Kuvatud on postitused sildiga enoughrecords. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga enoughrecords. Kuva kõik postitused
12/15/2023
Mitseliy – Forgotten Pine Trails I (2023)
Enough
Microtonal Ambient Musique concrète Ambient drone Dreamwave Space music
Peenekõlalised hõllandused, pakituna viielooliseks albumiks, millest kostub läbi nii ämbient, konkreethelid kui droonmuusika. Kohati omandab kergpsühhedeelse varjundi, avardades hinge- ja vaimuruumi. Suur küsimus ämbiendi puhul on ühe või teise albumi poolne kõnetamine -- on selles piisavalt vaimusügavust ja emotiivsust või on tegu pelgalt helirondiga (eks see omakorda ole kunstlik konstruktsioon -- puhtaid vorme sisuliselt ei esinegi). Ka rondistatud heli võib tinglikult, st teatud eluhetkedel või situatsioonides kõnetada, ent enamasti mitte. Vene artisti Mitseliy muusika kõlab kohati simulaakrumina kosmoselennule, milles Maa päritolu tuletatakse meelde üksikute linnulaulu fragmentidega. Hästi produtseeritud, ent liiga ulme -- vajaks rohkem olmet, rohkem rikkeid, roostet ja vastuolusid, mis sellesse masinavärki mõrasid tekitaksid -- isegi kui see viiks kosmoselennu katastroofini. Kokkuvõtvalt on käesolev ikkagi auhinda väärt.
11/01/2022
Elvii Marten – Mohelemenc (2022)
- Free jazz
- Avant-jazz
- Improvised music
- Experimentalism
- Electronic
Džässmuusika mõistmise ja mõtestamisega on nii ja naa. Ühelt poolt on jäts kogu aeg kaasajastunud ning kas jagunenud paljudeks harudeks või moodustanud teiste stiilidega ristandeid; teisalt jääb küsimus muusikastiili olemuse järele, kuivõrd erinevus tavalisest poploost on struktuuriliselt vägagi erinev. Ilmselt ka emotiivne konverteerimine on teistsuguse iseloomuga. Üheks küsimuseks on, et kuidas jätsu peaks hindama? Kas selleks kasutada popmuusika hindamise standardeid või peaks jätsu jaoks spetsiifilise (kirjeldamis)keele välja mõtlema? Läheb vist liiga keeruliseks. Ehk piisab, kui esimese eeldusena kaardistada konkreetse taiese piirid ja võimalik intensiivne siht. Kuigi jah, lõpliku hinnangu annab kuulaja isiklikust heaolust lähtuvalt, mis omakorda põhineb isiklikul muusikalisel kogemusel ja kvalitatiivsetel standarditel. Ilmselt ka võrdlusmoment artisti varasema looduga, samuti kaasaegsete ja eelnenud žanrite viljelejatega ei ole tähtsusetu.
Leedu eksperimentaatori Martinas Rakshtinas'e järjekordne džässalbum võrreldes tema sel aastal varasema looduga (Martin Rach And His Imaginary Band`i nime all suurepärane album "Year of the Goat") on aeglustatud, ehk ka nurgelisem ja happelisem – mitte et elektroonikat oleks rohkem (seda siin jätkub, ilmnedes erinevates variatsioonides), aga puhkpille on korralikult väänatud ja tükeldatud. Ebatavaline vabajätsualbum on see 8-looline, kuna hoog on maha võetud ning heliepisoode vaadeldakse suurendatult ja kaemuslikult. KorralikuIt lõikav kuulamine, mida ei peakski eelmise albumiga võrdlema, vaid arvama sellest kui järjest (hoolimata tõigast, et on väljastatud teise pseudonüümi all). Kindlasti isiklik eksperimentaalelektrooniline taust ja mõtlemine annavad asjale teistsuguse tunnetuse.
