Stilz - Love Confidential (2013)

Neferiu

9.2

/Alternative, Hip-hop, Urban music, Lo-fi, DIY, Soul/ 

Comment: Stilz is a musical project related to Calgary-based hip-hop label Neferiu. There are up 11 track coming out from the sophomore issue Love Confidential filled with heavy devotion to lo-fi tinged hip-hop rhythms, autotuned vocal lines, and laidback soul endeavours. The issue includes a lot of fascinating compositions, for instance, The Secret Garden, and She Don`t Love Him.      

Dockta Valkus - Infobomb EP (2010)

Neferiu Records
Dockta Valkus
Bandcamp
Lastfm

8.7

/Experimental, Hip-hop, Avant-garde, Psychedelic/

Comment: After his high-acclaimed debut issue SKYBASE (2008) Dockta Valkus is back with his 6 new tracks within 16 minutes, making collaboration with Mighty Vega whose hectic MC-ing makes potently sense in front of a background built on outer space-looking samples, mystically profound, abyss-arrived bass beats, all in all, making the EP out as a remote species from the chart-appealing rap music, moreover, embodying as a kind of ideal hip-hop paces on its own.

Max Prime & Marc Pause - Prime Directive: Show 'n Prove (2010)

Neferiu

9.0

/Hip-hop, Rap, Sampledelic, Cinematic, Funk/

Metawon & The Dirty Samples Toothface Swaggerfoot (Neferiu)

Who has previously had some experiences with Neferiu Records, a label from Calgary, Canada, this must know what kind of warped hip-hop turnabouts and urban trash could be expected for. A sort of hip-hop music which does evaluate more its sonic backdrops rather than manifesting vocal parts. Moreover, Toothface Swaggerfoot is in principle more for you if you have never cared of the different kind of rap music, for example, especially of gangsta rap which is used to talk to you in speech of women, guns, cars and tough guys. If the gangstas` message is used to just letting you shrugging your shoulders and their sonic backgrounds are obviously turned out to be colourless on its own.

Metawon and The Dirty Samples, the previously themselves proved gearheads, do make up a split which consists of 28 basically short hip-hop blasts, having suffused shuffling cadences with really cinematic samples in the first place. Secondly, the musicians are deeply involved in the realm of funk, jazz/downbeat, brass-orchestrated stabbings and soulful suggestions. On the third side, here can be hearded more weird turns at times, for instance, the space age pop samples reminiscent of Mort Garson, a cult Canuck from the 70s. All in all, a superb accomplishment representing a refreshing hip-hop approach.

Listen to it here

9.7

[Vana ning oluline] Zebrabook Satelle (Neferiu)

Calgary avangardhip-hop`i plaadifirma Neferiu üks pärle on Jon Bushaway aka Zebrabook`i album "Satelle" (2009). Ütlen kohe hoiatuseks, et hip-hop`pi siit albumilt ei leia. 70-minutiline üllitis on instrumentaalne (v.a üks erand) ning viidetega paljudesse suundadesse. See on kui raamat, mille algus ei vihja järgnevale - mille keskosa ja lõpp elavad omaette elu. Reliisi alustab imetabane ja kruttiv keelpillide orkestreering Falling Leaves - saavutatakse eepiline tasand, milleni jõuavad üksnes vähesed muusikud. On vist ülearune lisada, et ainuüksi selle loo pärast on mõtet "Satelle"-ile tähelepanu pöörata. Severance Is No Excuse vahendub tikleva-tuksleva elektroonika, kasinate conga-trummide ning dub-hoovuste kaudu, mis kasvab ning millest areneb mitu heliliini. Picture From the Island sumpab eeterlikes sfäärides, milles on heledust ja vaikselt tumenduvat valgust, meenutades kultusliku kaasmaalase-vahtralehemaalase Mort Garson`i taieseid nelja dekaadi tagusest ajast. Müstilist new age`i rida jätkab ka järgmine - Barry White. Mis siinkirjutajat jahmuma paneb, on hõrk tasakaal tumeda ja heleda (heli)pooluse vahel. Digitaalsed ambient-kihid kõlisevad metalselt big beat-rütmide kohal (Book of Dreams), kellamängus ilmnevad klaaspärlimängu elemendid (The Drought That Drove Satan Mad). Losta on unenäoliselt sügav ristand new age`ist ja ambient`ist. Redundancy Feat. Sean Boyle on taaskord unenäoline ambient-segu - seekord koos psühhedeelia ja post-rock-vundamendiga, olles aluseks ühele storytelling`ule. Meistriteose lõpetab nimilugu, millest õhkub kosmilist tumeollust ning tähtede plinkivat valgust.

Kuula albumit siit

[Vana ning oluline] Dockta Valkus Skybase (Neferiu)

Kanadas Calgary`s baseeruva ning juba kümnendat aastat eksperimentaalset hip-hop`pi üllitava leibli Neferiu alt 2008. aastal välja lennutatud Dockta Valkus paneb kokku tunniajalise seti (29 lugu!), demonstreerides hip-hop`i võimalikkust kõlada väga tavapäratult ning huvitavalt. Minu jaoks isiklikult ei ole rap/hip-hop olnud eales iseenesestmõistetav muusika. On siiski mõningad asjad, mida olen hinnanud - Cartel, Dälek, Tricky, Jay Slim, Cannibal Ox, Outasight, Cookin Soul`i produtseeritud asjad, Del Tha Funkee Homosapien. Ühesõnaga, see on kaunis lühike nimekiri. Olen hinnanud pigem muusikat, mis sisaldab mõningal määral hip-hop-elemente. Muidugi, heale asjale kätt ette panna ei saa.

Albumit “Skybase” tuleks lahti mõtestada kui hip-hop`pi negatsioonis, kuivõrd tavapärane rõhuasetus vokaalil-riimidel on tahaplaanile jäetud ning rütmisektsioonid ja harmooniad loovad elu. Seesugune positsioneerimine ei pruugi alati olla provokatiivne, kuid konkreetsel juhul kõlab see kindlasti niimoodi. Nihkes biitide ristamine space age tjuunidega ei ole just igapäevane asi. Tõsi, kus iganes ka vokaal ilmneb, kõlab see piiritletult sõnalise intentsionaalsusena kosmilise miljöö rõhutamisel (tegevus toimub aastal 2068 – suured linnad on hävitatud milleeniumisõdades, radiatsioon on geene mürgitamas – ladies and gentlemen we are floating in space!) Tihe ning eripalgeliste sämplite kasutamine loob kohati mulje, et see on pigem samplecore/sound collage music. Rütmilisi variatsioone loovad trip-hop ning downtempo biidisagedused. Pingelised hetked vaheldumas tšillide meeleoludega. Mõjuka vaba muusika blogi Free Albums Galore eestvedaja Marvin mainis, et ta kuulas “Skybase`i” Ursula LeGuin`i ulmeromaani “Pimeduse pahem käsi” lugemise taustaks, ning album toimis tõhusalt. Juhul kui kunagi suudetaks entroopialävi ületada ning ajas tagasi reisida, siis selle albumi võiks eksperimendi korras läkitada kusagile 60ndate lõppu/ 70ndate algusesse. Eksperimenteerida ajaloo, inimmälu ning kontekstidega nagu see album katsetab iseenesestmõistetavalt eri ajastute ning žanritega.

Kuula albumit siit