Mandy Mozart feat Jiin Ko -- Art Of Anatomy (2013)

Upitup/Bandcamp

• Avant-pop 
• Experimental pop 
• Deconstructed pop 
• Art pop
• Post-classical 

Need üheksa lugu 32 minuti jooksul kehastavad aktiivset eksistentsi, mis on tulvil tõmblusi, pingeid ja irratsionaalseid tahtmisi. Kui popmuusikat võiks mõista millegi sellisena, mis on siin ja praegu, mis on kohe antuna olemas -- kuulajale kohe vastuvõtmiseks valmis, siis selle pealtnäha popiliku glasuuri all peituva sisu ammendamideks on vaja mõistmise kõrvalteid kasutada, kuivõrd Mozart'i Mandy eelistab popi varjulisi tahke pealiskaudsuse tõrjumiseks. Tavaliselt raadioaparaati sisse keerates muutub sealt kostev muusika tarbeesemeks -- täiesti võrreldav nii tabureti, pekitüki kui apelsiniviiluga. Kuulata üksikut singlit selles formaadis on hoopis midagi muud võrreldes albumi kontekstis ning järjest kuulatuna. Siinkirjutajale näib, et Mandy oma muusikaga tahab väita, et need asjad tegelikkuses ei ole nii lihtlabaselt taandatavad. Mandy ei taha jääda passiivseks, Mandy ihaleb kuulaja kudedesse pugeda -- selleks ta kasutabki kõrvalteid, et kuulajat ootamatult üllatada. Jäädes passiivseks, ei ole heliteosest esteetilises mõttes sisuliselt mitte mingit kasu. Muusikaline taies peab sisaldama tõususümboolikat, kutsudes niiviisi esile ekstaasi, mis tähendab endast välja astumist, st trip'pi. Artist klõbistab klaveril tuttavlikult, ent jäädes kummituslikuks -- näojooned on taandunud, ilme on asendunud mustavate kontuuridega. Väärt asi igatahes. 8.0 (7.5-8.5)

Fegato -- Isocore (2018)

Upitup

• House 
• Experimental dance 
• Electronic music 
• Electro-house 
• Post-disco 
• Deep house 
• Deconstructed club 

Friedrich Nietzsche on väitnud, et kui tapad prussaka, siis oled kangelane; ent kui tapad liblika, siis oled paha. Moraalil on esteetilised standardid. Samas esteetilise ühiku (nt mingi konkreetse albumi) piires moraal kipub ähmastuma ja laiali valguma. Või ei ole seda üldse. Võib-olla peaksime hoopis küsima -- milleks meile muusikas on üleüldse eetikat tarvis? Kokkuvõtvalt -- on raske ette kujutada mingisugust muusikalist stiili, mille tajumine meis vastikust esile kutsuks. On küll teatud sotsiaalsed märgid (rassism, natsism, misogüünia, sadismile õhutamine, vägivallale kutsumine), mis on rangelt taunitavad, ent heli ise ei saa rangelt olla ei rassistlik ega natsistlik või kolmandat. On põhjuse ja toime tagajärjed muusikas. Võtame käesoleva Itaaliast pärit 16-loolise teose. Ühelt poolt armastus elektroonilise popi (konkreetsemalt haussmuusika) vastu; teisalt haussmuusikat põhjuseks tõstes tahetakse selle toimet väljendada -- ise seda luua; teha seda viisil, et tulemustes väljenduksid artisti rohkem või vähem varjatud mõjud. Ja need mõjud väljenduvad katsetuslikena viisil, et asi on tõepoolest parlanksis. Huvitav muusika eeldab looja nartsisslikust ja liialdatust, ent seda eluterves koguses, et kõik jääks esteetiliselt nauditavatesse piiridesse. Veidrat popmuusikat üllitava netiplaadifirma Upitup'i all üllitatud teose rütmid ja harmooniad libisevad veiderdava ja üleva vahel. Meeldib see, kuidas artist seiklustundeliselt mateeriat hingestab. Äkki see ongi toosamune moraalsuse ilming helide kunstis. 7.5/10

Cindy Sizer -- Cindy Sizer (2007)

Upitup

• Electro pop 
• DIY 
• Sampledelic 
• Synth-pop 
• Robot pop 
• Comedy pop 
• Electronic music 
• Bedroom pop 
• Plunderphonics 
• Lo-fi

