Kuvatud on postitused sildiga Pueblo Nuevo. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Pueblo Nuevo. Kuva kõik postitused
1/17/2024
Rafael Cheuquelaf – Camino Interior (2022)
Pueblo Nuevo/Archive.org
Ambient pop Motorik Progressive electronic Art pop Krautrock Indietronica Chilltronica Electronic music
Tšiili muusiku pooletunnine üllitis oli ajendatud koroonasulust; sellal kui pandeemia algas, otsustas ta minna rändama Patagoonia kõrvalistele radadele, kohates seal mitte kedagi ning nähes jälgi hüljatud elust -- mahajäetud maju, sõdurite kaevikuid, okastraadiga piiratud alasid ning loomalautu. Eks ühelt poolt oli üksinduse otsimine haigusest hoidumise eelduseks, teisalt sai ta tuge surelikkusest tulenevatest ängidest ülesaamiseks (jõudis äratundmisele, et surmahetkel on inimesele omane kaduda samamoodi nagu eelpoolmainitud objektidele laiemal skaalal). Ta pildistas Patagoonia ebamaist loodust (kuulake ka Henrik Relve saadet Patagooniast), hiljem ülesvõtteid vaadates ja kõnnumaaI veedetud aega meenutades kasvas välja soov luua muusikateos. Siin see on -- ühelt poolt looduse majesteetlikkust täpselt väljendavad jõulised ämbientsed klahvpillipassaažid, mis kohati lendavad kõrgele horisondile; teisalt on asi komplekssem tänu peenele motoorsele rütmikale ja pulseerivatele bassidele. Kuulsamatest sugulushingedest on kuulda sarnasust nii Tangerine Dream'i kui Klaus Schulze'ga, nii Air'i kui Stereolab'iga, samuti käivad läbi Ash Ra Tempel ja Neu!. Sügavalt kõnetavad kuus taiest nii kontseptuaalselt kui muusikaliselt.
6/17/2023
Celeste Betancur – Secretos del viento (2021)
- Experimental electronica
- Avant-electronica
- Abstract
- Live coding
- Ambient
- Microtonal
- Sound poetry
- Sound art
- Cosmic synth
- Ambient
Eeldades, et elektroonilise kui pealtnäha võõra ja irratsionaalse fenomeni kasutamise mõte seisneb ellu ja mõtetesse sugeneva absurdi tõrjumises, siis jah, teguviisile antakse nägu ja tegu. Elik mõte. Irratsionaalsst saab ratsionaalne. Celeste Betancur'i 7-loolise albumi helikude vibreerib ja tuksleb, pakkudes minimalistlikku kodeerimist viisil, mis võiks ehk kirjeldada seismoloogilist aktiivsust tegutsema hakanud vulkaani ümbruses. Ka vulkaan on midagi võõrast, mis ei allu ei inimese tahtele ega soovile. Ei jäta valikuvabadust – kas jooksed, või ei jookse enam kunagi. Yellowstone ja teised supervulkaanid vaenulike võõrastena ootavad aktiveerumise aega. Käesolev helind võib olla võõras juba seetõttu, et kõiksugu koormav last on kõrvale heidetud. Helimustrite sagedus loob ehk mingisugustki tuttavlikkust, mille rustikaalne mulksumine saab aeg-ajalt täiendatud inimhääle ebahariliku väljendusviisiga (ohked, sosinad, häälutused). Isegi kitarriga püütakse ühes loos dialoogi alustada, ent see ei ole antud kontekstis kuigi oluline. Hoopis loo "Sortilegio III" kosmiliselt pulseeriv süntesaator tundub valge laevana päästvat kaduvaid hingi keset mürgipilvi ja ebastabiilset maastikku. See album näikse avarduvat iga järgmise kuulamisega, ent sulgen hetkel ukse.
