Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga EndTitles. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga EndTitles. Kuva kõik postitused

9/05/2022

Joan Jordi Oliver – Transit (2022)



  • Drone 
  • Electronic music 
  • Ambient 
  • Abstract 
  • Micronoise 
  • Microtonal 
  • Glitchtronica 
  • Minimalism 
  • Ambient noise 
  • Soundscape 
  • Field recording 
  • Ambient drone 

Nagu pealkiri vihjab, tegeldakse üleminekutega. Minek üle piiri või teisele kaldale võib tähendada astumist, enese asetamist, mujale. Reeglina mõistetakse selle all ka subjekti muutumist. Legendites tähendab see tihti suremist. Kui ma mõtlen sellele, et kunagi eksisteeris sellenimeline (kaubiku)automark, siis selles tähenduses tähendab see kellegi või millegi ühest kohast teisse viimist. Transportimist. Ehk see ongi kõige kohasem viis mõistmaks Oliver'i muusika loomust. Eikusagilt algav, vaikselt kulgev ja delikaatselt muutuv ning mingil väga anonüümsel hetkel kokkukerimise lõpetav helind. Miks see lõppeb just praegu ja mitte kümme minutit hiljem; või siis ei alanud 15 minutit varem – need küsimused tunduvad pühaduseteotusena selle heli foonil. Tõsi, vahel tegeleb see katalaani eesnime(sid) kandev artist ise blasfeemiaga, kui lõhub ülevat sfäärilisust imepisikeste müragraanulite vihuga. Kuid ei – ei ta lõhu ühti. Ning tegelemata blasfeemiaga. Noil hetkil on tegu ümberpööratud pühalikkusega – nagu ammu keskajal, kui veel kõik Euroopa rahvad ei olnud ristitud, siis kristlastest kaupmehed pidid paganate jumalustele viima ohvriande eeldusel, kui tahtsid nendega kaubelda (nt Rügeni saarel asetses Arcona tempel). Või niinimetatud paganad eirasid äsjaristitud kristlasi. Teisisõnu – pühalikkus (ja paganlus) sõltuvalt sellest, kust poolt vaadatuna. Sellel albumil on tüünus meisterlikult vaheldumas intensiivsemate hetkedega ilma, et paneks kuidagi ebamugavusest ajendatuna kulme kergitama. Vaikselt vibreerivad orelid helipaletti alumistes-tagumistes kihtides helimaagiaga tervikut nakatamas. Õrn ja imetabane. Ent kõige kaunimate hetkede kestes meenutatakse, et me ei ela sellise heli rüpes – kusagilt kostab sekka primitiiv-naiivset AOR-muusikat ja igapäevast eluolu. Võib-olla see ongi ainuõige kõrvutamine, et mitte unustada kaunite helide ülevat loomust. Kõik siin moodustab üksteisega terviku, igal asjal on oma kindel tähendus ja funktsioon. Ka seesugust heli on varem loodud tuhandete tundide jagu, ent see on etem, kui Brian Eno (küüniline) kujutlus ämbientmuusikast funktsionaalse mööblitükina. Intuitiivselt on see teisiti tajutav kui midagi sooja, meeldivat, isegi nostalgilist. 

8.0 (7.5-8.5)