Recent Music Heroes

Panda Bear'ist on selle aasta lõpus taas mõtet rääkida, kuivõrd aasta alguses üllitas ta uue albumi "Sinister Grift". Varsti on edetabelite koostamise aeg ning miks mitte (taas) visata kõrv peale aasta alguses ilmunud albumile. Konkreetsel juhul kuulan hoopis Panda eelmist taiest, mis ilmus kolm aastat varem. Sest tõsi on, et artisti muusikat tuleb ju vaadata (lookleva) teena -- kõik hilisem on paratamatult mõjutatud varasemast; Noah Lennox'i puhul tuleb tegurina mängu tema ansambel Animal Collective, mis ilmselt nullindatel oli kõige mõjukam ansambel üleüldse. "Reset'ile" eelnes omakorda kolm aastat varem ilmunud "Buoys" -- mis oli sissepoole keeratud folkmuusika; hoolimata vähesest elektroonilisest foonist võis toda taiest nimetada kaasaegseks Ameerika primitiivseks kitarriks. John Fahey, Leo Koettke, Robbie Basho vaim hõljub ka käesoleva üllitise alguses, ent õige pea liigutakse ära meeleolude, tunnete kui ka žanrite ulgumerele. Siin on loomulikult kuulda nii Brian Wilson'ile ja The Beach Boys'ile omast joodeldamist ning surfroki helgeid meeleolusid, ent teisalt tulevad siin-seal sisse huvitavad maailmamuusika - konkreetsemalt Kuuba rahvamuusika - motiivid, aga teisalt võib tunnetada viiekümnendate eksootikapoppi ning kuuekümnendate aastate kosmoseajastu popi kergust ning muretust; seda albumit kahtlemata peab kuulama mitu korda järjest; kui esimestel kordadel võib jätta natuke pealiskaudse ning lihtsustatud mulje, siis lõppkokkuvõttes on tegu ikkagi korraliku psühhedeelse muusikaga, ning Panda Bear on jätkuvalt parimaid esindajaid ses vallas. Ei ole ka ime, kui esmakordselt on kaasautoriks ülendatud varasemate taieste produtsent - kaheksakümnendate aastate olulisemaid psühhonaute - Peter "Sonic Boom" Kember. Ühe Eesti muusikaajakirjaniku muljetamine tõsiasjast - nähes Lissabonis resideeruvat ameeriklast kohmitsemas elektroonilise seadme taga laivis -, tekitas temas tõrke ning ehk isegi illusioonide purunemise. Eks tõsi ta on, et artisti loomingust kostub läbi mõningane kirjaoskamatus; ideed on olemas, ent ilmselt realiseerimise oskustest jääb vajaka. Teisalt on see ka plussiks, kuivõrd tegu on ikkagi ju lõngusest indimehega -- nii et DIY- ja lo-fi- element on igati omal kohal. 8.0 (7.5-8.5)

Rainier Lericolais -- Adagio Ma Non Tanto (2007)

Tripostal

Avant-garde
Experimental electronica
Art music
Spoken word
Chamber music
EAI
Sound art
Post-classical
Avant-electronica
Sound poetry
Experimentalism
Musique concrète
Illbient

Prantsuse elektroakustiku, heliavangardisti, eksperimentaalmuusiku, helikunstniku Rainier Lericolais' viiest loost koosnev teos on igati tummine ajutoit. Ei saa ju olla teisiti, kui orgaaniline helikude kohtub ähmase elektroonika ja film noir'ist inspireeritud mustriga kardinate kummitavate lainetega, mis omakorda on põimitud jaapani kõnekatkendite ja vokaalefektidega. Kammermuusika? Igatahes, kuigi teisalt on selge, et ta artistina sisendab teistsuguseid elemente, risttolmeldades ning veerand-, kolmandik- ning poolproportsioonidega (ning teiste määradega) opereerides. Igast kompositsioonist peegelduvad õigupoolest ka teiste lugude kunstilised ambitsioonid -- sõltuvalt rõhuasetusest tulevad ühes või teises kompositsioonis rohkem esile. Lõppkokkuvõttes mõjub see kui teispoolsusest pärit kogemus. Ma ei ole kindel, kas need päkapikud, keda siin-seal kuulda võib, oleksid iseenesest heasoovlikud... või äkki mitte. Ingellikud naishääled kohtuvad katki pressitud helitolmuga, mis purustatud telliskividest tekkiva tolmuga sarnaselt tõuseb õhku ning tungib kõikidesse pooridesse -- igati loovalt mürgitades, ähmastades ning moonutades ontlikku klassikalise muusika mõistestikku. 5-loolise taiese pealkiri eesti keelde tõlgituna võiks kõlada järgmiselt: aeglaselt, ent ka mitte väga. Mis omakorda tähendab seda, et hoolimata aeglusest tuleb hoida esteetilist teravust. Kokkuvõttes on see monumentaalne meistriteos ning see muudab nii mõndagi. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Pinokkel - Apokalüpsis