8.5 (7.5-9.0)
9/05/2022
Mono o Estéreo? – CLICSES (2021)
- Indietronica
- Post-rock
- IDM
- Synth-pop
- Psychedelic
- Ambient pop
- Art pop
- Remixes
- Krautrock
- Cosmic synth
- Motorik
- Alternative dance
- Electronic music
Tšiili duo Mono o Estéreo? (Loreto Ríos Montecinos ja José Toro Concha) albumi "Clics" (2017) lugusid on võtnud remiksida artistid Francisco Pinto, Usted No!, René Roco, Polwor, Lars from Mars, Mika Martini, Gabriel Vigliensoni, Niñosindigo, Elmapa, Uará, Cos Mozz, Animales de Costumbres, Mario Z ja Futuro Fósil. Kuivõrd duo on tuntud indi- ja elektroonilise muusika segajana ning teisalt tulevad remiksijad samast muusikalisest osakonnast, siis võib seda remiksalbumit esitleda ka kui leia neilt piltidelt 10 erinevust. Teoreetiliselt küll, ent tegelikult remiksalbum rikastab originaali märksa rohkem – mis tõele au andes on üsna keskpärane inditroonika-/postrokkalbum. Kes Tšiili plaadifirma diskograafiaga on sina peal, siis teavad neid artiste kui võimekaid, loomaks huvitavat muusikat. Kahju ainult, et Baradit'i siia panustama ei ole tulnud. Muidu üheplaaniline (elektrooniline) indi vaevutuntava latiino puutega omandab hoogsad tantsuvaibid, motoorse roki psühhedeelse kihi, pakkub varieeruvaid ämbientpopi ilmeid erinevatest rakurssidest. Erinevad rakursid tähendavad ämbientpopi segunemist süntpopiga erinevates vahekordades. Ühes loos võib koguni kuulda vibrafoni (või on see hoopis marimba?) mängituna läbi kõlatunnelite. Vahet ei ole, kuna see ei väära Iummavat eksootika(sünt/ämbient)poppi Animales de Costumbres'i esituses. Nii see ketrab ja ketrab, kuni võib tõdeda, et tulemus on igati OK.
8.0 (7.5-9.0)
7/18/2022
Baradit – Monophonic Songs (2021)
- Kraut-electro
- Cosmic synth
- Electronic music
- Kosmische Musik
- Electro pop
- Alternative dance
- Neokrautrock
- Techno pop
- Synth-pop
Tšiillane Felipe “Baradit” Stevenson on olnud mitmekülgne mees – tootnud audiovisuaale, asutanud netileibeli EPA Sonidos ning loonud kümmekond albumit; viimasega alustas ta juba 90ndate lõpus, seda omaenda plaadifirma all, ent viimaste üllitiste kodu on olnud teine Tšiili leibel Pueblo Nuevo. Sarnaselt oma varasemale loomingule kütab mees kinemaatilisi tehnobiite, milles kajavad vastu Ruhri piirkonnast pärit motoorne apatši biit ning teisalt Berliini koolkonna kosmiline alkeemia. Kui ansamblile Neu!. On ette heidetud, et oma neljanda albumi loomise hetkel 80ndate keskpaigas oldi jäädud ajale jalgu ning samasse ajajärku ja hiljem jääb Tangerine Dream`i üle irvitamine, et tegeldakse üksnes enda pillipargi uuendamisega – justkui kääbused keset kosmosemasinat meenutavat süntesaatoriparki –; ning samas looming on üha mandumas. Nojah, Kraftwerk`il on läinud paremini, kuna üksnes “Electric Cafe” olevat olnud vanamoodne ilmumise ajal. Baradit ongi nimetet ansamblite ristand-uuendus, hoides samaaegselt kosmilisust ja rütmilisust-tantsulisust oskuslikult tasakaalus. Palju noodivahetusi, palju käike, palju tämbrilist mitmekesisust; teisalt ka minimalismi pesukausis veetakse näpuga mööda äärt. Klassikaline laulukirjutamise struktuur on kõrvale heidetud – pompöössete refräänide asemel aretatakse-arendatakse üksikut nooti või käiku, mis on kohalviibiv(ad) konkreetse kompositsiooni vältel. Omaette küsimus on, et kuidas selle vältel kuulajad aega tajuvad, ent – kuivõrd on oluline teada aega kosmoseraketis? Muusika on loodud peamiselt monofoonilise elektronklahvka Korg Monologue`iga; ruumilised helid on välja võlutud Arturia Solina emulaatorist ning rütmika taga on legendaarsed Roland`i rütmimasinad.
