- Post-rock
- Art rock
- Alternative rock
- Indie rock
- Experimental rock
- Avant-rock
- Americana
- Epic
2/24/2019
Andrew Weathers Trio – Guitar Man Whirligig (2018)
5/30/2016
Years of Rice & Salt – Service Bell (2009)
- Alternative rock
- Post-rock
- Folk indie
- Americana
- Ambient rock
- Epic
- Mood music
- Alt-country
- Indie folk
11/30/2013
Zijnzijn Zijnzijn! - Worldwounder (2013)
- Post-rock
- Drone rock
- Experimental rock
- Epic
- Psychedelic rock
9/19/2013
The Fortress - On The Verge Of War (2012/2013)
- Post-rock
- Post-metal
- Alternative rock
- Epic
- Crossover
5/17/2011
Woodworkings - Goodbye Homes (2011)
/Post-rock, Ambient, Experimental rock, Chamber rock, Minimal, Epic, Instrumental, Modern classical, Soundscape, Ambient noise/
Comment: Oh, it sounds so huge...so vast...so... . In a more profound way, this case is about an exhilaratingly infiltrated blend of ambient, modern classical, post-rock-ish fringes, silentful dream-hued noise, filled in with the sense of entropy which will have modified into mesmerizing, melancholic beauty. There can be sensed for listenable and unheardable, for real entities and ghosts either. Goodbye Homes embarks on by the zero point from nowhere, getting an impulse to grow and blossom and finally to get succumbed unheedingly. Like the life story of a person. By listening to the last track I almost started off crying... . In fact, it is not the first and only case by Woodworkings to make out for the issues with the maximum-point rate. And Futurerecodings is previously one of the peaks amongst the labels all around the world.
10/28/2010
Stubborn Tiny Lights VS Clustering Darkness Forever OK The Infinite Regress (Futurerecordings)
The Californian label Futurerecordings does seem like the valley of plenty for music adorers, containing a lot of undiscovered frontiers of pop music, from really deep and sensible ambient music up to astonishing rock conceptions. If you are up there already to start think about post-rock as some kind of fucked-up misunderstanding, I recommend to listen to such bands like Sunlight Ascending, or Stubborn Tiny Lights vs Clustering Darkness Forever OK?
The last named band, a septet, comes from Cedar Falls, Iowa, starting their debut album at an invisible point and ending at a point wrapped up by silence (silence as invisible conversation). However, inbetween it takes course over the rocks, plateaus, and valleys, offering massive guitar riffs, and some lonely piano chords, and subtle symphonic progressions are entered into here to get reached up for epic melancholy and beauty crossing the borders of each other and blending into a whole. The septet`s sound is full of any kind of key and chord changes, for instance, the experiments with emotionally abrasive male vocals do offer some reminiscence of the like of A Silver Mt. Zion, and some march rhythm passages and pitched vocal orchestrations lead up to the Montrèal`s main post-rock icon itself yet. Some people have suggested The Infinite Regress for to be the best candidate for the post rock album of 2010. Indeed, it may be going out in that way. Amazing music.
Listen to it here
9.8
10/08/2010
Fuck i`m a Ghost Fuck i`m a Ghost (Futurerecordings)
Futurerecordings`i artist Fuck i`m a Ghost jätkab teistsususes võtmes kui enamus nimetet California plaadifirma artiste. Ambient, kammermuusika ning drone on kõrvale jäetud ning asemele on tulnud kunstiline rock, helikeel, milles on transi mõõde sees. Kolmiku rokkimine debüütalbumil tekitab mulje liuglemisest, pikkadel kitarriakordidel liuglemisest, kuigi väliselt võib see kõik üsna unine välja paista. Sugulastest meenub ennekõike Interpol, oma sünkjate refräänide, helisevate kitarrikäikude ning mõnuga aegamööda tõusvatele karvastele kitarririffidele. Sündisümfooniad loos Train Robber viivad Arcade Fire`ile kõrvale. Stop rokib pealiskaudses psühhoosis ning liugleb hoogsalt mäest alla. Vessel on tase, kus on ängi, kus on ruumi, kus on varjundeid, kus on äraspidisust. Ning kõige selle kaudu võib sukelduda sügavamale minevikku, nt Vini Reilly kidraesteetika ja The Chameleons`i manu. Modaalne alternatiivpop, kus põhimõtteliselt ühtedele ja samadele mustritele peegeldatakse valgust erinevate nurkade alt, väänatakse ühe ja sama rifi erinevaid külgi esile. Vahetevahel tekivad paralleelid ka math rock`iga, jäädes siiski põgusateks äraunustamishetkedeks sellel suunal. Eeskujulik rokkmuusika, kus on sirgjoonelisust ja knihvi, teravust ning unistuslikkust. See bänd veel saab tuntuks, uskuge mind.