Art rock
Psychedelic
Neoprogressive rock
Alternative rock

Artist: Pinokkel

Release: Kadunud süit

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2010

[Teaser of the day] Barc Elteeb - TV002

Electronic
Post-psychedelic
Experimentalism
Cosmic synth
Sampledelic
Psycho-acoustic
Radiophonic art
Improvised music
Industrial music
Avant-garde

Artist: Barc Elteeb

Release: Sci-fi TV

Label: Noise Margin

Year: 2025

[Teaser of the day] Filmy Ghost - †hê Håµñ†êÐ Måñ§ïðñ ð£ Vårêllï

Dawn of Darkness

Electronic music
Avant-electronica
Dark electro
Improvised music
Sampledelic
Experimental electronica

Artist: Filmy Ghost

Release: ■🔴Horror ☾👻⫘🔪†empla†es🔴■

Label: Dawn of Darkness

Year: 2025

[Teaser of the day] Iliaque - Aerial

Spoken word
Experimentalism
Electronic
Ambient
Avant-garde
Ambient techno
Space music

Artist: Sobria Ebrietas & Iliaque

Release: Amberol

Label: Attenuation Circuit

Year: 2025

11/21/2025

rsn | Helu_elu -- compaction #1 (2025)

Mahorka/Bandcamp

Avant-garde
Ambient
Post-minimalism
Microtonal
Abstract
Ambient drone
Experimentalism

Käesolev taies koosneb kahest pikast loost kogupikkusega 56 minutit; väljaandjaks Bulgaaria netiplaadifirma Mahorka Records; mille alt tulek tähendab seda, et ei ole kindlalt teada, missugust stiili esitletakse, mis teebki nimetatud plaadfirma diskograafia päratult põnevaks. Mahorka plaadifirma puhul ei saa eeldada, et nende muusika oleks kuidagi stiililiselt määratletud. Eksperimentaalne küll, ent see on juba laiem määratlus. Eeldada, et mingisugune album on mõjude eest, helidest, kontseptsioonidest isoleeritud, tundub natuke jabur isegi siis, kui artistil on seesugune kavatsus. Käesolev album on väga minimalistlik - see on suisa abstraktne -, ent ometi see mikrotonaalne helijada on väggi fantaasiaid toitev. Ju me vajamegi tänapäeval rohkem abstraheeritust -- kui mõelda reaalsele muusikamaailmale, siis tulevad meelde Stars of the Lid ja Labradford ning viimatinimetatu liidri Mark Nelson'i projekt Pan American'i vaikelulised lennud öise linna kohal. Mõneti on üllatav, et seesuguse kasina helikeelega taiese taga on suisa kaks artisti: Thomas Rosen ja Daika Koseki testivad üksteise olemasolu, taluvust ning võimet koostööks -- tehes fantastilist tööd ka ses mõttes, et kriitikale on see muusika irriteeriv raskesti hinnatavuse tõttu. Õnneks see ärritus taandub meeldivaks kõdiks -- kujutame ette kosmoselaeva, mis on asunud pea võimatule missioonile -- kujutame ette olukorda, et koduplaneedi on hukkumas, inimese kui liigi ja tema armsaimate liikide esindajad on kosmoselaevadele kaasa võetud, suur parv kosmoselaevu on suundumas teisele planeedile, kus arvatakse elu olevat. Seesugust heli võiksid tekitada kosmoselaevade mootorid seal viibivate subjektide teadvuses keset kujuteldamatu suurusega radiatsioonist ning külmast täidetud ilmaruumis. Turvalises keskkonnas triviaalsena kostuv heli omandab nostalgilise ning melanhoolse mõõtme teadmises, et sihtkohta ei pruugigi jõuda. Või kui jõutaksegi, siis subjektide ja mehitatud artefaktide päritolu allikas - identiteedi allikas - on pöördumatult hävinud. Ent pähe sigineb (ketserlik?) arusaam, et taanduda on igati mõnus seesuguse sumina saatel. Kahtlemata on see taies kommentaar inimese surelikkusest -- et iga päev, iga tund, iga minut ei ole mitte meie suunatud, vaid Kosmilise Demiurgi paika pandud: tuleb olla õnnelik aja eest, kui saab viibida tohutu kosmoselaeva pardal. Millelt meilt paraku paratamatult üle heidetakse. 9.0 (8.5-9.5)

