- Experimental electronica
- Avant-electronica
- Abstract
- Live coding
- Ambient
- Microtonal
- Sound poetry
- Sound art
- Cosmic synth
- Ambient
Eeldades, et elektroonilise kui pealtnäha võõra ja irratsionaalse fenomeni kasutamise mõte seisneb ellu ja mõtetesse sugeneva absurdi tõrjumises, siis jah, teguviisile antakse nägu ja tegu. Elik mõte. Irratsionaalsst saab ratsionaalne. Celeste Betancur'i 7-loolise albumi helikude vibreerib ja tuksleb, pakkudes minimalistlikku kodeerimist viisil, mis võiks ehk kirjeldada seismoloogilist aktiivsust tegutsema hakanud vulkaani ümbruses. Ka vulkaan on midagi võõrast, mis ei allu ei inimese tahtele ega soovile. Ei jäta valikuvabadust – kas jooksed, või ei jookse enam kunagi. Yellowstone ja teised supervulkaanid vaenulike võõrastena ootavad aktiveerumise aega. Käesolev helind võib olla võõras juba seetõttu, et kõiksugu koormav last on kõrvale heidetud. Helimustrite sagedus loob ehk mingisugustki tuttavlikkust, mille rustikaalne mulksumine saab aeg-ajalt täiendatud inimhääle ebahariliku väljendusviisiga (ohked, sosinad, häälutused). Isegi kitarriga püütakse ühes loos dialoogi alustada, ent see ei ole antud kontekstis kuigi oluline. Hoopis loo "Sortilegio III" kosmiliselt pulseeriv süntesaator tundub valge laevana päästvat kaduvaid hingi keset mürgipilvi ja ebastabiilset maastikku. See album näikse avarduvat iga järgmise kuulamisega, ent sulgen hetkel ukse.
8.5 (7.5-9.0)
