Unkraut – Bluete/Imago (2022)

 

Der Kleine Gruene Wuerfel

 

• Experimentalism 
• Electronic 
• Post-industrial 
• Avant-garde 
• Sound poetry 
• Musique concréte 
• Experimental electronica 
• Micronoise 
• Industrial techno 
• Abstract
  
• Minimal synth 
• Kraut-techno 
• Dark ambient 

 

Industriaalsed ängid-tungid, psüühilised vapustused-valuvermed, mürarohkus ja vaikuse puudumine nii otse kui kaude. Õud, mis pääseb otsapidi sisse, peab teisest otsast välja pääsema. Äng-tung varase industriaalühiskonna ja sealt kaugemale keskaegse isikliku töökeskkonna manu. Peamiselt on see nõnda Lääne-Euroopas (teistes Euroopa piirkondades oli orjandus majanduslik-sotsiaalse formatsioonina kehtiv kuni 20 sajandi alguseni – Bosnia-Hertsegoviinas kaotati pärisorjus alles 1913. aastal). Igal indiviidil on isiklik filter, mis muudab kogemuse-väljundi originaalseks. Iseasi, kuidas me ühe või teise kogemusega suhestume. Mõni muster kõnetab rohkem, mõni vähem, ent ümberringi on seda lademetes. Põrandaaluse kultuuri lademed, mädapaised ja mikrokataklüsmid ilmnevad sellel üllitisel. 6-loolise teose autorite duo nimi ja saksakeelne taust viivad mõtted kõigepealt sealse 60ndate-70ndate eksperimentaalskeene manu (kuigi otsetõlkes tähendab see umbrohtu). Ent kuuldu ei ole kindlasti matkimine; hääl juhul on see süntees ja uus keere. Eesliide "un" osutab eitusele. Lahus hoitu eelduseks on hoolikas ja katkematu pilk, mis suunatud vastaskaldale. Kaemuslik-analüütiline pilk, mis võimaldab eemalduda ühest või teisest, samas paratamatult midagi vastasmõjust enesesse imades. (Kultuuri)sõda-protsess, eks ole. Dominik Vogel ja Kinky T muusika koliseb ja undab, ent see ei kuluta jõudu popmuusika energiaklassis – nende põlemine on emotsiooni nulltasand: minimalistlik sündimuusika, sekka seosetut vokaalvõimlemist, peamiselt mikroskoopilist mürakatku-müramatku. Aeg-ajalt rütmistik suti vabaneb, hakates pilduma industriaalseid tehnohaake. Tõepoolest, umbrohi ei hävine ei pinnases ega hinges. 

 

7.5 (7.0-8.0)

Dominik Vogel – Open Sesame! (2022)

 

Der Kleine Grüne Würfel

Archive.org

 

• Kraut-techno
• Experimental techno
  
• Techno pop 
• Electronic music 

 

Teatud kõnepruugis paistab rokk- ja elektroonilise muusika võrdlusest välja ühildamatus. Kui räägitakse rokkmuusika arengupersektiivist, siis räägitakse rokkmuusika liikumisest tantsumuusika/elektroonilise muusika suunas, ent mis on elektroonilise muusika väljavaated ses suhtes? Mis oleks see suur, otsustav samm? Võib-olla selline arutlus viib rappa, kuna elektroonilise muusika tuum on loomuldasa varjatusse suunatud. Kuulaja kuuleb teatud tulevärki, sünteetilisi mustreid-helindeid, ent sellega kõik piirdub ja lõppeb. Ka siin 4-loolisel kuuleme sügavamaid ja pealiskaudsemaid rütmistikke, mis võivad kuulajaid kõnetada, või siis mitte. Kui globalistlik olukord muusika arengule on olnud mingi hetkeni positiivne, siis mingist stagnatsiooni hetkest vaadatuna eeldaks suletud situatsiooni, millest võiks midagi erakorralist esile kerkida. Eeldaks klišeede ja stampide tõrjumist. Kuigi jah, globalismi ei saa mõista üksnes geograafilises tähenduses võimal(ikk)uste olemasoluna siin ja üleüldiselt, vaid ka mineviku pagasi olemasolu ja selle koguhulga mõju eri kultuuride tasandil. Isolatsioon on niikuinii tinglik, seda ellu viia, selleks eeldusi luua on problemaatiline. Ehk ajalooliselt murrangulistel hetkedel – näiteks varased elektroonilise muusika albumid, milledest paljud kõlavad ka tänasel päeval innovaatiliselt – on see võimalik. Dominik Vogel'i muusika on tehnopop, millel on Düsseldorfi tugev mekk man. See tähendab masinlikkust ja motoorsust, kuigi ka inimlike nõrkuste möönmist. Masinad, mis tahavad olla oma loojate sarnased, et nonde tugevusi ja nõrkusi tundma õppida, et ennast edasi arendada – et luua endast autarkiline fenomen. Ei ole vist kaua võimalik end määratleda metalse läikega sfääris, tuleb möönda liikumist vastassuunas. Juhul muidugi kui artistil ei ole seesugust renomeed nagu Autechre'il ja Pan sonic'ul. Pisidetailid, mis võivad kõnetada, või siis mitte. Ent õnneks siin helitahud kõnetavad – rasked metalsed rütmid, undavad elektroonilised aparaadid, enesesse käänduvad kajad.