8.5 (7.5-9.0)
4/29/2022
Gozne – MCMLXX (2021)
- Ambient
- Modern classical
- Post-rock
- Space music
- Ambient techno
- Art music
- Post-classical
Kahtlemata peenetundeline album, milles põimuvad kesktemporütmid ämbientsete arengutega kõrgemates sfäärides. Tundub, et isegi kitarrikajad on mitmekesistamas struktuure ja laiendamas panoraame. Ning elektroonilised piiksatused valgussähvatustena hiiglaslikus avaruses. Sellel albumil on dünaamika ja staatika harukordselt põimunud – peaasjalikult väljendub see teatud elementide väljajoonistamises keset voogavaid-pulseerivaid hoovusi. Ning võimendades seeläbi üksteist. Muidugi oleme seesugust muusikat varemgi kuulnud-kuulanud – alates Brian Eno'st ja Max Richter'ist ning lõpetades Nils Frahm'i ja Labradford'iga –, aga see veedetud aeg on elav ja tervendav. Kummastaval moel kuuldub siinkirjutaja peas varane Kraftwerk ning kolmanda albumi aegne Neu! (nt lugu "Isi") - järelikult nimetet artistide loomingus oli midagi sfäärilist ja teisalt vaevutabatavat motoorset gruuvi. Aga see midagi on pigem mainitet helitahkude põkkumine ning eraldumine üksteisest. Ning sellest johtuv eruterve pinge. Mida kõike me ei ole siis varem kuulnud-kuulanud? Ning teisalt Herakleitost järgides tuleb nentida, et ühte ja samasse jõkke ei ole võimalik kaks korda astuda. See vool, see jõgi on imetabane ja ülendav. See tunne ei hääbu, see tunne ei valeta. Tšiillase Eduardo Yáñez Torres`e neljaloolise meistriteose on üllitanud tema kodumaa leibel Pueblo Nuevo.
9.0 (8.0-9.5)
2/22/2022
Pablo Gómez Bate – Construcción Social (2021)
- IDM
- Deep house
- Sampledelic
- Electronic music
- Experimental techno
- Sound collage
- Ambient techno
- Experimental electro
Pueblo Nuevo-nimelise Tšiili plaadifirma resident konstrueerib ja dekonstrueerib, varieerudes rütme ja manipuleerides sämpleid. Meenuvad kahtlemata Aphex Twin'i heliteosed (milledes on helilist primitivismi ja näputäis provokatiivsust), kuigi heliline palett on märksa avaram – lisaks tehnomuusika pehme- ja kõvatuumale liigutakse kuhugi Mouse On Mars'ile mingitel perioodidel meeltmööda olnud delikaatse krautroki ja postroki puudutuse nimbusesse; liikudes edasi pakutakse kuulajale pealtnäha meelevaldseid helikollaaže vinüülplaadimängijaga manipuleerimisel. Albumi lõpp on konventsionaalsema muusika – haussmuusika päralt (nt "Jajause" on kaunis deep house-sillerdis). "FM10" albumit lõpetava loona loob eelmisega kontrasti - suht madalsageduslik eksperimentaalelektro, mille esiotsa dementset rütmistruktuuri tasakaalustab sensuaalne – et mitte öelda seksuaalne – naishääl; hiljem kompositsioon omandab tavapärasema struktuuri ja vaibi. Kokkuvõtvalt – normaalne moodustis.
