Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Inglorious Ocean. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Inglorious Ocean. Kuva kõik postitused

2/18/2016

The Strange Story of Joseph Schenck - S/​T (2010)




  • Post-rock
  • Indietronica
  • Alternative
  • Cowbell indie
  • Ambient
  • Electronic music
  • Experimental rock
  • Mood music
  • Art rock

Comment: the last issue of an imprint called Inglorious Ocean which got letter space at Recent Music Heroes was Sub Noir`s Reflex, an issue of made up of influences of IDM, indie electronica, and concrete sounds. This issue seems to be quite similar in some respect though providing more post-rock allusions to the 4-track blend. However, it does not mean it is a somehow guitar dominated, crescendo directed experiment. Instead of it one is drawn into a Tortoise/Mice Parade/The Dylan Group-influenced terrain of minimalism, progressive rock, art music, electronic music, and indie rock/indietronica. The Bruxelles, Belgium based artist`s music used to relentlessly drift within those styles and boundaries as if being hurried up to create possibly many combinations and textures altogether in a certain amount of time. In spite of it the issue`s course used to meander in a slow and tranquilized mode which are at times accentuated with syllables and words and concrete sounds . Guitars are deftly combined with electronica or used to run alone previously being prepared or processed. With regard to the cover print it could be admitted the greyish tone is predominating over there. In a nutshell, I recommend to listen to other issues under Inglorious Ocean additionally because I have found no issues so far being somehow disappointed to my mind. Manual dexterity meets beauty meets calmness.

1/26/2016

Sub Noir – Reflex (2010)




  • Experimental electronica
  • Indietronica
  • Ambient pop
  • Electronic pop
  • Dream pop
  • IDM
  • Organic electronica

Comment: Inglorious Ocean is a Rome, Italy-based imprint whose purpose is to promote post-rock, electronica and IDM infused music for your pleasure. For instance, Sub Noir`s Reflex proves that electronic music on its own could be fairly melodic, pensive and sonically multifarious. The point of the issue is also about to craftily balance different sonic bits to each other, to be floating and emotionally compelling in nature at the same time. This handful of tracks is a good source to find out many outstanding compositions. For instance, Fireworks has been managed to explore concrete music with elegantly sprawling rhythms and slowly evolving synths atop and in the middle of. Garden chimes as if the still life on Sunday had been recorded back of the house in the countryside somewhere. Puddle is a lullaby for the advanced ones. Indeed, Sub Noir`s tracks here are highly spirited as if having no imposed borders and calculated intentions. Top notch. 



10/01/2011

Puffin On My Side - Lech-Lecha (2011)



/Post-rock, Epic, Instrumental rock, Ambient, Ambient rock, Chamber rock/


Comment: Puffin On My Side is a solo project of the Rome-based Alessio Mecozzi who is known as a member of the rock group Mokadelic. In fact, similarly to Mokadelic this album of 5 tracks consists mainly of the elements of instrumental post-rock interwoven with atmospheric plateaus, amusing spoken word interludes and attaining its objective with dream-charged milieus. All I can say about it is just amazing. The album is a dignified sequel to the issue Early Morning (2009). In addition to Inglorious Ocean I recommend listen to artists released on such labels as Futurerecordings, Dedicated, and Wise Owl.

9/17/2010

Ornitology Hybrid (Inglorious Ocean)


Andrea Scevola ja Pierluigi Cagnazzo pärivad retooriliselt oma Myspace`i leheküljel, et kas meie (s.t nemad) on üleüldse inimesed? Miks nad seda teevad? Kas sellepärast itaallaste projekti nimi osutabki linnuteadusele? Ümberpööratult - on`s nad sulelised, kelledele meeldib kõrgustest inimmaailma silmitseda? Who knows... .

