Kuvatud on postitused sildiga Space age music. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Space age music. Kuva kõik postitused
1/01/2011
Hong Kong In The 60s Places (Bandcamp)
Hong Kong In The 60s is a London-based trio, lined up by Mei Yau Kan (vocal, guitar, keys), Christopher Greenberg (vocal, guitar, keys), and Tim Scullion (vocals, guitars, keys). Their 8-track sophomore Places EP - the follow-up to the Willow Pattern Songs EP (2009, Proper Songs) is full of mesmerizing, chillout/easy listening-soaked shards, dominantly loaded with the space age pop and exotica pop sensibility. Indeed, they are deeply get involved in mighty psychedelic grooves to draw upon kinds of moods and shades popularized by Jean-Jacques Perrey, Gershon Kingsley, Mort Garson, and the Barrons approximately 4 decades ago. As you have figured out yet, indeed, a set of simplistic and robust yet catchy, a bit dreadful, altogether full-blown, synth-based melodies-harmonies and burbling cadences can be expected for. Almostly, though. One of the two exceptions is A Bad Night Out which is into the exploiting of vintage-looking, downbeat-drenched Latin rhythms (of course, mingling it with electronic effects). The second feature is Disintegration The Advisory Circle Reshape, as the title admits, it is not their own creative output, playing out a notch of contemporary indie electronica/indietronica/poptronica/glo-fi. By the way, the release name of this Sean O`Hagan-afforded group is obviously used to be a hint at their vast scale of their nowadays and previous residing places/countries (The UK, Hong Kong, Brazil, Japan, Spain, Africa). In a nutshell, without some exceptions, as it is noticed above, it is an excellent quasi-retrospective/retrogard-ish outlook.
Listen to it here
9.8
Sildid:
Bandcamp,
Chill out,
Easy listening,
Electronic pop,
Emotive electronica,
Exotica pop,
Glo-Fi,
Indietronica,
Mood music,
Poptronica,
Psychedelic electronica,
Self-released,
Space age music
11/05/2010
Manuel Buerger The Midi Opera (Shalom Salon)
No doubt, Manuel Buerger`s The Midi Opera is a thankworthy output, dedicated to the midi file format, which has been boycotted by the predominant part of computer users. However, played on an inbuilt synthesizer of a computer Buerger does offer 15 short tracks of a very short longitude, going their way through a lot of peculiar sonic details reminiscent of space age pop tunes back to the 60`s and 70`s. Played up in a fine mode you can be caught driving on a route of weird sample flushes, high-pitched chords, roughly sounding caustic swirls, sublime glockenspiel combinations, in a primitivistic way conjured bubblegum funk and trance beats. Moreover, it might even be considered a bit mocking regarding different styles and currents (for instance, some prog-rock-esque eagerness at Tuburalbells). Though built up in a rough way, it does sound lushly because of being squeezed into a polyphonic result, being caught between format and nostalgia. For an argue, compared to his contemporaries his work gets the spot really close to Dave Keifer`s (aka Cagey House) compositions, though, Keifer is used to exploit more haunting samples. In a short, it is a funny and serotonine-pumping work, being a pro-flag for the midi format for sure.
Listen to it here
9.1
10/06/2010
Tyler Walker Spacefaring Male (Bandcamp)
New York`i situatsionist (rühmitus Improv Everywhere) ja muusik Tyler Walker koos ohtra abiliskonnaga on koonud 12-loolise crossover-albumi. Latiinorütmid ja -meeleolud lähemast ja kaugemast ajast kohtuvad jazz`i, kinemaatiliste teemakatkete, fusion-kokteili, space age pop-hinguse, autotuunitud vokaalide ja spoken word-uuristuste, psühhedeelia/acid pop-faksiimiga - teisisõnu, samuti muusika ning stiilide virvarriga lähemast ja kaugemast minevikust. Kokkuvõtvalt jääb domineerima mõnus lounge`ilik miljöö. Siinkirjutajale meenutab käesolev üllitis ennekõike kalifornialase Eugene Harrington`i albumit "The Life Of Eugene Harrington" (2010, Noecho Records), kus ristati sarnaselt akustilist, happelist ja improvisatsioonilist elementi. Muidugi, varjundeid on märksa rohkem ning seoseid tekib sittakanti. Näiteks tolmused Hammond-oreli käigud loos Crashed teevad põike "mitteloogilises" suunas, suundudes dance rock`i suurkuju The Charlatans`i mängumaile. (Piirame reaalsust, jagame ning määratleme konkreetseid maailmu selleks, et saaksime konstrueerida "normaalsust" ja "mittenormaalsust"). Ah jaa, muuseas, "Spacefaring Male"-i on kirjeldatud kui "sürreaalset kosmosesaundträkki moodsale inimesele". Lepime siis sellega. Proosit!
Kuula albumit siit
8.6
4/21/2010
[Vana ning oluline] Volumina Ciencia Ficción (Peppermill)
Benjamin Zàrate aka Volumina on järjekordne kinnitus veendumusele, et hetkel löövad latiinod-segaverelised tugevate elektrooniliste mõjudega avant-indie`s laineid. Ühemeheprojektid nagu Neon Indian, MillionYoung, Toro Y Moi ning Wonder Wheel (viimane postitas oma Myspace´i leheküljele traktaadi tuleviku popmuusika tehnilistest võtetest) loovad 21. sajandi teise kümnendi popkehandit. Chillwave/glo-fi, shoegaze, dream pop, lo-fi, psühhedeelia ja elektrooniline tantsumuusika on siiani olnud peamised vahendid, milledest on uusi muusikalisi universume vormitud.