8.0 (7.5-8.5)
5/21/2022
Edgeist – Outer (2021)
- Kraut-electro
- Neokrautrock
- Electronic music
- Space disco
- Kosmische Musik
- Motorik
- Cosmic synth
Moondog, üks omapäraseimaid artiste muusika ajaloos, olla väitnud, et tal kulus viis kümnendit leidmaks helisid, mis on kooskõlas MegaMõttega – ilmselt siis universumiga ühekssaamist. Kuulates seda Portugali plaadifirma enoughrecords all välja antud Prantsuse artisti üllitist tekib mõte, et see on ühe traditsiooni lõppmäng. Õigupoolest kahe traditsiooni ühtimine ja lõpetamine. Motoorsed rütmid lükkamas edasi poolläbilaskva sädelusega sündikarusselli – krautrokk ja kosmosedisko on sujuvalt ühildatud ühte keermesse. Kui mõelda Kraftwerk'ile ja sellestsamusest eraldunud duole Neu!, siis kuuleme wagnerliku vaimu ja traditsiooni edasikestmist. Suursugusust. Puhastavat ülevust. Oleks Richard elanud tänapäeval, teeks ta seesugust muusikat? Võib-olla. Tantsumuusika, milles tantsule kutse ei ole siiski esmane. Permuteerunud tantsumuusika, mis opereerib kasinate vahenditega, ehkki suudab pakkuda piisavalt intellektuaalset varieeruvust ja ülevust. Mingi traditsiooni trajektoor lõpufaasis muutub paratamatult ahtaks – saab lõpule viidud. Teisalt kõige huvitavamad ja elavamad albumid-fenomenid reeglina on liikumise alg- ja keskosas. Ka nii oli krautrokiga. Ja ust peab oskama elegantselt enda järel sulgeda.
7.0 (6.5-8.0)
5/03/2022
Paperclip Crown – What Are Paperclips Made Of (2021)
- Post-industrial
- Avant-garde
- Modern classical
- Abstract
- Experimentalism
- Micronoise
- Minimalism
- Experimental electronica
- Hauntology
Teeneka Portugali plaadifirma enoghrecords'i alt on ilmunud üks suhteliselt lühike, ent intrigeeriv üllitis. Kui välja arvata üks kitarriplõnnimise saatel mängitud lugu (mis võinuks lisamata jääda!) – mille keskosas lisanduvad albumile nii elektroonilised kriiped kui albumile nii iseloomulikud sahinad ja prügistatud helindid. Stiilimääratlused (moodne klassika ja abstraktne tehno näituseks) ja põiked erinevatesse žanritesse ei pruugigi olla siin eesmärk omaette, vaid lihtsalt opereerida eelpoolmainitet perifeersete helinditega. Uurida selle võimendavat ja võimestavat iseloomu – nii füüsilises kui psüühilises võtmes. Tegelikkuses see perifeeria on albumi kõige etem osa – tekib metafüüsiline huvi kuulda neis sagedustes midagi intrigeerivalt ebamaist. Ilmselt sarnane tunne raadiosageduste püüdjate-dešifreerijatega, kes lootsid läbi raadiolainete rägastike lisaks vaenlase jutule kuulda ka tulnukalikku. Ent oskuslik madalate sageduste võimendamine juhatab kuulajale ka psüühilises plaanis õige otsa kätte. Selleks ei ole tarvis istuda suletud ruumis ja kuulata pikki tunde madalsagedusi nagu kord Pan Sonic'u mehed olla teinud.
7.5 (6.0-8.5)
9/19/2021
A.J. Kaufmann – Silent Revolution, Deafening Meditation (2020)
- Post-punk
- Indie rock
- Noise rock
- Lo-fi
- Art punk
- Outsider music
- Psychedelic
- Rockabilly
- DIY
- Alternative rock
Täna saanuks Onu Bella 60-aastaseks. On väga vähe neid artiste popmuusikas, kes tõsiselt korda oleks läinud. Muidugi lisaks ka Mark E. Smith ja Glenn Branca. Mehed, kes lõid midagi erakordset, olles eelnevalt minevikust õigesti aru saanud. Huvitav, et kõik nad surid ühel ja samal aastal ning sama haiguse tagajärjel (vastavalt 2018 ning vähk). Muideks, täna on sünnipäev ka Jarvis Cocker`il, kes seisab minu edetabelis neile kõige lähemal. Mäletan Bella saateid R2-s. Osa neid olid reisisaated, k.a Londoni päevikud. Ka see 16-looline üllitis on inspireeritud ühe poolaka viibimisest Suurbritannia pealinnas, muusikaliselt ratsutades kunstilise pungi elik postpungi-nimelise lohe seljas. Muidugi on siin ka postpungist edasi arenenud alternatiivrokki – nt primalscreamilikku bluuspsühhi ja rockabilly`t aastast 94. Hea on, et artist ei aja asja hermeetiliseks ja tõsiseks, lastes struktuuridel ja helikvaliteedil siin-seal lihtsalt ära laguneda. Tõmmates piduri maha enne, kui asi tõsiseks muutub. Roheline, korduvkasutatav ja DIY. Muutumata silmakirjalikuks nagu rikkad Lääne-Euroopa riigid, kes räägivad rohepöördest, aga forsseerivad metsade mahavõtmist peamiselt vaestest riikidest nagu Rumeenia (dokfilm “Lageraie – Euroopa hääbuvad metsad”). Eriti masendav on, et metsa mahavõtmist ajendab inimeste mõttetu tarbimine nagu paberrätikute nõudlus. Paberrätikud tuleks tavakasutajatele üleüldse ära keelata! Nõukogude ajal nuusati nina riidest rätikutesse ning ei olnud see kuidagi ebahügieeniline. Nimetatud halb harjumus-fetiš (et mitte öelda kuritegelik vajadus) tuleks inimestest esimese asjana välja juurida, sest see on ökosüsteemide ja looduskeskkondade arvelt! Albumi on üllitanud Portugali leibel Enoughrecords.
