Moving Furniture
- Drone
- Field recording
- Musique concrète
- Microtonal
- Experimentalism
- Acousmatic music
- Conceptual
- Ambient
- Avant-garde
- Improvised music
- Electronic
Käesolev 35-minutiline taies - mis on üllitatud Hollandi eksperimentaalmuusikaplaadifirma Moving Furniture Recordsi all - on Dario Calderone’i (DC) projekt neljale muusikule ja elavale helimaastikule ehk Amsterdamis asuvale rohealale nimega Amstelpark. (Plaadifirmale ei ole see esimene taies, kus park on olnud üllitise keskmes -- soovitan kuulata Coen Oscar Polack'i taiest "Haarlemmerhout" aastast 2020). Seetõttu artist tänab kõiki autojuhte, jalakäijaid, linde, vihmapiisku, lennukeid, raadiolaineid, vaime, puid, põõsaid, tontlikke olendeid, peentundelisi hingi, vihmausse, langenud lehti, mutte, publikut, rebaseid, kahepaikseid, veeputukaid, seeni, mälestusi, unenägusid, intuitsioone ja meteoroloogilisi nähtusi, kes on sellesse salvestisse oma panuse andnud. (Lisaks tänaksin ka vareseid, kes paar korda kraaksatasid). Selle salvestuse tarbeks ühendasid Aurelie Nyrabikali, Naomi Sato, Gareth Davis ja Dario Calderone oma jõud eelpoolmainitud pargi helimaastikuga 2025. aasta jaanuari lõpu pilvisel ja vahelduva vihmasajuga päeval. Tänutunne tuleneb sellest, et huvitava kontseptsiooni eesmärgiks oli edendada globaalset kuulamisviisi eri ruumide ja dimensioonide vahelise lakkamatu läbikäimisena. Suti rohkem kui pool tundi on piisav aeg, et sellest intrigeeriv asi üles ehitada. Kompositsioon algab hiiglasliku angaari või vaksali kajana, milles omakorda kajavad anonüümsed ja dešifreerimatud inimhääled -- see loob natuke düstoopilise - igatahes ebamugava - tundmuse. Iseenesest taolised helikonfiguratsioonid ei meeldi, kuna loovad Suure Venna kohaloleku tundmuse, kes erinevate institutsioonide-võimukandjate mahitusel on inimkonda sisestanud hirmutunnet tuhandete aastate vältel (lihtsalt vormid on ajas muutunud). Ent õige pea sisenevad sellesse kõiksugu akustilised instrumendid, mis hakkavad seda rusuvat õhustikku meelepärasemaks muutma. Ennekõike puhkpillid annavad tooni nii intensiivsuse tekitamise kui vibreeriva malbusega. (Mõtlen viimase lummuses isegi Miles Davise jahedale perioodile). Düstoopiline kaja ei kao, ent liigub taamale, mida võimendab (peaasjalikult kerge) droonkaikumine; mis ilmselgelt on järeltöötluse teema. Kokkuvõttes ütlen, et DC on oma teadlike ja tundmatute kaasosalistega loonud nutika ja oskuslikult elluviidud helisüsteemi. Kuivõrd aed tavapärases tähendab rohelust, taimi, puid, võib-olla ka väikest veesõlmekest ning sinna juurde kuuluvaid putukaid ja väikeloomi, siis ainsaks etteheiteks olekski läbivalt suurele sõlmpunktile osutava kaja olemasolu. Samas seda võib ka mõista kriitikana tsivilisatsiooni ehk inimolme jätkuva looduse survestamise kriitikana. Ärme unustame, et aed kultuurilooliselt on koht, kuhu inimene loodi ning kust ta välja aeti. Loodetavasti naasmise võimalus jääb meile kõigile alles. 8.5 (7.5-9.0)