“Ciencia Ficción” on mehhiklase järg samal, st 2009. aastal ilmunud debüütalbumile “This Is Our Home, Please Come In!” (mõlemad üllitatud Kanada leibli Peppermill all). Seos ei ole üksnes kronoloogiline – harmooniatest-meloodiatest laetud indietronica/electro-indie hüljatakse enamuses ning täidetakse ja segatakse avant-proge/zeuhl`i, 60ndate-70ndate kummituskogumike helide ja space age pop-mullistuste kollaažiks. Justkui Mort Garson-abielupaar Barron`id ja Magma-Eskaton leiutanuks oma tippaegadel ajamasina ning maabunuks kolm-neli kümnendit hilisemasse aegruumi. Paraja koguse müstika ja ängiga segatud teatraalne element ajab kombitsad kuulaja alateadvusesse. Näituseks vastupandamatud ava- ja lõpurada.
Kuula albumit siit
3/15/2010
[Vana ning oluline] Cagey House Elephant Orange (Umor Rex)
Suurepärane 11-looline reliis David Keifer`ilt Mehhiko leibli Umor Rex`i alt. Album, mille ta üllitas 4 aastat tagasi, ennustades ette Cagey House`i hilisemaid, puhtalt sämplipõhiseid teoseid ("Lark"; "1902"; oma pärisnime all salvestatud "The Cartoon Mouse Regards"). See album pärineb veel sellest ajast, kui ameeriklane oli Fruit Loops`i heeros ning iseloomustas oma saundi elektrooniliste vahenditega mängitud rockmuusikana. "Elephant Orange" on väärikas osa space age music/exotica pop-fiilingust, kõlades lõõgastavalt ning ajatult. Õieti võiks seda nimetada kui space ageless pop. Mõnusad psühhedeelsed elektronsaundid, happelised harmooniad, distinktsed meloodiad. Killereid on mitu - nimilugu, samuti saffron steps, swanko backway, bebe ebullient, tin star vs. the mikado. Muide, kahtlustasin, et bebe ebullient`i näol maksab Keifer tribuuti Bebe Barron`ile - ruumipopi ühele suurimale staarile -, enne kui ameeriklane konkreetsel juhul minu kahtlused hajutas. Kuigi nii mõelda ka ei ole vale, seda enam, et Barron`i-paari muusikast peab ta väga lugu. Ka ülejäänud lood on meisterlikud, kuigi rõhuasetus näib rohkem struktuuril ning heliefektidel baseeruvat.
Kuula albumit siit
11/04/2009
[Vana ning oluline] Dockta Valkus Skybase (Neferiu)
Kanadas Calgary`s baseeruva ning juba kümnendat aastat eksperimentaalset hip-hop`pi üllitava leibli Neferiu alt 2008. aastal välja lennutatud Dockta Valkus paneb kokku tunniajalise seti (29 lugu!), demonstreerides hip-hop`i võimalikkust kõlada väga tavapäratult ning huvitavalt. Minu jaoks isiklikult ei ole rap/hip-hop olnud eales iseenesestmõistetav muusika. On siiski mõningad asjad, mida olen hinnanud - Cartel, Dälek, Tricky, Jay Slim, Cannibal Ox, Outasight, Cookin Soul`i produtseeritud asjad, Del Tha Funkee Homosapien. Ühesõnaga, see on kaunis lühike nimekiri. Olen hinnanud pigem muusikat, mis sisaldab mõningal määral hip-hop-elemente. Muidugi, heale asjale kätt ette panna ei saa.
Albumit “Skybase” tuleks lahti mõtestada kui hip-hop`pi negatsioonis, kuivõrd tavapärane rõhuasetus vokaalil-riimidel on tahaplaanile jäetud ning rütmisektsioonid ja harmooniad loovad elu. Seesugune positsioneerimine ei pruugi alati olla provokatiivne, kuid konkreetsel juhul kõlab see kindlasti niimoodi. Nihkes biitide ristamine space age tjuunidega ei ole just igapäevane asi. Tõsi, kus iganes ka vokaal ilmneb, kõlab see piiritletult sõnalise intentsionaalsusena kosmilise miljöö rõhutamisel (tegevus toimub aastal 2068 – suured linnad on hävitatud milleeniumisõdades, radiatsioon on geene mürgitamas – ladies and gentlemen we are floating in space!) Tihe ning eripalgeliste sämplite kasutamine loob kohati mulje, et see on pigem samplecore/sound collage music. Rütmilisi variatsioone loovad trip-hop ning downtempo biidisagedused. Pingelised hetked vaheldumas tšillide meeleoludega. Mõjuka vaba muusika blogi Free Albums Galore eestvedaja Marvin mainis, et ta kuulas “Skybase`i” Ursula LeGuin`i ulmeromaani “Pimeduse pahem käsi” lugemise taustaks, ning album toimis tõhusalt. Juhul kui kunagi suudetaks entroopialävi ületada ning ajas tagasi reisida, siis selle albumi võiks eksperimendi korras läkitada kusagile 60ndate lõppu/ 70ndate algusesse. Eksperimenteerida ajaloo, inimmälu ning kontekstidega nagu see album katsetab iseenesestmõistetavalt eri ajastute ning žanritega.
Kuula albumit siit
Sildid:
Avant-garde,
Hip-hop,
Neferiu,
Sound collage,
Space age music
Tellimine:
Postitused (Atom)