11/20/2025

Yage -- Fuzzy Logic E.P. (1992)

Jumpin' & Pumpin'

Breakbeat
Acid techno
Drum and bass
Electronic music
Jungle
Ethnotronica
Psychedelic
Acid house

Yage taga olla Future Sound Of London'i helirežissöör -- tegelikkuses on need FSOL'i mehed Garry Cobain ja Brian Dougans (mis ei välistati esimest ametit). See 4-looline on igati lõbus muusika, mis tõesti omal ajal võis kõlada segase loogikana; ent tänapäeval kõlab see muusika väga jonksilt -- siin on lahedat orkestreeringuteks paisumist, mille all nagisevad-lõgisevad kõiksugu breikbiidid ning trumm ja bass -- see on üks varasemaid tõendeid selle (puhtast) vormist. Väga korralik kuulamine -- 33 aastat hiljem ei kõla see mitte omast ajast ees, vaid ajakohasena. Ehk isegi kunati ajakohasena. Aegade lõpuni. Kuigi aeg on jõudnud muusikale järele, siis ikkagi pealkirja juurde naastes peab ikkagi möönma, et tegelikkuses on ikkagi asi nii, et FSOL'i eripärane mõtlemine ka tänapäeva konteksti asetatuna on siin kõnelemas (või siis viltu kõnelemas). Siin on lisaks eelpoolmainitud tulevikule kuulda ka tollast olevikku - happetehnot ja -haussi; nii Arthur Russell'i uusuusmodernismi kui ka Paapua Uus-Guinea saarestiku rahvuslikke vaibe (ei tule ju üllatusena!), elektroonilist ent rasuse karvkattega psühhedeeliat, mis ei kerki mitte niivõrd keemilistest droogidest, kuivõrd oskuslikust žanrite sidumisest ning kudede vahelisest ruumist, mis võimaldab hingata. 8.5 (8.0-9.5)

11/18/2025

[Teaser of the day] Méryll Ampe - Odessa

Audiotalaia

Experimental electronica
Post-industrial
Drone
Avant-electronica
Electronic music
Post-minimalism

Artist: Méryll Ampe

Release:Void if Removed

Label: Audiotalaia

Year: 2016

[Teaser of the day] Letna - 44°44'36.4"N 17°09'46.6"E

Ambient rock
Electronic
Ambient
Art rock
Post-rock

Artist: Letna

Release: Other Land

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2025

11/17/2025

[Teaser of the day] Hardmoon - Snacks for Woofers

Sublogic

Kosmische Musik
Ambient
Electronic music
Post-classical
Experimentalism
Progressive electronic

Artist: Hardmoon

Release: Radio Inactivity EP

Label: Sublogic

Year: 2004

[Teaser of the day] Cousin Silas - Winter Drone 001 (Winter Drones)

Electronic
Art music
Ambient
Space music
Ambient drone

Artist: Cousin Silas

Release: Harbour Lights - An Emporium Sampler

Label: Weareallghosts

Year: 2025

[Teaser of the day] The Upstairs - Televisi

Yes No Wave

Electronic
Minimal wave
Electro-punk
New wave
Synth-punk
Alternative rock
Art punk
Minimal synth

