Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga 1984. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 1984. Kuva kõik postitused

11/15/2026

Viscera -- A Whole Universe Of Horror Movies (1984/2013)



Various Cassette Tapes/Haltapes/Cause And Effect

  • Sound poetry 
  • Industrial music 
  • Experimental electronica 
  • Art music 
  • Industrial music 
  • Spoken word 
  • Avant-garde 
  • Electronic 
  • Experimentalism 
  • Drone 
  • Avant-electronica

Industriaalmuusika on siinkirjutaja silmis viljakas praktika, mis loob helide kaudu alternatiivseid ruume, muutes tavapäraseid piire ning tuues nähtavale inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahelised pingelised suhted. Ruumi ei saa kirjeldada üksnes füüsilise keskkonnana, kuivõrd hõlmates ka suhteid, arusaamu, hoiakuid ning kontekste. Ei oleks vist liialdus öelda, et iga industriaalmuusikaks klassifitseeritav üllitis on omaette ruum ruumis, mida teatud tõekspidamiste alusel suvatsetakse nimetada industriaalmuusikaks. Ning tinglikkusega tuleb tahes-tahtmata arvestada. Tinglikkus tuleneb näiteks sellest, kuidas tehnoloogia muudab loomingulise ruumi olemust. Viscera puhul oli selleks üleminek avatud mikrofoni ja laivis salvestamise juurest neljarajalisele salvestusmakile. Avatud mikrofoniga salvestamine tähendas vahetut, kontrollimatut ja intuitiivset loomingulist olukorda. Neljarealine seevastu võimaldab helisid eraldada, kihistada, korrastada ja hiljem töödelda.Tehnika on oluline, sest võimaldab tuua esile ja realiseerida esteetilisi valikuid. Või siis vastupidi -- muusik jookseb rakenduste ja võimaluste virvarris kokku. Eks säherduse paradoksi - tehnilise külluse potentsiaali ning spontaansuse vähenemise vahel tuleb leida kompromiss. Üheks võimaluseks oleks piirduda vaid kitsa osaga, mida üks või teine tehniline vahend pakub. Vastasel juhul tehnoloogia loob kunstnikule uue loomingulise ruumi, samas hakates seda struktureerima ja kontrollima. Deborah Jaffe ning Hal McGee laenavad 16-loolise taiese tarvis sõbralt Moog-süntesaatori, samas säilitades tugeva pinge ennekõike Jaffe vokaalakrobaatika ja McGee kord kaebliku kord ihaleva kord pahaendelise mantra ning minimalistliku helikeele alusel. Isegi minimalistlikus helikeeles võib peituda esmapilgul tagasihoitud pinge, mis tasapisi hakkab üle kanduma kuulaja teadvusesse ja fantaasiatesse - melomaani gliiasid ning närvilõpmeid ergastama, oskuslikult laiendades ning ka levides üle mänguvälja. Tõsi, mainitud kalduvustega artistide leksikaga kaasnevad ka lühised ning katkestused. Tandemi võlu ja jõud seisneb teadlikkuses ja osaliselt teadmatuses, mida nad teevad ning tegemata jätavad. Tegemata jätmine ei ole etteheide, vaid pigem annab aimu võimalikkuste olemasolust, mis igast helikillukesest vastu sirab. See on kui teemantväljal olemine, mis kiiskab sedavõrd, et paljusid võimalusi ei olegi võimalik haarata. Selleks on vaja tahet, et järgmisi hoomata. Vähemalt järgmiste albumite materjali peegeldades. 9.0 (8.5-9.5)

7/30/2026

Cardiacs -- The Seaside (1984)




Alphabet/Bandcamp

  • Pronk 
  • Art punk 
  • Glam punk 
  • Post-punk 
  • Zolo

Kuivõrd elu võib aeg-ajalt tunduda jubeda ning ülekohtusena, siis üks viis sellega kohanemiseks on omandada irooniline maailmavaade. Muusika puhul on see nii ja naa. Briti punt Cardiacs punnitab sellel 13-loolisel taiesel energiaga, mis kokkuvõttes tundub võltsina -- nagu keegi, kes naerab liiga kõvasti, liiga kaua ja vales kohas, et oni hingehaavu varjata ning mitte lahti rebestada. Kogeda nende 57 minuti vältel ooperlikku hüsteeriat, ülepingutatud rõõmu, paabulinnulikku karnevalilikkust, laskmata kunagi päriselt maha rahuneda. Selle närvilise, vaat et kompulsiiivse eufooria ajal näikse laiutavat tühjus ning hõredus selle egotripi ümber. See tühjus on säherdune, justkui oleks kuulaja jalge all pilt, mis imiteerib auku ja selle all laiuvat põhjatust. Mingisugune simulaakrum, mis ei ole ei liha ega kala. See vale naer on tegelikult üks Cardiacsi tuumikuid -- nad ei mängi kunagi tõsiselt ega autentselt tavapärases rokk- ja punkmuusika mõttes. Isegi kui mõtestada äraspidiselt: isegi kui Tim Smith jt ei püüdnud oma “päris-mina” peita, vaid põrutasid kuulajale õkva näkku, ainult et moonutatud ja võimendatud kujul, kõlab see paraku tihedalt ja väsitavalt. Isegi mõeldavad valemid - Queen kohtub Kissiga kohtub Uriah Heepiga - on tüütud. Üks energia, üks bänd, üks egotripp -- lihtsalt väikeste muutuste ning nihestustega, mis kuulaja teadvuses paratamatult nivelleeritakse. See on jälle see koht, kus britid võrreldes oma USA vastetega (James Chance and the Contortions) selgelt alla jäävad. 6.0 (5.5-6.5)

