Kuvatud on postitused sildiga 2004. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 2004. Kuva kõik postitused
1/07/2024
Broke Gringos – Junk EP (2004)
iD.EOLOGY/Bandcamp
Hip-hop Cinematic Rap Breaks Sampledelic Electronic Urban music Nu jazz
Einoh, see on igati lõbus saksakeelne räpp (paari inglisekeelse erandiga) kahe kümnendi eest CAN'i kodulinnast. Kuus lugu mahutatakse paarikümnesse minutisse. Mainitakse teiste seas Miles Davis't ja Jacko't, tehisintellekti ja 2.0 versiooni -- millest konkreetsemalt, ei jaganud matsu. Kuivõrd siinkribajale on ennekõike oluline olnud Morrissey ja Mark E. Smith'i verbaalne osa, siis hip-hop'i puhul on kohustuslikud eelkõige taustad ja räppimisviis -- juhul kui oleks vastupidi, siis oleks hinnang raudpolt madalam. Mõnusalt suitsune ja filmilik on see miljöö ja kulgemine -- vokaalid ilmnevad eri variatsioonides, olles kord summutatud, teinekord otse lajatavad. See on vana kool -- autotune'i ei ole (kuri)tarvitatud, ei ole tehnitsistlikult anaeroobne; kulg on sujuv ja humoorikas -- biitide ning sämplite keereldes tekib aeg-ajalt gravitatsiooni hajumise tunne. Mõnikord on rütm elegantselt laisk -- et mitte öelda hüpnootiliselt laisk. Kokkuvõtvalt -- ei ole siin midagi väga erilist, ent häbeneda ka ei ole. Eriti kui eeldada, et saksakeelse räpiga meenuvad kõige piinlikumad muusikalised hetked 90ndatest. Üle keskmise igatahes.
9/09/2023
Nihil Limit -- First EP (2004)
17 Sons//Jamendo//Bandcamp
Alternative dance/Hi-NRG/Electronic music/Electro/Electro-house/Minimal synth
Mida muud võikski oma esimese üllitise pealkirjaks panna kui mitte "esimene". Numbriline markeering on päris hüva, kuna nimelise üllitise puhul paneb mõtlema, et mitmes see või too artisti diskograafias üleüldse on. Prantsuse leibel 17 Sons oli viljakas plaadifirma, mis üllitas huvitavat muusikat nullindate keskpaigast kümnendate alguseni. Käesolev 21-minutiline on just seesugune, mis plärtsub eri stiilide piiridel, olemata tegelikult tõupuhas vaatamata ülalmainitud stiilidele -- seesugused asjad kipuvad piisavalt mängulised ja huvitavad olema, et kõrv kreeni vajuks ja jalg tatsuma hakkaks. Ühelt poolt minimalistlik -- et mitte öelda helilistelt eeldustelt kasin -- ning teisalt meeliliigutavalt kombineeriv. Rütm taob suht monotoonsel sagedusel, ent paralleelkanalis elavad vilgast elu elektrojurakad. Jörisevad, undavad, huugavad -- justkui elegantselt krampides tõmmeldes. Ning pannes ka kuulaja võnkuma. Minimalistlikust sündimuusikast väljakasvanud äge tantsukas.
8.0 (7.5-8.5)
Line Noise -- Soul Clouds EP (2004)
Camomille Music
Balearic house/Easy listening/Electronic music/Organic electronica/Deep house/Chilltronica/ Ambient pop
Avastasin, et olen sellelt kolmelooliselt EP'lt valinud päevalugudeks välja kaks kolmandikku; ent arvustust veel kirjutanud ei ole. Väljaandjaks Kanada leibel Camomille Music, mille eestvedajaks oli samuti muusik (Vincent Fugère aka Muhr). Line Noise on ameeriklase Rudy Gonzalez'i ühemeheprojekt, kelle lõunamere päritolu annab helindis kahtlemata tooni. Paradoksaalsel kombel on ta omast ajast kümnendi võrra ees -- lähtudes tõdemusest, et see kõlab kui post-chillwave'ilik taies; sellal kui chillwave'i esilekerkimiseni kulus veel 4-5 aastat. Vahet ju väga ei ole, on see pärit Vahemere või Kariibi mere kallastelt. Ämbient, hauss, pärishelisid järelematkiv (või hoopiski moonutav) ripptooli elektroonika. Sügav ja pinnapealne, tulles esile lahutamatult ning käsikäes. Väärt meduusjas hõllandus Florida poolsaare tipust. Ei tea, kas saarlased-sõrvelased viljelevad ka neeme tipus Sõrve biiti.