Artist: The Upstairs

Release: Ku Nobatkan Jadi Fantasi

Label: Yes No Wave

Year: 2008

[Teaser of the day] Dolby - he0R

Thinner

Electronic music
Dub house
Deep house

Artist: Dolby

Release: Dub Expo EP

Label: Thinner

Year: 2002

11/16/2025

Cryptic Scenery -- Villa Weary (2025)

Bandcamp

Ethereal wave
Art rock
Indie rock
Dark wave
Electronic
Synth-rock
Alternative rock
Goth-gaze

Sotsiaalmeediast on viimastel aegadel kostunud üleskutseid kultuurisõdadeks -- kui tore see kõik oli enne koroonapandeemiat ning Ukraina ja Gaza sõda, aga isiklikult skeptiliseks jäädes ei näe küll selles kõiges midagi romantilist ja elu edasiviivat impulssi ja loogikat. Vastupidi -- nagu sõjaski, on vaja vastaspooli ning sundus valida ühte või teist poolt madaldab inimhinge ning piirab indiviidi vabadust ja sunnib enesetsensuuriks (isegi kui mingites tahkudes ei olda peavooluga nõus). Nii ühelt kuid teiselt poolelt vahib sageli vastu silmakirjalikkus -- toon ühe värvika näite; ühes muusikapoes on Helmete pilt ning loosung -- kaabusid ei teenindata! Jah, igati nõus, ent teisalt müüakse seal näiteks Burzum`i muusikat -- Varg Vikernes`i süüdistatakse kõiksugu surmapattudes (paljud neist ongi faktiliselt tõestatud!). No olge siis kõvad mehed-naised ning näidake ühtset joont kõikides oma tegemistes! Soovitus on, et kuulake lihtsalt muusikat, lugege raamatuid ning kujundage ise omi arusaamu; mitte ärge laske teistel seda teha ning kõiksugu narratiivid ja kontseptsioonid, mis eelnevad mõnele albumile, võtke seda teadmiseks, haarake seda kõigest intellektuaalselt huvitavate mõtetena -- neil postulaatidel ei saa lasta üle helide kasvada. Igasugune barrikadeerunud vastandumine on lame ning nüristav! 90ndate keskpaigast tegutsenud ning nullindate esimesest poolest albumeid üllitama hakanud berliinlase Christian H. Sötemann'i muusika on igati hea kuulamine -- eriti kui ollakse vaimustuses kaheksakümnendate alguse gootiroki kasvamises huvitavas suunas -- eeterlikuks popiks sünteetiliste Joy Division'i, Bauhaus'i, Siouxsie And The Banshees`i ning The Comsat Angels`i allhoovustes -- nagu seda tegi Cocteau Twins albumil "Treasure". (Post)punk, milles kitarride ja basside taamal õilmitsesid sündiorkestratsioonid, mis olid läbi imbunud neoklassikalisest metafüüsikast. Tõsi, selle võõrapärase ilumeele fooni mõjutajaks olid ilmselgelt ka ämbient, kõige muu hulgas ka ruumilisust taotlev industriaalmuusika ning Saksa kosmiline muusika. Ning hiljem kõige selle taamal andis asjale väga keskendunult aastakümneteks fookuse Arizona punt Lycia. Sakslase kümneloolisel on esindatud kõik need nükked ja tahud, mis on eeldusteks korraliku ethereal wave`i üllitise tekkeks. Altkulmu põrnitsev gootimuusika ja tume sündimuusika (mille inspiratsiooniks on keskaegne avarates ruumides - kloostrites - esitletud muusika) ning kaheksakümnendate keskpaigas idanema hakanud indirokk -- iseäranis kingapõrnitsemisele omane pilvedesse tõus ning käändumine kuhugi kõrvalisse universumisse. Keskne lugu siin on imetabane "Can't Believe You Anymore", ent ka teiste lugude tugevus tuleb vaieldamatult esile. 8.0 (7.5-9.0)

Clayton Alpha -- Reels Of An Infinite Dream (2012)

Nowaki Music

Post-classical
Experimentalism
Art music
Improvised music
Electronic
Avant-garde
Art pop
Experimental pop
Avant-pop