 

8.0 (7.5-8.0)

Breitbandkater – elektrische Schafe (2007)

Der kleine gruene Wuerfel

• Deep house 
• Tech-house
• Electronic music 
• Dance music 
• Tech-electro 
• Alternative dance 
• House 
• Electro house 
• Funk house 

Väikese rohelise täringu-nimelise Saksa plaadifirma all üllitatud 10-looline album on elegantne tantsumuusika, mis ristab omavahel tehnot, haussi ja elektrot – erinevates vahekordades. Sobib nii tantsupõrandale kui ajutantsu-sessioonidele õhtul voodis mõtiskledes. Elekter võib haiget teha, ent siinne aineosakeste voog ergutab ja kussutab vastavalt lainemustritele. Ergab ja viirab. Eelpoolmainitet ristandid pakuvad elliptilisi trajektoore – võrreldes ringikujulisusega tähendab see avardumist ja huvitavate kombinatsioonide tekitamist. Näiteks lugu nimega “Paternoster” on lohkutõmbav majamuusika, mille taga on tunda ansamblite Neu! ja Kraftwerk`i galvaniseerivat motorik-ajamit, olles teisalt diip ja sume (ehk koguni laisavõitu). Teine tipphetk on “Mondsüchtig”, mida lükkab edasi funky vaib, millele lisavad väärtust justkui häälest ära heliefektid ja teisalt eraldi soleeriv sfääriline sündisaund. Ei ole kuigipalju tarvis, et luua kaasahaarav taies. Põhimõtteliselt sama saab väita järgneva loo “Süßer Nebel” kohta, milles jätkub funk-lainetus, ent häälest ära efekt on asendatud häälutussämpliga – ning tulemus on taas muutumatult väga hea. Albumi lõpuosa muuseas liigubki robotliku faksiimile suunas, ilmselt eesmärgiga maksta tänuvõlg legendaarsele Düsseldorfi nelikule. Hüper-tehnoaktiivne muusika, mis ammutab jõudu 20. sajandi tehnoloogilisest eduloost ja toetub kogenud minevikukaemusele. Ring sai peale tehtud, ent muusika korrapäratu elastsus on säilinud.

8.5 (8.0-9.0)

Svann E. Langguth – dark inner aspects of toddy drinking (2021)

Der Kleine Grüne Würfel

Archive.org

• Ambient 
• Improvised music 
• Electronic 
• Experimentalism 
• Minimalism 
• Free folk 
• New Weird Germany 
• Musique concrète 
• Dada music 
• Easy listening 

Plaadifirma Der Kleine Grüne Würfel`i üllitatud 14-looline album on mitmetahuline vaade Saksa artisti tumedamasse sisemusse ning muusikalistesse rännakutesse. See on piisavalt vaba ja dada – vastavalt tujule. Selles on nii kammitsetud kui kammitsemata psühhet – vastavalt nii psühhoakustikat kui psühhedeeliat. Viimane vabaneb vabas vormis esitletud folgina – või sellele sarnase helikeelena. Aga ka kergelt eksinud meelel kulgeva meeleoluka elektroonikana. Sedalaadi meeleolumuusika on ohtlik – ootad kogu aeg, millal see ootamatult müra või püstloodis kaosesse langeva sahmakaga lõppeb (ärme unustame albumi pealkirja ning todi-nimelise alkoholi – viski lahjendatuna kuuma veega – tarbimist). Veidi meenutab see tema kuulsa kaasmaalase Frank Bretschneider`i algusaegade muusikalisi tegemisi (projektides AG Geige, Stein Im Brett, Kriminelle Tanzkapelle enda asutatud plaadifirma klangFarBe raames) Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Siin on kuulda nii jooginõude kolinat, mulksumist kui joogi imemisest tekkinud hääli. Kõike on ju võimalik kontseptualiseerida ja helindiks muuta – küsimus on sama, mis alkoholi tarbimisegagi – kas asi/subjekt kannab? Antud juhul vägagi – lõdvestav peen hullumeelsus tänasesse masendavasse koroonaaega.

Dominik Vogel – Oasis (2020)

der Kleine Grüne Würfel
Archive.org

• Electronic music
• Tech-electro
• Alternative dance
• Experimental electro
• Experimental techno
• Outsider music