8.5 (8.0-8.5)
12/18/2022
Origami Repetika – dirty habit EP (2004)
- Psychedelic
- Lo-fi
- DIY
- Noise pop
- Shitgaze
- Electronic
- Indie pop/rock
Kriipiv, dissonantsi uppuv, kordustest jõudu ammutav on see lühike EP, mille autoriks on Adam Sigmund. Ei, see ei ole tülgastav – selles on õhulisust ja harmooniaid, tasakaalustamaks karust poolt. Ka see karune pool on suhteline – kui lugeda selleks raskelt vibreerivat orelipõhist käiamist, millel justkui näikse olevat eesmärk võimalikult sügav vaib sisse võngutada. Ei ole see muusika vaid indimeestele-naistele, kuna ka haussmuusika nautisklejad leiaksid siit endale üht-teist (eelkõige "yo ho ho and a bottle of rum"). Tõsi ta on, et Adam Sigmund'i hilisemad teosed nihkusidki elektroonilisema popi poole. See on kahtlemata omaaegse Zeitgeist-muusika näide, kuna tollal (AD 2004) oli Ariel Pink kõige kuumem uustulnuk.
8.0 (7.5-8.5)
6/10/2021
The Space Lady aka Suzy Soundz – Street-level Superstar (Owed to Boston) (2004)
- Singer-songwriter
- DIY
- Lo-fi
- Art pop
- Latin pop
- Psychedelic
- Americana
Käesolev neljalooline üllitis on pühendatud fännidele ajal, kui Susan Dietrich alias The Space Lady oli hakanud jõudma laiemasse avalikku teadvusesse. Muusik, kes on külastanud ka Maarjamaad. See populaarsus oli tinglik niivõrd kuivõrd oli see võimalik ühe tänavamuusiku puhul. Võib ju küsida, et kellelt võttis Kosmoseleedi imagoloogiliselt rohkem šnitti: kas Moondog'ilt või Sun Ra'lt või kelleltki kolmandalt ekstsentrikult, aga tiivulise kiivriga daami muusika oma eheduses ja naiivsuses on tõepoolest midagi kosmose ja maise sfääri vahepealset. Kohati kõlab muusika kui šlaagripopp, aga mingi hetk näib see siiski nihkesse langevat. Meenutab vokaalses maheduses ja meloodilises õrnuses teist kaua unustatud legendit Linda Perhacs'i, mida toetavad elektroonilise klahvpilli orkestratsioonid ja programmeeritud ladina rütmid või lõõtsmooniku umpaumpalikud tõmbed, aga kitši kõige kiuste siit ei jõua ammutada. Või sõnastame selle nii, et vaevutekitatud kitšikihi hävitab tume voog Maad ja Kuud ümbritsevast radioaktiivsest kihist. Mürgine kiht, millele meelsasti apelleerivad isikud, kes väidavad, et inimene olla külastanud meie kosmilist kaaslast üksnes lauludes, filmides, kujutavas kunstis ja unenägudes. Selle kummastava trajektoori ja (mõju)väljadega reliisi on välja andnud Comfort Stand.
