
- Ambient pop
- Space pop
- Chilltronica
- Easy listening
3/16/2019
Hamlet His Highness – For All & None (2016)
- Space rock
- Avant-rock
- Psych-rock
- Ambient rock
- Post-rock
- Chamber rock
2/13/2019
Svann E. Langguth – Drei- Und Vierstimmige Interventionen & Polymorphe Vivisektion (2016)
- Lo-fi
- Improvised noise
- Experimental rock
- Electronic music
- Experimentalism
- DIY
- Noise
- Psycho-acoustic
- Drone
- Abstract
- Avant-garde
- Avant-rock
1/22/2019
Victor Jouk – Cosmic Voyager (2016)
- Electronic music
- Experimental electronica
- Kosmische Musik
- Alternative
- Kraut-electro
- Minimal synth
11/30/2018
Yoshiwaku – Back To The Tape (2016)
- Noise
- Avant-garde
- Live
- Experimentalism
- Post-industrial
- Improvised noise
- Drone
- Psycho-acoustic
Tellimine:
Postitused (Atom)