See muusika esitleb end paeluva helilise mõistatusena, artefaktina, mis tõrjub aktiivselt lihtsat klassifitseerimist ja esitab kuulajale väljakutse loobuda žanrilistest viitadest. Vormiline tuum peitub elektroonilise ja klassikalise muusika kalkuleeritud, kuid näiliselt suunamatus sünteesis. See ei ole lihtne ristumine -- ilmneb peaaegu alkeemiline protsess, kus kaks maailma sunnitakse omavahel vestlema, mille tulemuseks on väljund, mis ühelt pool tundub tuttav tekstuuriliselt, kuid teisalt on võõras vormilt. Tõepoolest, teose kütkestatus peitub oskuslikult manustatud helides, mis toimivad struktuuriliste ja atmosfääriliste ankrutena. Näiteks taamal vaevukuuldavad sahinad muudavad kuulamisruumi, vihjates loomulikule, kombatavale maailmale, mis eksisteerib sünteesi poleeritud pinna ümber-all-kõrval. Orgaaniline kontrapunkt - koos käegakatsutava tumeda heli ja sellest johtuvalt tumedate tundmustega - annab neile 24 minutile intellektuaalse löögirusika, vihjates enesevaatluse, varjulisuse ning varjatud psühholoogiliste maastike teemadele. Need ei ole teps pelgad efektid; need on etturid helilises jutustuses, andes muusikale rikkaliku ja sidusa atmosfääri, ühendades erinevad elemendid ühtseks tervikuks. Pinge(seisundi)s vallandub intriig -- kõikuv dünaamika inimliku väljendusrikkuse ning jaheda algoritmilise avaruse vahel. Ühes otsas on momendid, mis näiteks meenutavad Rhodesi elektriklaveri intiimset, isegi kohmakast lähenemisest sündivat soojust (midagi Herbie Hancock`i, Joe Zawinul`i, Keith Jarrett`i repertuaarist. Jah, mõnikord vajame kuulajatena verifikatsiooni inimlikust kobast ja haavatavusest -- isegi suurte meistrite esituses (isegi kui nad teesklevad!). Vastupidiselt orgaanilisele soojusele pannakse puid alla järskude tõussunurkadega elektroonikaga. Need on agressiivsed, nurgelised ja tugevalt sünteesitud elemendid, mis arenevad dramaatilise, geomeetrilise kaldega. Aga...see kontrast kulmineerub suursuguste hetkedega. Käsitletavad elektroonilised kaared ei kao lihtsalt ära; need arenevad immanentselt pool- või veerandorkestreeringuteks. Kirjeldatud fraseering tabab albumi ambitsiooni: helilised ideed, mis algavad väikeste ja sünteetilistena, kasvavad kammermuusika või kaasaegse klassika partituuri keerukuse ja paatosega. Helikeel on pidevas liikumises, mitte lahenduse poole, vaid selleks, et jälgida, kuidas erinevate helide kombinatoorika ilmneb ja (ka loomuldasa) sobitub. See on kui labor, teadlik uurimus sellest, kui kaugele saab helilisi suhteid viia, enne kui need purunevad või pigem -- kas nad jäävad pidama, luues midagi värskendavat. Millelegi osutab seegi, et popi ja avangardi piirid ei ole siin puutumatud ja elitaarsed; samuti kattuvad improvisatsiooni ja deterministliku muusika meetodid. Kokkuvõtvalt võib möönda, et - tõepoolest - kreeklase Yannis Fotopoulos`e pideva voolavuse olekus on loomuldasa kergus ning oskuslik kontroll kujundada helisid kuulaja meele heaks. 8.5 (8.0-8.5)

11/15/2025

[Teaser of the day] Makunouchi Bento - Limacina Helicina

Art music
Electronic music
Ambient pop
Organic electronica

Artist: Makunouchi Bento

Release: Saloane SCRUM

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2025

[Teaser of the day] reFUGeeS From Beyond - Break All Systems

Le Colibri Nécrophile

Avant-garde
Lo-fi
Musique brut
Improvised noise
Electronic
DIY
Sound poetry
Experimentalism

Artist: reFUGeeS From Beyond

Release: Art of Sabotage

Label: Le Colibri Nécrophile

Year: 2025

[Teaser of the day] Recue - Lumino

One

Electronic music
Dubtronica
Downtempo
Organic electronica
Chilltronica
IDM

Artist: Recue

Release: Between Stations

Label: One

Year: 2006

Dighom -- Vibrating Colours ... (2003)