1/21/2024

Viscera -- Who Is This One (1984)



Various Cassette Tapes/Cause And Effect

DIY Experimentalism Industrial music Psycho-acoustic Avant-garde Freeformfreakout Spoken word Dada music Sound poetry Psychedelic Micronoise

Kassetikultuuri ja kodus salvestamise entusiastid Debbie Jaffe ja Hal McGee elik Viscera olid 1984. aastal täiendanud tehnikaparki kahe süntesaatori ja neljarealise salvestusmakiga; enne ostlemist oli ühel poolel tõsiseid kõhklusi, kuna liikumine professionaalse tehnika poole võrreldes kahe varasema üllitisega võinuks põhjustada "kompromisse ehtsa loomingulisuse arvelt". Varasemad albumid olid salvestatud laivis avatud mikriga, mis võimaldas intuitiivset tegutsemist, ka instinktiivseid otsuseid. Uus album on tänu uuele tehnikale rohkem kontrollitavam, mis protsessi mõttes ehk pärsibki loovust, ent teisalt võimaldas kogemust paremini purki panna. Kokkuvõttes võiks nentida, et tegu on hea vana kooli industriaalmuusikaga. Selline, milles on nii otsest kui kaudset hullust, st pööraste ideede teoks tegemist ning personaalse psüühilise energia vallandamist ja maandamist. Üks lugu räägib Hal McGee halvast narkokogemusest, mis võinuks lõppeda väga halvasti. Madal pahaendeline bassimüdin sugereeriva vokaali all loob efekti kogu albumi vältel. Tõsi on, et tollane tavapraktikasse kuulunud analoogheli muutis tulemuse lopsakamaks ja elavamaks -- eriti industriaal- ja müramuusika puhul. Mõnes loos katsetatakse ka Lähis-Ida meloodiatega, mis viib paratamatult mõtted Muslimgauze'i esteetikale. Väärt painemuusika igatahes.

9/05/2021

INTERPRETACE – Bedna (1984/2021)



  • Noise rock 
  • Avant-rock 
  • Crust punk 
  • Experimental rock 
  • Industrial 
  • Post-hardcore 
  • Improvised noise

Kitarr, trumm, basskitarr ja laul, aga oleks seda veidi kummastav nõukogulikku stiili järgides vokaalinstrumentaalmuusikaks nimetada. Muusika on ajastust, kui underground oli underground, ning armu ei tuntud. Eriti kui tegu oli Raudse Eesriide taguse alaga. Tšehhoslovakkia paistis eriti silma seesuguste muusikute tagakiusamisega et mitte öelda piinamiste ja vangistamistega. See neljalooline kõlab kui Valter Ojakääru Velvet Underground'i kirjeldus. Või Mark E. Smith'i rokkmuusika määratlus – et see pelgalt on instrumentide väärkasutus tekitamaks intensiivseid tundmusi. Kohati käesolev neljalooline kõlab kui zombide koor libiseva bassi-kitarri ja tagant jalaga hoogu andva trummiga. Siin ei ole kompromisse ega libastumisi, st seda ei saa kvalifitseerida industriaalrokiks (eemaletõukav on see žanr – žanrisolkijad) – see on stiili poolest kitarridega tehtud varane industriaal, mis vahetevahel muutub meelesegaduses post-hardcore'ks ja improviseeritud müramuusikaks. Meenub varane Cabaret Voltaire, olles ühtaegu dadaistlik ja destruktiivne. Samuti tulevad mällu Jaapani äärmusrokkarid Fushitsusha, Boris ja Keiji Haino. Suurepärase üllitise on üles leidnud Tšehhi ja Slovaki industriaalmuusikat arhiveeriv CS Industrial 1982-2010. Glenn Branca ja Genesis P-Orridge tunneksid selle üle rõõmu.

10/03/2014

Kukl – The Eye (1984)




/Post-punk, Avant-rock, Art punk, No Wave, Gothic rock, Improvised music, Experimental rock/

Comment: Kukl`s The Eye is undoubtedly one the most outstanding post-punk albums throughout the music history due to balancing excellently between cutting edge-y song-writing, gloomy harmonies and stylistic transitions. It is inspired by various styles and avant-garde groups, at times veering into free jazz, improvised music, and even pagan folk-inspired snippets. The only apparent element represented on the album predicting the birth of the Sugarcubes is singing dialogue between Björk and Einar Örn, More concretely, Björk`s vehement singing and declamation is outstanding and spellbinding, revealing hints at her later glorious solo career. By the way, the first notes of Open the Window and Let the Spirit Fly Free seem to be a base for the British indie rock combo House Of Love`s excellent hit Shine On (1990, Creation). The album was inspired by the French philosopher George Bataille`s The Eye which depicts sexually perverse and uncannily behavioural adventures of a young French couple within a violent context. In a nutshell, this 9-track issue which was issued 30 years ago sounds refreshingly today either - remarkably better than an average combo whose sound could be classified as "post-punk".