Kuula albumit siit
9.3
9/09/2010
Darger "BigFast" Soundtrack (Futurerecordings)
Futurerecordings on demonstreerinud end seesuguse label`ina, mille artistid on võimelised unistuste läve kildudeks purustama. Ning Darger on kindlasti üks seesuguseid hävitusmasinaid. Unistused on teatavasti kogemuspõhised, sageli pelgalt sotsiaalsete ning eksistentsialistlike pingeseisundite likvideerimise suunitlustest kantud. Kuid Cody Kirkendall ja Matthew Bahnsen lähevad palju kaugemale - see on unistustejärgne muusika universumis, kus puudub koht kõiksugu kujutelmadele ja ideedele. Teod aktualiseeruvad ilma eelneva(te) projektsiooni(de)ta. Platonlik ideede masin on tuhaks põlenud-põletatud ning tihti vastuoludesse mattuv inimkeel helivõnke ilmselget üleolekut tummalt tunnistamas. Käesolev 3-looline ning 32-minutiline taies olevat väidetavasti fiktsioon maailmalõpust, eepiliselt sosisklev saundträkk läbi musta huumori prisma helklemas. Erinevalt paljudest artistidest, kelle muusika käändub sarnaselt lähtekohalt pessimismi, düstoopsesse ämbientmorjendusse, pakub Ohio duo sõnulseletamatut arhetüüpi, sedasorti eepilisust, mis võiks vabalt kehtida ka pärast kümneid apokalüpsiseid. Mingi uus kord-korratus, mis on sundimatu, vaba, soe ning eelkõige mõjus ning (ennast) kehtestav. Tolm kosmoses, pelk vibratsioon, mis liigub, ringleb ning kootub - kootub millekski, mida võimaldab jumalik alge. Ning plaadiümbris on paljutähenduslikult avatud- Lihavõttesaare (kui maailma lõppu jääva) kuju meenutava assotsiatsiooni, artefaktide ebamääraste kontuuride ning sünkja, samas vastupandamatult kutsuva kõiksuse kaudu. Kas lõputu kosmosereis on algamas, võimaldamaks uuestiloomisprotsessi pealt näha?
Kuula albumit siit
10.0
8/11/2010
7/03/2010
woodworkings we sit on floors we stand on chairs (futurerecordings)
Woodworkings on Kyle Woodworth, keda abistab keelpillidel Gordon Withers. Samuti on Baltimore`i muusik tuntud post-rock-ansamblist We All Inherit the Moon. Woodworth`i järjekorras 8 üllitise 8 rada annavad aimu geniaalsusest. Kummastav ilu ilmneb läbi minimalistliku heliprogressiooni - hillitsetud, digitaalse krõbinaga vürtsitatud kriipivad kitarrid, üksildased piaanoklinked, tasahilju kerkivad modern classical/ambient-orkestratsioonid, post-rockilik majesteetlikkus, andmata seejuures järele kiusatusele langeda crescendo-klišeedesse, kuigi ma ei kahtle tema sellesuunalises võimekuses. Ning pooltõusud on ka siin olemas. Albumi nimilugu demonstreerib ilmekalt, et helide eepilisusel puuduvad piirid. Jänki võttestikust annab parimat aimu albumi käredaim träkk former daughters of the american revolution, kus äng ja raev on kunstilisest kanaliseeritusest tasahilju väljapoole miilamas. Kokkuvõttes võib nentida, et tegu on hoolikalt läbikomponeeritud instrumentaalteosega, kus igasse helisse on süstitud impressiivne emotiivne laeng, kus fraktaalid on asetatud teineteise suhtes nii (lähedale), et kaootilisus, selginemine ning lõppstruktuur/eesmärk ise on kenasti ühel pildil. Sugulushingedest meenuvad EdPorth, The Tumbled Sea, M.Pyres, Circadian Eyes, Luggage, Foxes In Fiction, We All Inherit the Moon, aga ka Spiritualized ning allhoovustesse pidama jäänud Mercury Rev. Mees nagu orkester, kes kuulub samasse ritta seesuguste geeniuste-avangardromantikutega nagu Jason Pierce, Matthew Sage, Warren Hildebrand. Uskuge mind, kui Johann Sebastian Bach elaks tänapäeval, teeks ta seesugust muusikat. Üks aasta meistriteostest. Aitäh, Kyle.
Kuula albumit siit
10.0