Autoplate

Experimentalism
Dark ambient
Abstract
Electronic
Ambient drone
Avant-garde
Post-minimalism
Doom rock
Ambient

Käesolev 4-looline taies pärineb nii kaugest ajast kui aastal 2003 Saksa netiplaadifirma Autoplate alt ((sama plaadifirma alt aasta varem üllitas oma esimese ka meie Taavi Tulev ("Televiisor on tuksis")). Pikad kompositsioonid (kogupikkus 39.53), millest esimene läheb säherdusele territooriumile, mida tutvustas laiemale publikule Sunn O))). Eksperimentaalne roki ja metalli vahel oma ruumi kiivalt hoidev ja läbimõeldult juurde võitev droonmuusika, mille rokiga seostuvaks lingiks ongi kitarr. Täpsustan -- uppumisfaasis Sunn O))) muusika, mis tasapisi on laiali lagunemas - toorus on hääbunud, jõud on millekski teistsuguseks kanaliseerunud. Teised lood muutuvad abstraheerituks -- kitarre moonutatakse määrani, mis meenutab pigem sümfooniaorkestrisse kuuluvat instrumenti. Klassikaline muusika see vististi ei ole; samas ämbientmuusikat võib klassifitseerida klassikajärgseks muusikaks. Säherdune muusika võib vastata mingil määral Brian Eno nägemusele mööbliesemest, ent teisalt kostuvad Dighom'i muusikast läbi ka igatsuslikud noodid -- mida mööbliese vaevalt subjektis esile kutsub, ent kindlasti ei tekita näiteks öökapp seesuguseid sagedusi. Võib-olla päiksepaistelise ilmaga mööblist tolmu välja kloppides moodustavad tolmuinglite kontuurid, mille taamal abstraheeritud helid omandavad geomeetrilisi konfiguratsioone. Kuivõrd ämbientse helikeele käändumisel tagurpidi omandab helind abstraktse tooni, mis paratamatult sisaldab madala(ma)id noote, andes taiesele tumedusest läbiimbunud ilme. Albumi pealkiri on rohkemal või vähemal määral väljakutsuv - ei eelda ju, et kuulaja tajub selles sinist, punast jt värve -, kuivõrd värve mõistetakse teistsuguse spektri alusel ning ehk on värvile koguni omistatud siin suund. Võib-olla plaadiümbrisel kujutatud Baphomet'i ja Sauron'i sohilaps teab vastust. 8.0 (8.0-8.5).

[Teaser of the day] VictorYibril - Entrance

Breathe Compilations

Ambient
Art music
Electronic music
Conceptual

Artist: VictorYibril

Release: V.A. - The Path

Label: Breathe Compilations

Year: 2017

[Teaser of the day] Virabelo - Fanto

Archive

Electronic
Ambient drone
Post-psychedelic
Microtonal
Kosmische Musik
Progressive electronic
Ambient

Artist: Virabelo

Release: Fanto

Label: Archive/Self-released

Year: 2025

[Teaser of the day] Federico Palmolella - JFPIII

Clinical Archives

Fusion
Improvised music
Jazz funk

Artist: Federico Palmolella

Release: Keep on Groovin´

Label: Clinical Archives

Year: 2011

[Teaser of the day] Pandacetamol - Muddy Puddles

Mahorka

Electronic music
Ambient techno

Artist: Pandacetamol

Release: Below The Surface

Label: Mahorka

Year: 2025

11/13/2025

[Teaser of the day] Ricardo vs. Jay - Cactus Love

Textone

Electronic music
Club dance
Tech-house
Tech-funk

Artist: Ricardo vs. Jay

Release: Prefer Summer EP [+Remixes]

Label: Textone

Year: 2004

[Teaser of the day] Humanfobia -PSᏆCΩҒΩNᏆ▲S 3N L▲ ᏆGL3SᏆ▲

Vaporwave
Conceptual
Haunted house
Electronic music
Witch house
Horror synth

Artist: Humanfobia

Release: L! GH₸ PΘ R₸Ʌ L (EP)

Label: Wizard Of Darkness/Self-released

Year: 2012

Drexciya -- Neptune`s Lair (1999/2025)

