Kosik -- Removable Pieces (2003)

Kikapu

• Avant-garde 
• Ambient 
• Ambient noise 
• Electronic 
• Reductionism 
• Indietronica 
• Experimentalism 
• Post-rock 
• DIY 
• Avant-rock 
• Experimental rock 
• Musique concrète 
• Art music 
• Experimental techno

Minimalistlikud mürad - justkui algavad eikusagilt ning jõuavad eikuskile; nende virvendav - et mitte öelda intensiivsuselt ebaühtlane ning katkendlik heli - voog justkui voogaks aeg-ajalt jõudu kogudes, siis seda kaotades -- kohati nagu sädelev sein, siis jälle kui kuiva jõesängi eksinud ning seal hääbunud veesilm. Midagi sellist tekib vaimusilma, kujutatuna Stars Of The Lid'i stiilis karget ämbient/postrokki salvestatuna rikutud kassetilindile -- lõpuks üleüldse äkitselt katkedes. Matthew Borghi ning Michael Kirson-Goldapper'i - kes tegutsesid tandemina üle-eelmise kümnendi hakul - looming on tihedalt otsinguline, sündmusterohke, ent siiski nutikalt vormistatud. Jõutakse eksperimentaalsetesse mikroekstaasidesse, et sellesse - nagu eelpool juba osutatud - mitte kinni jääda ning seeläbi seda tunnet mitte veeldada. Näituseks "Odd Man In" kõlab valjult, ent see ei taandu kõiki sagedusi põhja keeravaks dementseks müraks. Ostsillaatorite indikaatorid ei vormu nurgelisteks joonteks -- kujunditeks, mis justkui püüaks tolle taga peituvat meeletust ratsionaliseerida. See on hingav universum, mille algallikaks näib kohati olevat loodushelid, mida on võimendatud ning lindile püütuna mängitud n-ö valel kiirusel. Või siis ilmsi melanhoolne "Latter" - segades indit elektroonikaga - midagi sellist võinuks teha noor Arvo Pärt, kui ta sündinuks neli kümnendit hiljem. Ka teistes lugudes on (pool- ja veerand)orkestreeringud viirgamas, ent see on pigem viirastuslik kui ilmsi. "Reverse Luck" lausub tehnokujunditega ilmset midagi olulist, ebt see on melomaanidele õnnistuslikult dešifreerimatu ning kreenis jutuvada klõbistavate trummide ning seestunud heliefektidega. Fantoomid kerkivad paljude kuulamiste järel pinnale, kui mustav õli - kui tundmatu eluvorm - mis on elujõuetu eluvormi kõrvale tõrjunud. Ilmselt need taiesed ei vaja enam kõrvale lükkamist -- paar kümnendit hiljem on see jõud jätkuvalt akuutne ja ohtlik kui kopsudesse levinud põletik. Väga muljetavaldav, kuivõrd entroopiliste eelduste man on entroopia tasalülitatud! 9.0 (8.0-9.5)

Roto Visage – Der Golem (2005)

Kikapu

• Post-industrial 
• Avant-garde 
• Spoken word 
• Experimentalism 
• Dark ambient 
• Illbient 
• Drone 
• Noise

Comment: Golem was an artificial mystical monster having been created by a Prague-based rabbi to protect Jews from their bullies. It was closely related to magic and something which could be called a certain sort of programming. The US-based artist Jason Popejoy aka Roto Visage conveys a mystical and frightening ambience which very well provides the topic. The listener can hear the growling and moaning of the monster, the rattling of the chains, ominous sounds running throughout corridors and basements, chainsaw reminding intense sounds. Frequently these fragments are mixed up into each other thereby constituting a cohesive view. Indeed, it is a highly exquisite stuff with ever-changing soundscapes and penumbras. With purpose to magnify the contrasts within it one can hear even serene ambient developments and swaying spoken word snippets. The enchanting 12-notch issue is a part of the discography of Kikapu.