- Free folk
- Singer-songwriter
- Freak folk
- Lo-fi
- DIY
- New Weird America
- Psych-folk
Devendra Banhart'i muusikaga on vist nii, et kellele meeldib tema varase perioodi lo-fi muusika ja kellele tema hilisemad poleeritud taiesed stuudios. Vahest mees on kirjutanud ühtesid ja samu lugusid kogu aeg. Ise mäletan Devendrat esimest korda Aivar Tõnso mängituna raadios 2003. aastal. Tema repliik sinna juurde ei jätnud kahtlust esimese variandi kasuks. Tõsi see on, et kui peaksin valima, siis võtaksin ka algusaja heliliselt rohmaka variandi. Kujutan ette, et ta inspireeris kümneid tuhandeid poisse ja tüdrukuid kitarri ja mikrofoni järele haarama. Debüütalbumil – mille andis välja Hinah – on 24 lugu, millel on nii (ala)teadvuse vaba voolamist kui nihkes determineeritust, nii flegmaatilist unelust kui sellest paanilist üles ärkamist, nii inglise keeles kui hispaaniakeelset laulu. Siin ei ole lugudel kosmeetilist vaapa pääl, kõik on naturaalne ja ehe; peegeldamaks vahetult emotsioone. Üks noor biitnik-hipi New Weird-liikumise uuele lainele elujõudu sisse puhumas. Hästi puhus ju!