7.5 (7.0-8.5)
10/17/2020
Hola Papá – Too Far with my Crazy Loser girl (2020)
- IDM
- Electronic music
- Experimentalism
- Sampledelic
- Avant-garde
- Spoken word
- Electro
- Micronoise
- Synth-pop
- Digital hardcore
- Glitchtronica
Segased inimesed on muusikas alati teretulnud. Ja eriti teretulnud on nad siis, kui nad on seda teinud poliitikasse suundumise asemel. Hola Papá viielooline reliis kõlab justkui otsustamatu muusik ei ole osanud või ei ole olnud kindel valimaks üht kindlat suunda ning toppinud kõik ühte suurte patta. Süntpopp, intelligentne tantsumuusika, digitaalne (kõva)tuum, mikro- ja makroskoopiline müra, elektro ja eksperimentaalelektroonilised tendentsid. Vabas vormis friikimine/positiivne kõrvalekaldumine, säilitades ühelt poolt perifeerse, teisalt kindla suhte popmuusikaga (nagu kunagi Throbbing Gristle, Cabaret Voltaire, Clock DVA). Piire žanrite vahele ei olegi võimalik tõmmata, kuna stiilid on üksteisesse sulandunud või muutuvad märkamatult. See on teretulnud transgressiivsus või teisisõnu elektrooniline aktselereeritus eesmärgiga tõestada eimidagi. Ja seeläbi aktselereeritus kui kulturoloogiline hüpotees hääbub ja järele jääb puhas muusika. Hääbub ideoloogia kui mürgine mõttestik ja tõuseb esile vibroakustiline efekt, mis läbib füüsiliselt keha. Ideaal peaks olema muusika funktsionaalsus puhtal kujul – šamanistlik muusika. Vähem sõnavahtu, rohkem akustilist vaibi – nagu ütles vanarahvas sajandite eest. Kõik oli hoopis teisiti, kuid õõnsaks võttis seest, onju. Üllitise on väljutanud Tšiili leibel Pueblo Nuevo. Eks väljutab ka kuulaja, kui ei suuda sellega hakkama saada. Loodetavasti ikka suudab, kuna siin on küllalt huvitavaid momente.
8/02/2020
Pablo Gómez Bate – Conflicto Bélico (2020)
- Electronic music
- Avant-jazz
- Drone
- Electro-acoustic
- Ambient drone
- Experimental techno
- Ambient techno
The Chilean imprint Pueblo Nuevo used to release intriguing crossover issues of different genres and Pablo Gómez Bate's 6-notch one has been managed to run across disparate landscapes like IDM, jazz (in-between cool-Miles, and fusion-Miles), electro-acoustic morasses, (ambient) droning, elaborated vowels amplified into abstract noises, simplistic toytronic fantasies, and every kind of sonic trash can dance which used to loop alone and constitute colourful kaleidoscopic patterns with one another. Something comes in, something goes out, something staying in place, something disappears, something goes wrong, something transforms into a chimera, something...never mind. All is truly possible in a dreamy state of mind, all will then be cancelled in the non-existent state of mind. The highlight of the issue is dynamically progressing Pachita, the aforementioned state between differently played trumpets of Miles Davis.
5/02/2020
Ethernet Orchestra – Oceans between Sounds (2020)
- Improvised music
- Avant-rock
- Avant-garde
- Free jazz
- Modal jazz
- Cool jazz
- Trance music
- Experimental rock
Comment: it is asserted at their home site Ethernet Orchestra is an Internet-based musical ensemble that explores intercultural improvisation through networked musical performances on the web. These 132 minutes are executed by such artists as guitarist Chris Vine, trumpeter Roger Mills, Hervé Perez (saxophones, laptop, shakuhachi), piano player Holger Deuter, Moorin Khuur player and throat singer Bukhchuluun Ganburged, and in one track by deceased Richard Lainhart (1953-2011) who was being renowned due to experimentation on modular synthesisers and implementation on extended performance techniques. Additionally to the aforementioned names there are involved more musicians, in fact (look at the credits of each composition). More profoundly, this set of 16 tracks being formally embedded on 2 discs is a realization of a telematic real-time collaboration in different locations across the Globe. It is based on sessions during a span between 2014-2019. Musically it is an irresistible take on different modalities of jazz, a variety of (trance/space/progressive) rock-related things and improvised music in general. It is like a meditative exercise, effortless steps forward to find out peace from within oneself and then invoke benevolent ghosts to come out and provide the human kind with external enlightenment. In symbolist meaning, this enormous act in terms of time and technical fulfillment allows one to move down the bank of imaginary river which will ultimately end at the confluence with Styx, the river for dead ones (I guess it could be located somewhere in Southeastern Asia). In other words, it is a purgative trip toward the Meaning, toward the Threshold. The riveting outing is a part of the discography of Pueblo Nuevo, a Chilean imprint.
