Rainier Lericolais - Adagio Ma Non Tanto (2007)

Tripostal
Lastfm

9.4

/Electro-acoustic, Psycho-acoustic, Film noir, Modern classical, Chamber music, Acousmatic, Organic electronica, Experimentalism, Spoken word, Avant-garde, Sound-art, Noise/

Comment: an eminent 5-track leap by the French electroacoustic/avant-garde musician/sound-artist Rainier Lericolais. Indeed, organic sonic tissue meets the haunting waves of blurred electronica and film noir-patterned curtains which in turn are interwoven with japanese spoken word snippets and vowel effects. Chamber music? Indeed. Ultimately it makes out as an instance of otherworldly experience. I am not sure that those elves possibly audible above there would be well-intentioned on its own...or maybe not. All in all, it is a monumental masterpiece and it does make difference. Beausty-full.

Spherical Minds - Transpheres (2011)

Archive.org
Lastfm

9.3

/Post-rock, Dub, Chamber rock, Epic, Ambient, Crossover, Avant-rock, Classical, Organic electronica, Minimal/

Comment: Honestly, I don`t have any reprimand against the third album of this French quartet (Paul Chantereau - bass & fxs; Valentin Chantereau - piano & keys; Mathieu Maestracci - guitars & other instruments; Clement Vullion- drums), which used to mix up epic post-rock pannels with chamber/classical music, profound ambient experiments, shamanic incantations, medieval etherealness, dub, and ruffled electronica/glitch inbetween it. While the frenchmens` sound is arguably influenced by such composers and artists as Steve Reich, Erkki-Sven Tüür, Kai Saariaho, Igor Stravinski, Radiohead, Sigur Ros, High Tone, Ez3kiel etc, they used to bring forth an idiosyncratic result on its own - however, for everyone is there something about to record for him/herself. The favorite of mine is Kokkola Transition where female singing in Finnish is whimsically reversed, backed up with acidic electronic, dub, and massive rock forays.

[Vana ning oluline] Nogaro Domestic Colours EP (Tripostal)

Nogaro taga on Belgia muusik Sèbastien Wilkin, kes varem oli mõningat tuntust kogunud ansamblis Tongue. Koos David Hougardy`ga veab ta ka ansamblit Silicon, kus ta kirjutab lugusid ning laulab.

"Domestic Colours EP" üllitati Tripostal`i, Carte Postale-nimelise plaadifirma
netileibli all. Mõlemad leiblid on tuntud muusika poolest, mis ulatub elektroakustilistest kompositsioonidest ning ämbiendist post-rock`i ning indietronica`ni välja. Viimatimainitud žanr on piisav, et peegeldada Wilkin`i helikeelt konkreetsemalt. Kaheldamatult on ta talendikas muusik, osates mängida nii vormi kui ka meloodiatega.

Jean-François Flamey`i kujundatud albumi ümbris kujutab valgusspektrit. See on piisavalt hea kujund andmaks edasi albumil valitsevaid meeleolusid. See on postmodernistlik, Zeitgeist`ist kantud popmuusika, milles põletatakse maha piirid meinstriimi ning andergraundi vahel. Winamp-player näitab 7 lugu ning 28.52 minutit. Kõik lood on enam-vähem sama pikad ning järgnemas teineteisele ontlikus jadas. Kõik on kontrollitud loomeprotsessi tulemus - siin-seal väikesed muutused harmoonias ning vokaali tonaalsuses. On kunstilist lopsakust ning ääretut meloodilisust.

Lisaks sellele, et käesolev album hiilgab ilusatest lauludest, on sellel minu jaoks ka tugev nostalgiapitser juures. Meenutab mulle noid aegu, kui indie veel nii värske näis ning pakatas elujõust. Ennekõike meenutab see mulle Tartu ansambli Bizarre`i teist albumit "Cafè de Flor" (minu jaoks üleüldse 90ndate parim Eesti album), mida kümmekond aastat tagasi vahetpidamata kuulatud sai. Täielik deja vu tunne. Kindlasti olid tartlased selle albumiga ühed esimesed moodsa inditroonilise muusika teerajajad, kuigi tollal veel seda žanripiiritlust ei kasutatud-tuntud. "Domestic Colours" toob need ajaloolised ühendused nähtavale ning seeläbi laseb valgusel ka teiste peale paista.

Kuula albumit siit