Jah, nagu artisti ning pealkirja osutusest juba ilmneb, tehakse muusikat siin 8-loolisel üllitisel naeru tagasi hoides (või hoopis nalja pikalt ette valmistades -- nagu tuttav filosoof mainib). Selleks, et asi labaseks laadapulliks ei taanduks, tuleb muidugi piisavalt pingutada -- piiripealset huumorit (kohati jõhker saksakeelne jauramine!) kistakse õigele poole eksperimentaalsete helide ning mängulise sämplimisega. See lähenemisviis võimaldab artistil uurida avangardi mõistestikku ja paindlikkust (ei ole lõputult painduv!), avangardi ja popi vahekorda, säilitades kerge lennu ning satiirilise vaatenurga. On tuttavlikke motiive, meeme ja meloodiaid -- eks puid pannakse (hea)tahtlikult alla legendaarsele Düsseldorf'i nelikule. Ka Mozart saab oma osa. Kohati piiksutakse kui näljapajukil kirikurotid. Ei tohi ka ära unustada, et albumi valmimise aeg oli kodus salvestajate tippaeg -- Ariel Pink'ist James Ferraro'ni. R. Stevie Moore oli väärilist tähelepanu pälvinud. Saksa idaosast pärit duo Cindy Sizer imeb aplalt ajastuvaimust viimast ("situvad šampanjaklaasidesse, ning seda ostetakse"). Kiidan Upitup'i all üllitatud teose heaks -- väärib taas külastust! Ei väsita ega muutu tüütavaks ka pärast paljusid kuulamiskordi. Kaasteelistest soovitan kuulata Ergo Phizmiz'i, Felix Kubin'it, Köök'i, Casetteboy'd ning People Like Us'i.

The Courier -- Contact Free Delivery (2021)

Upitup

Drum and bass/Jungle/Electronic music/Breakbeat

See pea 21-minutiline 5 looga üllitis tabab täpselt, mis trummi ja bassi/jungle-muusika juures on ühtaegu tugevus ja nõrkus. Kuulata antud žanrit ligi pool tundi ongi optimaalne, kuulata seda kauem muutub ilmselgelt tüütuks (vastavasisulisi saateid kuulata tund aega järjest on tüütu; veelgi kauem on juba paras piin). Isiklikult tundub, et nimetet stiilil oli juba algusaegadel alternatiivkultuuris väike jõmmistaatus man (vihased mehed, tõestamaks erilist staatust. Karmil ja üleoleval toonil esitatud küsimus: "mida sa arvad trummist ja bassist?"). Käesolev on mõnus kuulamine, piisavalt kramplik ning teisalt atmosfääriline. Rütmid pekslevad-lõgisevad, et luua kontrasti samuti vilgastele ülakihtidele. Õnneks tundub, et albumi loojad ei oska mõelda kuigi ortodoksselt, st stiilikitsalt; teisalt on samuti tervitatav selle breikbiidilik portaal, mis lisab veelgi metsikut linnapadriku alatooni.

8.0 (7.5-8.0)

Cosmic Analog Ensemble – Deltas Of Matacumbo (2013)

Upitup

Hisstology

• Breaks 
• Cinematic 
• Ambient pop 
• Nu jazz 
• Sampledelic
• World fusion 
• Psychedelic 
• Electronic music 
• Chilltronica 
• Ethnotronica 

Eksisteerib tujuliigutav leibel nimega Hisstology, mille lõviosa üllitiste taga on liibanonlane Charif Megarbane. Ta ning tema koostöö- ja sooloprojektid, milledest ilmselt tuntuim on Cosmic Analog Ensemble. Kõlab justnagu Tangerine Dream teisiti nimetatuna. Ei ole Charif Megarbane teps Edgar Froese duplikaat; seda kindlasti mitte. Seekord tulenevalt oma päritolust lisab ta teatud lugudesse Araabia temaatikat, ent see on kindlasti vähem Araabia kaasus kui olid näiteks Muslimgauze'i teosed. Ta on pigem hedonist, möllates rütmide ning sfääriliste ja kinemaatiliste motiividega. Vahet ei ole, sõltuvalt tujust laenab ta nii Idast kui Läänest, vahel ka Aafrikast. Muideks, selle megaalbumi (kokku 34 lugu) salvestas ta Keenia pealinnas Nairobis; tehes seda laivis ainsa ülesvõttega. Eks mõnes loos võib taamal tajuda Aafrika öist müstikat – hõõguvaid silmapaare ja õõva sisendavaid poolvarje visalt taanduva leitsaku taamal. Nagu mahuka albumi nimi osutab lahkneb see erinevateks harudeks, samas säilitades terviklikkuse. Teisalt mahuka materjali eduka realiseerimise eeldusteks on stiililine mitmekesisus ehk võimalikkuse võimaldamine. Loomuldasa andekusest. Iseenesest mõista. Loomulikult. Siin on erilisi subliimseid hetki – näiteks vastupandamatult katkendlik "Interlude) (Pt. ii) (Side D)" ning vastupandamatult kruttiva orientaalsämpliga "New Hamra". Või kaugete merede ja aegade tagust eksootikat kummardav "Positive Space". "Somehows and Somewhats" kõlab kui nullindate tehnoloogia ja know-how omandanud Miles lendaks ajamasinas oma 50-60ndate loomingut töötlema. Ehtne kõrvauss. Kohati ta muusika kõlab kui library music, kostuvad siin-seal maestrod Morricone, Baxter, Nicolai, Paramor. 

