Vèvè Seashore - Seven Years of Gulliver (2011)

DFBM

Lastfm 

9.2

/Post-psychedelic electronica, Avant-folk, Indie folk, Neofolk, Psychedelic folk, Folk indie, New Weird Europe, Experimental folk, Alt-folk, Krautrock, Dark folk, Anti-folk/ 

Comment: Seven Years of Gulliver is the debut album of the Finnish avant-combo Vèvè Seashore. This 15-track album involves a shitloads of elements and a wide array of experiments veering away from examples of quite bucolic (mostly neo) folk-ish guitar twangs and clear-cut singing to much more dizzy explorations which more concretely used to take on musique concrète-infiltrated frames and knee-deep psychedelic krautrock-esque visions to more epic yet otherworldly moments (Seven Inch Script IV (Warsaw Warpig)) and warped folk indie manifestos (I`m a Full Cloud (I`d like to rain)).      

Bidibop - Be (2011)

DFBM

8.9

/Indie pop, Indietronica, Electronic pop, Organic electronica, Alternative, Leftfield, Experimental indie/

Comment: the Frenchman Vincent Nicolas aka Bidibop fuses electronica and indie pop and angular glitches in an elegant way. In comparison with his (previous) band Un Automne à Lob-nor (with Sèbastien Roux, Jean-Nicolas Heillouis, Alexandre Gouy) Bidibop`s sound is intended to be remarkably more indietronic and less post-rock by its orientation. Dominantly Nicolas` oeuvre is instrumental, there is only one notch where he used to sing (though, he does it very well). It is said that his only aim is to create pop. Indeed, by listening to the album you get convinced the release does have its own place amongst indie and electronica mixing musicians so widely appeared in Central Europe (The Notwist, Wixel, Oto Efekt, Lali Puna, Nogaro, Cantaloup, Julian Winter and others).

The Vévé Seashore - A Cup of Coffee for Your Fears (2011)

DFBM
Lastfm

9.6

/Forest folk, Avant-garde, New Weird Finland, Experimental folk, Leftfield, Indie folk, Folk indie, Psychedelic folk, Post-psychedelic electronica/

Comment: it is quite problematic to categorize this 6-track EP because it gives you no break and says that you should go to hell because you behave like a typical jerk of the bourgeoisie. However, frantic shifts between even more frantic endeavours of psych-folk, electronic experimentalism, knee-deep psychedelia, weirdly resonating ambient and elusive indie, all of that is channelized into a whole to function as one of the most enthralling issues in 2011. It veers from one extremity to another, yet, retaining their face without getting decreased or mutilated. Actually it is not surprising a jot, because the duo (previously trio) allegedly comes out from Finland, the country of the most radical and innovative folk (so-called forest folk) in Europe. You can draw parallels upon Silver Apples, Kospel Zeithorn, Kemialliset Ystävät, Speculativism, Paavoharju, Richard There. Thank you, Elroy Oversex, and Lord Fuck. This is our cup of coffee.

The Goner Bitemarks EP (DFBM/Bandcamp)

5-liikmeline Stockholm`i punt on viimase paari aasta jooksul reliisinud 3 limiteeritud koguses albumit ("Halartrallar", "Hind Hand", "Haven"). "Bitemarks" on nende esimene EP, koosnedes viiest meisterlikust träkist. Psühhe(deelia), improvisatsioon, gootika/noir, drone ning minimalism sulavad üheks folkalgoritmide kaudu. Tõepoolest, neofolk/dark folk, klassikalise folgi väljund ning psühhedeelia leiavad ühise osa ning seismas kõrvuti teineteisega. Keskaeg, minevik ja tänapäev saavad käesoleval albumil üheks. Viiulipartiid - kvintett ise ongi rõhutanud koostööd Emma Wahlgren`iga -, tasahilju paisuvad-progresseeruvad meditatiivsed orelipassaažid, distinktselt artikuleeritud kitarriakordid ning taiest lõpetava Oakmulgee Creek`i viimast kahte minutit täitvad naturaalhelid looduvad orgaaniliseks universumiks. Sugulushingedest vääriks esile tõstmist Espers ja Anahita (ühisosa: medievaalne aktsent), Six Organs Of Admittance (eepilisus) ning Death In June (tumetooniline viskoossus).

Kuula albumit siit

9.3

Least Carpet Least Carpet (Dying For Bad Music/Bandcamp)

Marko Martini aka Least Carpet`i 8-loolise ning 23-minutilise debüütalbumi epiteetideks on "psühhedeelne" ja "eksperimentaalne". Žanr on folk. Psühhedeelne igati, ning sellega seoses on juba jõutud tema muusikat seostada maagiliste seente tarvitamisega. Vaevalt selle järele üldse tarvidust tekib, kuivõrd seesuguse muusika projitseerimiseks ei vajata illusoorseid pilte ega peiteskeeme. Kuigi folk, on see kaugel folgi peavoolu traditsioonist. Kontseptsiooni instrumentaalsus ei võimalda esitada steitmente ega visioone. Seisundimuusika, helide voog, harmooniate liikumine, mittetraditsiooniline pillikooslus (buzuki, meloodika, flöödid, kitarr, taldrikud, juudi harf). Kindlasti ei peegelda "Least Carpet" friikfolgi ekstaasi ja ekstravertsust ega ole ka osa Ida- ja Kesk-Euroopa muusikast - vastupidiselt sellele, mida koduleheküljel mainitakse; v.a Old Wedding Song, mis töötleb Ungari rahvamuusikast ning millest kostub ka balkani rütmikat. Eksperimentaalsus väljendub ennekõike harmooniate ülekasvamises pikkadeks drone-nootideks ning kitarri (ja selle efektide) oskuslikus sulatamises etnopillide sekka. Kes on tuttav Children Of The Drone`i (ning külgnevate projektidega), Six Organs Of Admittance`i muusikaga, küllap aimab kuulvat sellest voogavaid India muusika mõjusid. Ning paralleele võib ka tõmmata Charalambides`e veniva psühhmuusikaga. Enamasti väga ilus, nagu lootoseõie avanemine (A Narrow Path (Part II); Leaving)). Mäletamist mööda teine suurepärane mitteeuroopalik eksperimentaalfolgi album Saksamaalt (gillicuddy "the yaouhl! mashups"-i järel).

Kuula albumit siit

9.6