Tresor

Tech-electro
Experimental electro
Funk electro
Post-disco
Avant-electro
Electro pop

Käesolevast 21-loolisest kirjutan seetõttu, et sain virtuaalse promopaki Detroit`i legendite albumiga, kuivõrd plaadifirma Tresor annab selle esmakordselt (sic!) vinüülil välja. On mida kuulata, on mida mäletada, on mida kaasa võtta! Siin on kõiksugu elektromuusika spektrid esindatud -- naiivsest tuututamistest (ärge mõiske valesti - see on väga hea kraam!) tantsulisemaks funk`iks muutuvast mutantelektrost ja tehno-elektro hübriidist kuni eksperimentaalsemate lõigeteni välja. Tõsi on ka, et kõik need elemendid võivad ühes ja samas loos juhtuda. Ning loomulikult tulnukatest isandatele ehk Kraftwerk`ile makstakse loos "Polymono Plexusgel" nende robotiloo motiiviga otseselt andamit. Nagu Saksa legendite puhulgi, ei laiene nende muusika "laiendatud miksiks" -- või kui, siis see meenutab pigem ansambli Neu! albumit "Neu 2", millel tandem Rother-Dinger ohverdab oma muusikat mehaanilisel altaril -- sõltumata sellest, kas keegi peab seda teotuseks või geniaalseks lükkeks. On kostnud hädaldamist, et Drexciya ametlikult esimene üllitis kõlab helgemalt ja ehk ka pealiskaudsemalt kui mahukas antoloogia "The Quest"; see peaks ju olema igati heakskiidetav, kui Drexciya "valge" ja "must" album on valikus. Tegelikult käesolev on väga mängulise muusika presenteerimine, millelt kostub nii kaasahaaravaid rütmimustreid kui vaaruvaid süntekaid ja sündiarpedžosid -- kohati see kõlab kui alternatiivajalugu diskojärgsele muusikale; kui võimalus, kuidas asi võinuks natuke teistsuguste rõhuasetuste korral tulevikus esile tõusta; see tähendab seda, et selles on nii italo- kui geidisko DNA-d mängulisteks algoritmideks teisendatult. Tegelikult on see kõik väga delikaatne värk -- vaadates tähti näeme sealt tegelikult minevikku tagasi peegelduvat. Teisisõnu -- näeme seda, mida võib-olla enam ei eksisteerigi; Drexciya-tähe valgus jõudis uues formaadis igatahes kohale. 8.5 (8.0-9.0)

11/12/2025

[Teaser of the day] Martin Rach - Doubling 2

Electronic
Post-classical
Avant-garde
Modern classical
Art music
Experimentalism

Artist: Martin Rach

Release: Doubling Moons

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2020

[Teaser of the day] Hox Vox - Please Don't Wanna Know New Fake Nice Friends

Jamendo

Progressive rock
Avant-prog
Noise music
RIO
Experimental rock

Artist: Hox Vox

Release: Mock Thrill

Label: Jamendo

Year: 2010

[Teaser of the day] Himmelkommando - Absurdum_Reductio

Clinical Archives

Avant-electronica
Psycho-acoustic
Post-industrial
Experimental electronica
Noise music

Artist: Himmelkommando

Release: Cerebromatika

Label: Clinical Archives

Year: 2006

11/11/2025

Eiko Ishibashi & Jim O`Rourke -- Lifetime of a Flower (2023)

Week-End/Bandcamp

Organic electronica
Experimental electronica
Ambient
Avant-electronica
Musique concrète
Avant-garde
Improvised music
Glitchtronica
Experimentalism
Cool jazz
Abstract