8.0 (7.0-9.0)

P.P. Roy – Watch The Dough Nut Not The Hole (2014)

Upitup

• Sampledelic 
• Plunderphonics 
• Lo-fi 
• Electro pop 
• Acid 
• Chilltronica 
• Easy listening 
• Avant-pop 
• Electronic music 
• Mood music

Comment: to peel this 14-notch properly away there are many possible ways to go. Just let it go, many listening times in queue, to get a vague impression in your heart. And thereafter you can get a chance to analyze it more properly. The same effect may be coincided with such plunderphonic luminaries as Vicky Bennett aka People Like Us, Pogo and Ergo Phizmiz, however, any new case is extraordinary (indeed, the crucial question is about how to handle this enormous set of informative bits which used to succeed rapidly to each other). At times those lysergic wry synth progressions used to keep the pace with the assistance of wonky, a bit weary rhythmic shuffles, and then the previous hectic stylistic element will transition into a laid-back, easy-running development which is up there to create a stunning gravity-free atmosphere. And then the artist blends seamlessly all the lines between genres. In fact, P.P. Roy fulfills it all the time. A widely used deed in last years within the experimental music scenes has been the sampling of ballroom music and other elderly, slightly haunting sounds – here are also represented high-pitched female vocals and exaggerated yet flair orchestrations. I can see nothing else but every element lives up to the expectation. The impressive outing is a bit in the discography of Upitup.

Jacques Malchance – LoopRevil (2007)

Upitup

Bandcamp

• Electronic pop 
• Alternative dance 
• Post-disco 
• Yacht pop 
• Synth-pop 
• Nu jazz 
• Electro pop 
• Acid jazz 
• Breakbeat

Comment: oh yeah, that's cool. Rome, Italy-born Jacques Malchance's sophomoric release is really cool, you can feel a real life behind these more or less twisted yet velvety synths and drum machines because all 10 tracks are performed and recorded live in a studio in Liverpool, UK. It is for one's soul and body, furthermore, it integrates the both dimensions of your body. I would like to imagine of how the artist used to rush behind the machines by manipulating hastily yet adeptly with knobs, keys and pads. Such a sort of sonic wizardry is being so charming. It is an example of how machines can be humane, at least so much as humane as a human being could be because the final result indicates you are going to be a better human being after the listening of it. One can hear soul, nu jazz, and yacht pop influenced synth-pop over there. At times more aggressive electro and breakbeat-induced rhythms will switch on to verify on the rule of an exception confirms a rule. In a word, it is a new pace of synth-pop over there having just a little in common with the classical subgenre. And it is even more a case regarding the creating year of 2007. Of course, we as human beings have been cyborgs for a while and today we create and are surrounded by a relatively dry autotune rap/trap shit which is a quite obtuse stuff. However, Malchance's sound is exuberant and positively magniloquent. The catchy soulful and dance-appealed outing is a bit in the discography of Upitup.

Lo Five – House Is My House-Vol.2 (2018)

Upitup

• Alternative dance 
• House 
• Deep house 
• Electronic music 
• Outsider house 
• Lo-fi 
• DIY

Comment: by listening to this 8-track outing I would like to say house music should be recorded by exploiting the 4-track recorders only. At least I feel myself in that way while listening to an issue being inspired by a tongue-in-cheek attitude, hazy flashbacks, lo-fi aesthetics, broken car stereos and break magazines. Sometimes it chimes like the Chinese version of house music (State Of You). I really like this audibly a bit inferior touch with all those slightly reverberant mid and low-range frequencies churning back and forth. At times it is highly suggestive due to passing through some wobbly sonic filters, and whimsical timbre and chord refractions, at times the artist used to immerse in reckless dreaming as if were forgotten to skip loopy button yet all the time it is emotive, it is catchy. Because of being so playful. The fancy release is a part of the discography of Upitup.