2/01/2021
Violet – Let The Sunshine In (2004)
- Avant-garde
- Minimalism
- Non-music
- Micronoise
- Acousmatic music
- Drone
- Sampledelic
- Post-industrial
- Experimentalism
Lase päikesepaiste sisse ja saa õnnelikuks. Või jää õnnetuks...kui päike kütab toa soojaks ja sul ei ole enam piisavalt värsket õhku organismi küllastamiseks ning silmadesse valgub söövitav higi ja silmavalged hakkavad punetama. Ei, Violet`i muusika on kaugel päikesepopi avarakõlalistest ja psühhedeelsetest sillerdustest. See on hoopis midagi muud, kus helisid fokusseeritakse ja uuritakse mikroskoobi all. Uurijaks ja täideviijaks on mees nimega Jeff Surak, kelle 21-minutiline üllitis on täis – kasutades kulunud käibetõdesid – higi, verd ja pisaraid. On tuimemat (samas mitte igavat) müttamist, aga ka lummavat minimalismi ja kiirgavaid müraepisoode; millest omakorda kiirguvad vaevutajutavalt välja meeliülendavad meloodiad (hilisemast ajab meenub väidetav Eesti artist Misha Mishajashvili, kes on kasutanud Nõukogude ajastust ja ajastule omaseid sämpleid; mis, tõsi, nii meeliülendavad ei olnud iseendas, aga seda enam lõid düstoopilise, inimvaenuliku fooni). Tõsi, lugu nimega “Wonsan” seisab eelpooltoodud kirjeldusele lähedal. Meisterliku teose on üllitanud plaadifirma Zeromoon.
10/31/2020
Fricara Pacchu – Waydom (2004)
- Minimalism
- Lo-fi
- Psychedelic
- Avant-pop
- Acid rock
- Improvised music
- Progressive
- Drone pop
- DIY
- Forest folk
- Free folk
- Freak folk
- New Weird Finland
Jätkame
"luhtamineku" lainel. See tähendab hoolimatust ümbritseva
moe ja ettekirjutuste vastu, mõnes mõttes ka pöördumist juurte
juurde eeldusel, et juurestiku ja kaasaja vahe on tohutu erinevus ja
kattumatus. Sageli on mõisted teisenenud ja kaotanud oma algse
tähenduse. Iseasi, kas peab alati asi omama algset tähendust, aga
orientiiri mõttes ei teeks paha seda teada. Kuna sõna "juur"
vaste ladina keeles on "radix", oleks õigustet
küsimus – kas radikaalsus muusikas tähendab juurte manu naasmist?
Soome ühemeheprojekti Fricara Pacchu 10-loolist albumit on
iseloomustet terminiga "metsafolk", siis juured ja
(radikaalne) eraldumine tsivilisatsioonist on kahtlemata
asjassepuutuv. Antud kontekstis tsivilisatsiooni iseloomustab pigem
Billboard jt edetabelid ning muusikalise establishment'i väärtused
ja rõhuasetused. Jah, kümme-viisteist aastat tagasi seisnuks
"Waydom" lähemal popituumale kui praegu tänu
Animal Collective'ile jt New Weird-liikumise suurnimedele
tollal. Aastaid tagasi muutus see taas marginaalseks, ja ehk nii ongi
hää (must-valge tähenduses). New Weird-liikumise, sh
metsafolgi seos folkmuusikaga on tinglik, kuna liikumise
transgressiivne iseloom mõjutuste kaudu tulenes väga erinevatest
allikatest (folk, psühhedeelia, DIY ja lo-fi,
elektroonika, minimalism ja droonmuusika, impromuusika, müramuusika,
tantsu- ja popmuusika). Siin näituseks on esindatud poole sajandi
tagune piiridest üleastuv happerokk/eksperimentaalne psühhedeelia a
la Red Krayola ja teisalt minimalismi lummavasse lõksu sattumine
seda nii motiivikorduste kui droonivate akordidega esiplaani ja
süvakihte korrastades. Tulles subjekt-objekt suhtes esimese juurde
ja eeldades, et subjektil on samane roll objektiga, siis missugune
võiks olla see subjekt? Kuivõrd metsafolgi artistid on sageli väga
erinevat nägu, peaks küsima – mis neid õigupoolest ühendab? Ma
pakuks välja sõna "metsapoole". Muusikaliselt metsapoole.
See teebki folgist metsafolgi. Üllitise on välja andnud Soome
teenekas plaadifirma Lal Lal Lal.