4/10/2020
F600 – El Color que cayó del Cielo (2020)
- Spoken word
- Sound art
- Dark ambient
- Experimentalism
- Conceptual
- Avant-garde
- Ambient
- Sound poetry
Comment: I guess many people today are following as similarly the sites regarding the numbers of Coronavirus as they did before following the sport results of different leagues. The latter one does not include horror additionally to more or less perverse sort of excitement, though. The former one is followed with intention to get information of getting downward or getting permanently upward and upward and upward. Of course, it is relevant to stay at home and reading H.P. Lovecraft, for instance. El Color que cayó del Cielo (The Colour out of Space) consists of a couple of lengthy compositions made up of the storytelling and a murky soundscape backing in up. Slowed-down and warped cellos, awesome cathedral organ-drenched glimpes, merciless glacial flickers which are metastasized with throbbing crackles, quivering electronics and indecipherable vowel units created by Miguel Conejeros aka F600 whose music is to support Mauricio Garrido`s concept in words and visual art by following the formidable, and indirectly misanthropic vision of the horror legend. The indirect misanthropic concept can be interpreted as a downplayed, rather realistic state of human capabilities in a situation of catastrophe. We have no possibility to run away elsewhere. If you have a lot of bread you can buy an indulgence for a flight to Mars. As I said just the indulgence paper. Nothing more to get in a near future. As the same situation as in the Middle Ages (and we call it the Dark Ages, isn`t). We are nothing more than just bare scintillae on the scale of Outer Space. By talking about the virus there is another threat which may be the most subliminal and paralysing – it is not about the biochemical nature and determined pathological pattern of the Coronavirus it is also about the wisdom/singularity and adaptive behaviour of the disease. And if behind it is the Nature as an autarkic whole which woke up from hibernation after the human kind had crossed invisible red thread then what adverse will be happening next? Given that do you remember another classic Solaris by Stanislav Lem? The revengeful ocean as an autarkic whole? Of course, it is just a possibility, however, as possible as God sitting on a cloud or as an inveterate tippler in a bar (at Acid House). All in all, a superb issue I guess for H.P. would have admitted.
7/28/2019
Baradit – Revolución Tecnológica (2019)
- Synth-pop
- Alternative pop
- Electronic music
- Electro pop
- Kraut-electro
9/11/2018
Gozne – Fin del Tiempo (2017)
- Kraut-techno
- Motorik
- Minimal techno
- Electronic music
- Techno pop
- Ambient
- Deep techno
- Electro-acoustic
- Drone
8/27/2018
Baltazàr – After Kanzai (2018)
- Noise
- Avant-garde
- Experimentalism
- Post-industrial
- Leftfield
- Electronic music
- Freeformfreakout
- Improvised music
- Electro-acoustic
- Psycho-acoustic
5/01/2018
Lluvia Àcida – Ciencia Sur (2017)
- Synth-pop
- Alternative
- Electronic music
- Techno pop
3/30/2018
Alejandro Albornoz-Mika Martini – Two Chilean Blokes In The Soundhouse (2017)
- Abstract
- Experimentalism
- Electronic music
- Avant-garde
- Improvised music
- Electro-acoustic
- Avant-electronica
- Psycho-acoustic
- Micronoise
9/01/2017
Bruno de Vincenti - Jorge Castro (Fisternni) - Vlisa (2017)
- Electronic music
- Minimal techno
- Deep techno
- Improvised music
- Alternative
7/23/2017
Luis Marte / Poltamento – Movil/Inmovil (2017)
- Modern classical
- Alternative
- Electronic music
- Jazz
- Crossover
- Improvised music
7/05/2017
Baradit – Electro Lines (2017)
- Ambient pop
- Electronic music
- Synthwave
- Alternative
- Krautrock
- Electro pop
- Crossover
- Yacht pop
5/06/2017
F600 – Dos Puertas y un Puente para una Banda Sonora (2016)
- Electro-acoustic
- Avant-garde
- Improvised music
- Experimentalism
- Post-industrial
- Techno
4/18/2017
Cafeina Kid – Neko (2016)
- Breaks
- Electronica
- Remixes
- Click And Cuts
- Minimal techno
- Mood music
- Alternative
- Sampledelic
- Techno
- Deep house
- Chilltronica
- Glitch techno
Tellimine:
Postitused (Atom)