Sildid:
2020,
Archive.org,
Bandcamp,
enoughrecords,
Jamendo,
Scene.org
8/07/2021
ANT GM – Pekulliar (2019)
- IDM
- Electronic music
- Deep house
- Ambient techno
Pealkirjale viidates ja sisule osutades küsiksin vastu, et on siis see Hispaania projekti kolmelooline tõesti (nii) immelik? Ja kas peakski olema immelik? Oma eriilmelise loomuse poolest – ulatudes subliimsest IDM rütmialkeemiast haussmuusika sünkjashägusate hõllanduste ja eksistentsialistliku aegkontiinumi kujutamiseni elektroonilise muusika võtmes – meenutab see kõhklustest-mängulisusest tingitud üllitis elektroonilise muusika suurkujude Aphex Twin'i ja Autechre'i algusaegu. Ent see mängulisus kannab igati välja – see on loodud ilma kõhklusteta. Lisaväärtust lisab lugude kulgemine sahina saatel. Ja ärge unustage, et noise reduction-nupud on saatanast! Õnneks kaasajal on sahinad-kahinad niikuinii legitimeeritud. Üllitaja on Ibeeria poolsaare väiksema riigi oluline plaadifirma Enoughrecords. Ei saa eraldi märkimata jätta, et "Ether" on superhauss.
7/26/2020
Globobscuro – Morphism of a Dream Anthology (2019)
- Post-industrial
- Industrial music
- Avant-garde
- Experimentalism
- Electronic
- Psycho-acoustic
- Micronoise
- Acousmatic music
- Electro-acoustic
- Dark ambient
- Illbient
- Spoken word
- Neoclassical
- Dark wave
This anthology of 42 tracks embraces the Italian experimental musician Emiliano Pietrini aka Globoscuro's works and collaborations with such artists as Sean Derrick Cooper Marquardt, Nina Maroccolo, Lutz Thuns, Peter Wullen, Ilaria Fierro, Serena Zingoni, Una Lee, Imi Gavin, Cousin Silas, and Øystein Jørgensen musically ranging from frantic old school industrial and malignant illbient and exquisite noise/micronoise to musique concrète and electro-acoustic experiments, however, going so far as to reach a desirable, ennobling point. These albums did solidify the status of such imprints as Noise-Joy, Enoughrecords, Kaos Ex Machina Promotions, Smell The Stench, and Hortus Conclusus. Being mostly characteristic to Italians he is also able to imbue these very extreme ideas of peripheral sounds with an emotive ingredient thereof resulting in some sort of purgative mysticism as if there were a hidden portal between ancient and contemporary world. If we also could physically overcome the burden of entropy we could travel back in time and go back to our heathenish roots. We have lost our touch with Nature, with our very genuine source. Lost souls as we are because we have been indoctrinated with such nonsenses as ancestral sin, and holy trinity. You know, Holy Trinity were in fact Socrates, Plato, and Aristotle as the three most smart and inspiring men in history I can admit it. In a word, being mentally and naturally a disciple of old school industrial and on the other side exploiting contemporary digital technology one can perceive an artist going beyond the nowadays limits by crosscutting these styles in his own way. I am very convinced his soundscapes will ring ahead of its time in many decades.
2/02/2020
Chuzausen – Corrupted Projects (2019)
- IDM
- Electronic music
- Electro pop
- Chiptune
- 8-bit
- Bitpop
- Alternative dance
- Robot pop
Comment: first of all, this great album is issued by a Portuguese imprint, Enoughrecords which is apparently the oldest netlabel being active so far. All other netlabels which started earlier and some of those which would embark on later than 2001 are unfortunately defunct now. However, here it is an elegant gross of jagged intelligent dance mould – sorry, music – from neighbouring Spain which is spiced up by galvanized electro riffs and noisy chiptune undercurrents. For instance, an astounding track called 2000 Problems which almost sounds like an electro(nic) version of Gang Of Four (RIP Andy Gill). Superb cyber punk composition where brittle electronic fabric and air are exquisitely balanced to go ultimately up to an ecstatic dance-appealed apotheosis. However, merry companion by robots can be met everywhere throughout the course of this 9-track outing. Even more, it may sound like an indulgence for a fully mechanic world to come when human race could not keep the pace anymore and robots are singular enough...to single out. And those joyous samples from vintage TV adverts just accentuate a steep gap between the different eras, between the past and future. Forthcoming dance party based purely on reason. Pure reason is a pure fun.