Yoshida Com – Onna No Kanojo (2014)

Upitup

Free Music Archive

• Electronic music 
• Synth-pop 
• Shibuya-kei 
• Lo-fi 
• DIY 
• Electro pop 
• Alternative dance 
• Acid pop

Comment: this handful of tracks had been created approximately 3 decades ago in Japan on low price yet effectively propelling synthesisers and a drum machine called Alesis HR16. Light-hearted melodies, slightly extended and mutant chord ends, and naive yet catchy cadences with a slight tin-tinged flavour and occasional acidic attacks are composed in a way which can very certainly be considered as Japanese. At times it chimes like an example of pre-electroclash via rough simplification of post-punk music (especially at Scene 7). Thanks to Upitup for finding and exposing the Japanese DIY maverick to a wider audience.

Büromaschinen – Time Capsule Vol. 1 (2014)

Upitup

• Electronic pop 
• Indietronica 
• Space pop 
• Synthwave 
• Alternative 
• Mood music 
• Poptronica 
• Easy listening 
• Yacht pop 
• Chillwave

Comment: in fact, at the Upitup site it is said very nicely about this 6-track issue which will be clocked in at a 16 minute. These short tracks are composed by an unbelievably multi-talented artist whose issue was already finished off in the beginning of the 00s just waiting perseveringly its time to be released to the audience. Because of that the issue deserves its name and on the other side it musically went ahead of its time due to foretelling the birth of strongly electronic inflected indie music, more profoundly, such styles as chillwave, and alternative pop tinged synthwave, and yacht pop. Thirdly, it does include a marked easy listening touch relentlessly going up and down and then sailing effortlessly to the right side and then to left. By the way, some house flickers come forth from the whole occasionally. At times it reminds of some soundtracks produced for the 80s motion pictures being futuristic and serene at the same time, being emotionally loaded and lightly entertaining simultaneously. Get it from the site from a great imprint, Upitup. What else to add to it - oh yeah, let`s stay waiting for the vol. 2.  

JTPE - Segment II EP (2014)

Upitup

• Drum and bass
• Breakcore
• Experimental hip-hop
• Jungle
• Spoken word
• Urban music
• Avant-hop
• Remix

Comment: this handful of tracks by the Nijmegen, Netherlands-based artist embarks on with a track called Blacklisted which consists of precisely measured monochromic industrial hisses and jungle-hued cadences and some syllables and vowel effects atop here and there. The course will be continuing in a softer mode with a little bit faster yet bouncy rhythms (Koffie Door Een Rietje). However, the following three pieces are rendered similarly like the first track had been managed to run. Indeed, those machine and technology induced signs reappear to stimulate your subconsciousness and alter your state of mind. For instance, at Bedroom Junglist the artist unites aggressively surfacing rhythms, ill-omened exhoes and hisses with spoken word snippets in a sophisticated manner therefore giving it the elusive touch to grasp it one must listen to it many times in a row. Indeed, representatives of artificial intelligence have ultimately won here, however, having discovered delight and happiness coming out from dancing and dealing with music. All in all, it is a top notch for sure regarding the rhythms oriented music scene because of overwhelming power and exquisite artistic creativity. Of course, it is highly recommendable to get the artist`s Segment II-B issue which contains all of those B-sides, outtakes which did not get placed on the relevant release.      

Goto80 and the Uwe Schenk Band – The Ferret Show (2012)

UpitUp

Free Music Archive

• Chiptune
• Conceptual
• Yacht pop
• Electronica
• Cool jazz
• Avant-pop
• Nu jazz
• Mood music
• Regatta pop
• Leftfield pop
• Live session
• Crossover

Comment: Goto80 is the Swede Anders Carlsson who is a prominent musician in the chiptune/demoscene/track music/nintendocore compartments who started making music in his early years already (in 1992). On the other side, I have got no information about Uwe Schenk Band but being related to the recent issue only. I have some doubts that the aforementioned band is Carlsson`s phantom, imaginative combo to deviate from his usual musical doings and stylistic preferences (those tracker music elements are either more hidden or just absent or just developed into next, post-chiptune electronic music). In fact, it was just the imagination of mine although in reality Goto80`s music was re-arranged by four musicians in live thereby providing an innovative concept for orchestrated music and chiptune breaks to get together. Indeed, one could listen to a moody mishmash of cool jazz progressions, effortlessly sailing regatta pop and yacht rock motives. However, in the final track Volksing Ferretismico the listener could enjoy odds and ends of chiptune shards getting some impulses into the exuberant, carnival-alike crescendos and eargasmic climaxes. On the whole, the result is an astonishing whole of demonstrating Anders Carlsson`s versatility and craftiness to create something quite different from his usual practice decently. The issue is a part of UpitUp Records which allows one to enter into a rich source of many great albums.