Kolm näidet elektroonilise muusika ristteedelt, kus elektro flirdib tehnoga seitsmeminutilistes lugudes. Elektroonilise muusika puhul on kummastav kasutada sõna "lo-fi", kuigi keskmise tehno- või elektroalbumiga võrreldes on siin madalamad resolutsioonid ja mõnevõrra vähem sidusust. Või on mainitet väiksem sidusus omaette kunstiline mõtlikkus ja hajameelsus, mis struktuuri mõjusalt hajutab. Teisalt on siin lummavat iteratiivsust, st kordusstruktuuridega manipuleerimist. Nimetame seda teisiti autsaider-tehnoks ja -elektroks. Sellega seonduvalt – keskmise tehno- ja elektroalbumiga võrreldes on Dominik Vogel'i üllitis eksperimentaalse kaaluga, mis tantsupõranda asemel sobiks pigem NYYD-muusika lavale või jääks melomaani sünapsite vahele pingpongi mängima. Artist lõi modulaarsüntesaatoril selle kõik ühe jutiga ühel õhtul/öösi. Kokkuvõttes igati haarav reliis Saksa parima eksperimentaaltantsumuusika traditsioonidest lähtuvalt, mille on üllitanud Teutooni leibel der Kleine Grüne Würfel (kuu aega hiljem ilmus sellele sama metoodika alusel loodud järg-EP Low Season Carnival).

Svann E. Langguth – Drei- Und Vierstimmige Interventionen & Polymorphe Vivisektion (2016)

Der Kleine Grüne Würfel

Archive.org

• Lo-fi 
• Improvised noise 
• Experimental rock 
• Electronic music 
• Experimentalism 
• DIY 
• Noise 
• Psycho-acoustic 
• Drone 
• Abstract 
• Avant-garde 
• Avant-rock

Comment: there is quite much to say about this 16-piece whole. In other words, one can write a solid review in alphabetic characters about it. The artist created the music on DIY modules built up by himself. It consists of two parts – three and four-voice interventions, and polymorphic vivisections. By its mood it is at times tumultuous due to intense noisy droning and whimsical glitched-out whirlpools, at times it used to fade away due to those oblivious guitar patterns being somewhere in the remote background. At times the aforementioned parts will fuse with one another or being the transgressive threshold for the other part. In fact, it is even more versatile than the full title of this album hints at it. It reminds me of my own musical doings while manipulating on my sampler Yamaha – by extracting sounds into very small units and moving them back and forth and searching for proper ones. In principle, it is nothing more or less than just (shape)shifting austere sonic waves and just bare signals to align them with one`s cerebral interface. Some magniloquent sort of improvised noise by its method and output. At times it chimes like a real, spirited embodiment of electricity (at QuadNand vierstimmig). By the way, I tagged the album partly as DIY, and lo-fi. Of course, it is the discussion point of considering any sort of electronic music as somehow lo-fi, or DIY. May it be a bit tautological? Pop-inflected music can be more clearly handled as hi-fi and lo-fi.  The overcoming outing is a part of the discography of Germany-based imprint Der Kleine Grüne Würfel.

Erich Schall – Gewichtheben auf Eis (2018)

Der Kleine Grüne Würfel

Archive.org

• Deep house 
• Tech-house 
• Club dance 
• Deep techno 
• Downtempo 
• Drum and bass 
• Electronic music

Comment: this set of 9 pieces of electronic tracks is as playful and fulfilled as one solid electronic and club dance mixed issue can be. Undoubtedly Erich Schall (he is being a member of such combo as Drehkommando) has been an experienced creator of sounds since the beginning of the 10s. Lots of different roundabouts can be met over there – from hypnotic techno and intense jungle rhythms to more dynamic and cinematic house vibes and just laid-back electronic explorations. At times stylistic borders within some tracks will be hazed. Yeah, the favourite of mine is the title track – yeah, it is a superb house propulsion, however, all the tracks are fine factures of tempo and stepwise changes. The most experimental track is obviously Broken Water where a downtempo/modern classical motif plays against the wall of white noise. The issue with intriguing name (weightlifting on ice) is a part of the discography of a Cologne, Germany-based imprint, Der Kleine Grüne Würfel.

Drehkommando – Namenlose Welt (2016)

Der Kleine Grüne Würfel

• Techno 
• Kraut-techno 
• Minimal techno 
• Alternative dance 
• Motorik 
• Funk
• Electronic

Comment: give in to lust, give up to lust, oh heaven knows we`ll soon be dust. It is an excellent phrase of an excellent song of the best musical group to have ever existed and very probably which come to exist in this way in the future either because of a very sublime interaction between music and lyrics. The song is about a voluptuous woman and the firmness of mind of a man though the same words and the intention of it can be transmitted to this set of 5 compositions by Drehkommando whose music used to balance between body and mind, between sexual desires and spiritual strength. More profoundly, it is a delicate vibe between minimal techno rhythms and fine female vocals (by Doris Mücke who sings in German) as if being a part of the laboratories of such labels as Perlon, Kompakt, and of course the Detroit techno scene. In a more indirect way one can hear krautrock influences. For instance, at somehow resigned Die verzauberte Maschine wherein Doris Stücke repeats: /diese verfluchte Maschinen/these damned(cursed) machines in English/. It chimes like a version of the robots about CAN`s album Soon Over Babaluma (1974, United Artists). Indeed, it is a mechanical, synthetic, motorik funk. The same can be said about the opening track Die Toten haben Strassen. If you are felling yourself depressed and being suppressed by Xanax and you are glaring at a greyish, pointless point in a remote distance while having no mind in your fucked-up brain. The great issue is a part of the discography of Der Kleine Grüne Würfel.