Sildid:
2019,
Archive.org,
Bandcamp,
enoughrecords,
Jamendo,
Scene.org
11/25/2018
Tony Diana – Orbis Alius (2018)
- Dark ambient
- Electro-acoustic
- Post-industrial
- Art music
- Space music
- Abstract
- Electronic music
- Neoclassical
9/30/2018
Open Work Stocking – Intrude into the Grey Slush (2008)
- IDM
- Electronic music
- Alternative
- Epic
- Experimental electro
- Ambient noise
- Experimental techno
- Kraut-electro
- Kraut-techno
- Alternative dance
- Art music
5/10/2018
Sann Gusmão – Emaranhado (2018)
- Ambient noise
- Guitar ambient
- Art music
- Musique concrète
- Field recording
- Epic
- Avant-garde
- Illbient
- Experimentalism
- Dark ambient
11/22/2017
Jupiter Makes Me Scream – Tuesday Morning Huricane EP (2008)
- Post-rock
- Art rock
- Alternative rock
- Crossover
- Electro-indie
- Experimental rock
- Ambient rock
- Synth-rock
10/29/2017
Alex Mason & The Minor Emotion – Soul Breaker (2017)
- Modern classical
- Contemporary classical
- Neoclassical
- Post-classical
- Epic
- Art music
- Chamber music
10/22/2017
ps – Volatile (2017)
- Experimental electronica
- Glitchtronica
- Avant-garde
- Experimentalism
- Ambient noise
- Drone
- Ambient drone
- Electronic music
- Spoken word
- Sampledelic
- Post-industrial
- Leftfield
- Psychoacoustic
10/20/2017
NNY – offear.ep (2004)
- Electronic music
- Experimental electronica
- Alternative
- Drone
- Minimal techno
- Glitchtronica
- Micronoise
10/18/2017
ps – Finding My Own Way Back Home (2017)
- Avant-garde
- Experimentalism
- Minimalism
- Leftfield
- Noise
- Ambient noise
- Microtonal
- Drone
- Ambient drone
- Abstract
- Illbient
- Dark ambient
- Epic
8/14/2017
Marrach – Swing With A Black Dog (2017)
- Jazz
- Electronic music
- Improvised music
- Cool jazz
- Film noir
- Alternative
- Mood music
11/28/2016
Jared C. Balogh – A Change Equals A Rest (2016)
- Post-classical
- Downbeat
- Modern classical
- Mood music
- Avant-garde
- Experimentalism
- Art music
- Post-jazz
8/03/2016
Marrach / Bad Poet / Chtin Mara – Opus Oratorium (2016)
- Hip-hop
- Rap
- Free jazz
- Improvised noise
- Downbeat
- Crossover
- Industrial-hop
- Leftfield
- Avant-hop
- Experimental hip-hop
- Spoken word
Comment:
this
is an arousing yet not ordinary issue of a handful of pieces clocking
in at a 24 minute. As you have already figured out behind the project
are three musicians/mc`s
whose music used to base on striking poetry like The
Last
Poets but whose profound thoughts are backdropped
by free jazz, improvised noise, slowed-down beats thereby
chiming like a slowed-down and more acoustic form of Death Grips. At
times the message is warped through sonic effect blocks to change it
even into more obscure (for instance, at Habitus
Poeticus).
In
general, by listening to the issue one can discern endless undulation
from start to end, from top to bottom. They
themselves
call it “tripstep” it might be because they are represented
threesome over there. On
the other side, it might be because the three stylistic
whales on which the issue used to stand upright
are
hip-hop, jazz, and electronic music, and the styles are seamlessly
crossed
with
one another. The
issue is a part of the roster of the Portuguese imprint
enoughrecords. In
a word, let’s enjoy an ideal form of hip-hop music.
6/05/2016
Seazo - Deterministic Chaos (2016)
- Drum and bass
- Chillstep
- Experimental electronica
- Modern classical
- Ambient techno
- Dubstep
- Leftfield
- Breakbeat
- Experimental electro
- Ambient noise
- Illbient
Tellimine:
Postitused (Atom)