Tracky Birthday - Animal Audition (2008)

Upitup
Lastfm 

9.2

/Hip-hop, Sampledelic, Crossover, Funk, Sound collage, Tracker music, Conceptual, Chiptune, Indie, Alternative, Bubblegum pop, Electronic pop/

Comment: undoubtedly this 11-track album is rich in information and fun, more detailedly, veering away from ironical half chanting word game and mimicking bubblegum funk-esque (and P-Funk) maze and bent Latin vibes and tango cadences (a la Senor Coconut) to great Lee Hazlewood-inspired psychedelic indie pop and glitchy chiptune-ish beat sequences and blending beats with advertising. These pieces have been managed to provide lots of references regarding the symbols and idols of popular culture. Witty and intriguing by any means.

[Vana ning oluline] An Elephant Never Forgets An Elephant Never Forgets (Upitup)

Elevandid tõepoolest ei unusta ning arvatavasti ka mäletavad paljudest inimestest paremini. Samas elevantide ajukurdudesse ei talletu nähtavasti ka seda sitta, mis tuleks ära unustada või millest oleks parem mööda mõtelda. Teisalt on vähe bände, kes suurimale maismaaloomale on nime näol “tribuuti” maksnud. Seda enam, kuivõrd elevant sümboliseerib jõudu ning vastupidavust. Ja-jah, tean küll, et kõikvõimalikud “karud” ning “kassid” on hetkel in. Tõsi, USA indiemuusikas oli eelmisel kümnendil liikumine Elephant 6, mis tagantjärele on oma nime intentsioonile sümboolse kinnituse saanud. Bändid nagu Neutral Milk Hotel ja Of Montreal on tänapäevast (USA) alternatiivkeenet kahtlemata tugevalt mõjutanud.

Ka An Elephant Never Forgets tuleb samast maailmajaost - Montrèal`ist. Dave Landry-Jim Angelillo kohta on teada ainult, et korra nad tulid, sähvatasid ning läinud nad olidki. Tõsi, üks lugu oli ka varasemast ajast plaadifirma Upitup kogumiku peal. Nende samanimeline album ilmus eelpoolmainitud leibli all 2003. aastal. Üllitis oli iseäralik selle poolest, et moodustas Upitup´i eksperimentaalelektroonika kõrbes omaette fenomeni. Tandem demonstreerib Montrèal`i roki- ja indieelu taltumatut vaimu ning energiat, kombineerides seda Upitup`i artistidele nii omase mahuka vihjete võrgustikuga. On ju teoreetiliselt võimalik, et “An Elephant Never Forgets” on tugevalt mõjutanud (Le) Fly Pan Am`i albumit “N`Ecoutez Pas” (2004, Constellation) - siinkirjutaja ühte lemmikalbumit eelmisest kümnendist. Arvestades Montrèal`i skeene ning tegelaste väga tihedat läbipõimumist, ei olekski see üllatav. Seda enam, et võrreldes oma varasemate üllitistega muutis (Le) Fly Pan Am oma viimaseks jäänud albumil üsna kardinaalselt suunda.

Kõik need elemendid on albumil kenasti esindatud - musique concrete (veevulin, linnamüra), ekstaatilised sissesõidud (Expl; Analogie - kas te kuulete siin Arcade Fire`ile nii omast ekstaatlist hüsteeriat 4 aastat hiljem?) vaheldumas haakepilduva hüpnorokiga (Nippon), elektroakustilised paukumised, minimalistik aegamööda paisuv ambient rock (Essence). Spoken word. Digitaalmüra ning kõrgete kitarriservade segustumine. Ka laptop-folk`i imetabased võbelused on siin kenasti esindatud (selles osas näitab tipptaset teine Montrèal`i duo Simon Trottier-Nicolas Bernier). Albumi lõpetab leiblikaaslase Isocore`i meisterlik psych-elektrooniline remiks loost Poor Corporation. On mida kuulata, on mida avastada!

Kuula albumit siit