Itaaliast (ja laiemalt Lõuna-Euroopast) tuleb pidevalt väga head muusikat - demonstreerides anglomaailmale sarnast ja samas ka piisavalt erinevaid lähenemis- ja mõtteviise. Ornitology kuulub kahtlemata koorekihi sekka. Kas personaalselt või koos, on Scevola-Cagnazzo diskograafia üsna mahukas (ning lühikest perioodi arvesse võttes ka tihe), mistõttu kuulaja ootused on üles krutitud. "Hybris" on näituseks duo teine (ning järjekorras viies) album käesoleval aastal (esimene oli "Concrete" Dedicated Records`i alt). Mis mulle nende 6-looliselt albumilt eriliselt sümpatiseerib, on digitaalse helipildi eeskujulikkus. Viis, kuidas digitaalheli on pandud hingama ja õitsema, kuidas see on lopsakaks muudetud. Digitaalne helisentiment kui kaheteraline mõõk on suudetud enda hüvanguks pöörata. Emotsionaalne digitalism. Tuletab meelde Tim Hecker`i albumeid nullindate esimeselt poolelt. Nagu suur lõke, mida pidevalt toidetakse. Teiselt poolt pühalik laulumana-müstiline sõnamulin, kordusmotiivide lummav transs. Žanriliselt on see kirju nagu Kört-Pärtli särk - post-rock, massiivsed shoegaze-varjundid, eesjoonel tukslev glitch-troonika, poolde vinna keeratud IDM-rütmid-hakatised, müstilisusse ja varjulisusse mattuv ambient, dark wave, spirituaalmuusika. Uute helikoodide ja meelolude lahtimuukimine. Järjekordne põnev heliuniversum sellesinatses maailmas.

Kuula albumit siit

9.4

2/21/2010

edPorth Saying vamos and thinking let's go (Inglorious Ocean)


“Kõik kaunikõlalise eksperimentaalmuusika teed viivad Rooma” - tuntud ütluse parafraseering peab antud juhul kenasti paika. Patrizio Piastra elik edPorth pakub debüütalbumil “Saying vamos and thinking let's go” imetabaseid hetki. Kuidas saaks kujutluspilti tema muusikast puust ja punasest visandada? Kui sobrada mälestustes ning manada esile Seefeel`i düstoopsest kookonist puutumata lood, siis saaks juba rääkida poolest tõest (ning natuke peale). Veelgi parema tulemuse annab võrdlus mùm`i kahe esimese albumiga, kuigi itaallane hoiab islandlastega võrreldes mitmekesisemat profiili. Näiteks nimilugu ilmestab seda - sulnite harmooniakihtidega IDM/indietronica/post-rock/glitch-ambient. Meeting at the utility pole jätkub samuti Briti legendansambli radadel - tõsi, seekord tonaalsus abstraheerub, omandades tumedamad varjundid. Seda küll ainult kõrgemates heliregistrites, kuivõrd rütmi eest hoolitsev sündibiit läheneb häbenematult new wave/new romantic-ansamblite omale. 101 protsenti elektrooniliste vahenditega tehtav post-rock-metoodikale allutatud muusika. Selles osas on siiski paar erandit. Eighteen degrees below the horizon kasutab kitarre, kõmisevat bassi ja massiivseid viiuleid, ning Kreuzberg and the sun ristab glitch-biite ning külmavärinaid esilekutsuvaid kitarrikäike-üleminekuid. Ka ingellikel vokaalhõllandustel on albumil oluline roll etendada. Ilmekalt eristub vokaali osakaal loos Kadievka. Your sand algab nu-jazz`i ning Balkani rütme ristava sissejuhatusega, et seejärel glitch-võrkudesse ning scratch-efektidesse takerduda. Varieeruvusele vaatamata tundub kõik ümberringi hanguvat. Lõpetav Long Exposure pakub avarakõlalisi orkestratsioone, mis on samuti tipphetked käesoleval albumil.

Eepiline, kussutav, meisterlik, unistuslik, ajatu. Jätkake siit ise. Kuid kuulake ka mùm`i, Seefeel`i, Echelon Effect`i, Monokle`it, orange crush`i ning Apenniini kaasvõitlejaid port-royal`i ja The Japanese Gum`i. Samuti ka Patrizio Piastra leiblikaaslasi.

Kuula albumit siit

9.6