3/16/2020
Mais – Stand (2004)
- Electronic music
- Alternative dance
- Kraut-electro
- Kraut-techno
- Electro pop
- Alternative dance
- Indietronica
- IDM
- Breakbeat
- Breakcore
- Deep house
Comment: this 7-track outing comes out of the discography of Maetrixsolution being an instance of supersonic electro the way of which being paved by motorik krautrockers and synth-led post-punkers and rhythms deconstructing alchemists. Beyond that the admission of the fact of existing hefty neokrautrockers, indie electronic artists and IDM musicians in the beginning of the 00s may have been influencers before a new hype of the New Weird scene did embark on (of whose more peripheral artists were also partially influenced by the aforementioned compartments). And additionally, the club scene with rattling broken beats, rusty jungle, deep house incantations and gritty sped-up cadences to provide a perfect, seamless smorgasbord of then tendencies approximately 15 years ago. At the time house and jungle were going out of mode but this album is a successful attempt to rehash the styles.
1/11/2020
Randomajestiq – Deepmove EP (2004)
- Electro house
- Electronic music
- Alternative dance
- Deep house
Comment: behind Randomajestiq is a musician called Vladimir Hropov from Gomel, Belarus who has been active in creating music since the beginning of the 90s and later on exploring many electronic genres and also crisscrossing them into the mix. Deepmove EP is a fabulous drift between an active and a passive, between the rhythms and laid-back atmospheric swirls, between robots and a human being, between cerebral and a body dance. All what is just said it is a bit artificial construction because if you let it go freely you just perceive it as an organic, undivided one. By the way, the issue is a part of the discography of One.
2/17/2019
Digitalverein – Changes LP (2004)
- Electronic music
- Dub house
- Dub techno
- Dubtronica
- Ambient dub
10/01/2018
Various Artists - Extremely Mild And Pleasant Tasting - The Best Of Bob Chaos Recordings 1984-1986 (2004)
- Lo-fi
- Psych-rock
- Avant-rock
- Dada music
- DIY
- Free jazz
- Experimental rock
- Freeformfreakout
- Noise pop
- Acid rock
9/16/2018
Swain – The Single (2004)
- Indietronica
- Electronic music
- Post-rock
- Experimental pop
- Alternative
- Lo-fi
- DIY
- Art pop
- Indie
3/31/2018
Scant Intone – Victory Building (2004)
- Avant-garde
- Micronoise
- Leftfield
- Post-industrial
- Experimentalism
- Abstract
- Minimalism
- Electronic music
- Avant-electronica
- Microtonal
- Microsound
- Drone
10/20/2017
NNY – offear.ep (2004)
- Electronic music
- Experimental electronica
- Alternative
- Drone
- Minimal techno
- Glitchtronica
- Micronoise
Sildid:
2004,
Archive.org,
enoughrecords,
Free Music Archive,
Jamendo
5/07/2017
More Material – Snow Owls For A Better China (2004)
- Hardcore
- Screamo
- Alternative rock
- Electro-metal
- Technical metal
- Alternative metal
- Harsh noise
- Trash metal
4/03/2017
C.J. Pizarro – Snow Crabs (2004)
- Electronic pop
- Comedy
- Urban music
- Hip-hop
- Rap
- Indie pop
3/20/2017
Fuellsand – The Days Are Just Packed (2004)
- Indietronica
- Improvised music
- Indie pop
- Alternative pop
- Lo-fi
- DIY
- Musique concrète
- Cowbell indie
- Electronic music
- Hip-hop
- Krautrock
2/12/2017
Theodor Zox – Pastels 1-4 (2004)
- Techno
- Minimal techno
- Tech-house
- Deep house
- Electro-house
1/15/2017
Jeff Bennett – Doubting Faces EP (2004)
- Tech-house
- Club dance
- Alternative dance
- Deep house
1/01/2017
Eli Las – A Planet Full Of Motels (2004)
- Indie folk
- Lo-fi
- DIY
- Singer-songwriter
- Improvised music
- Folk indie
- New Weird Israel
- Psychedelic
- Alternative rock
Tellimine:
Postitused (Atom)