Kui ma kuulan seda kahest pikast loost koosnevat koostöö albumit jaapanlanna Eiko Ishibashi (EI) (snd 1974) ning USA eksperimentaalmuusika käilakuju Jim O`Rourke (JO`R) (snd 1969) vahel, siis mu mõtetesse sugeneb mõnetine segadus, kuivõrd selles muusikas on nii sügavust kui laiust, pikkust ja pinnapealsust. Selle haaramine (sõna otseses mõttes) laialivalguvuse tõttu on üsna raske ülesanne -- see on mitmefraktaalne, tohutult kõiksugu heliprügi täis, ent ometi on loojad pannud selle graviteerima; ühelt poolt tajun selles muusikas - vähemalt vormiliselt improvisatsioonilise muusika tundemärke -, ent tuleb tunnistada , et see see mängukanniks lihtsustatud element on allutatud hoopis teistsuguse mängu loogikale. Selle mängu muutvaks elemendiks on elektroakustilise muusika loogika ekspluateerimine - muusika, mille iseloomulikeks tunnusteks on monokroomne tuhmus ja kliiniliselt puhaste seinte ning vaiade korrapärane kõrgumine, millele tuhmuse tasakaalustamiseks riputatakse helisid, mis vastukaaluks peaksid looma mustreid, värve ning soojust. Eks seesuguste katsetuste mõtteks on tekitada viljakaid helitsükloneid; seejuures omades uskumust, et midagi täiesti uut võib sellest sündida. Kohati sünnibki huvitavaid põrkumisi-põkkumisi. Näiteks aega trotsivate jahejätsu passaažid kulgevad omatahtsi modulaarsüntesaatorite efektide ja heliprügi pilve taamal, andes märku, et aeg tuleb (mitte ei lähe). Tõsi, lugude paarikümne minuti pikkust arvesse võttes tuleb eeldada, et sellesse võib killustatus ehk lineaarne loomiskood olla sisse kirjutatud. Selle muusika koherentsust võib visuaalselt kujutada õlilaiguna veepinnal, mis küll laieneb ja hajub laiali, ent siiski säilitab sidususe sarnaselt mõne väga liigendunud järvega (nt maailmas Saimaa järv Soomes või Lake of the Woods Kanada-USA piiril. Lõbustav on ju vaadata, mis trikke mandrijää on teinud pinnasega! Kuidas miski taandub, samas justnagu tehes seda vastumeelselt ja kättemaksuhimuliselt! EI ja JO'R muusika puhul tõstatub lisaks küsimus improvisatoorse muusika loomusest -- selle tekke alusprintsiipidest, artisti vaimsetest hoiakutest ja eelhäälestusest. Kas käesolev album - mis kasutab improvisatsioone - ei ole mitte kontrollfriikide poolt vangistatud ja lõppude lõpuks moonutatud? Aga võib olla oleks parem kõik need skolastilised küsimused ühe käeviipega eemale lükata. 8.0 (7.5-8.5)

Joel Tammik -- Kriiva (2025)

Väli

Ambient dub
Dub techno
Ambient
Field recording
Electronic music
Ambient techno
Organic electronica
New Age
Found sound

Käesolev taies on Kagu-Eesti nurka kolinud Joel Tammiku ei-tea-mitmes album; mitte et ta ise nii tihti üllitaks, ent aastatega lisandub kohaliku underground-muusika veteranile paratamatult staaži ja kuulajale tänuväärseid vilju. Lu:k, Myrakaru, Rajaleidja. Kolm kümnendit tuleb täis. Teine asi on see, et ta tegemised ei ole - vähemalt mulle tundub - kuigi suure aplombiga välja kuulutatud -- kes teab, see teab, kes tahab, see saab. Ise kuulasin enne käesolevale 12-loolisele mitut ringi peale tehes kahte tema üllitist täpselt 20 ja 10 aasta eest (vastavalt "Eluline" ning "Laane Universum"). Hilisemat üllitist võib pidada Eesti kosmilise elektronmuusika ehk ulmetroonika (teised väljapaistvaimad esindajad on/olid Uni, Galaktlan, Kulgurid; loomulikult ka eeskujuks olev meister Sven Grünberg). Esimene nimetatut üllitistest kahtlemata oli dub-muusika sagedustele pühendunud ristikäik (millele lõviosas tema looming keskendubki). Eks nii vist olegi, et kui artist on midagi pikemalt kaenud-lahanud-loonud, siis edasine loominguline tee - kui muusik just kardinaalseid lahkmeid ei tee -, siis ikka sügavamale helifenomeni sügavustesse. Seesuguse muusika juures ongi tänuväärt tahk see, et mida sügavamale suundud, seda laiemaks muutub tegelikult maailm su ümber. Eriti kui seda toetavad looduslähedust- ja hoidu väärtustavad veendumused ning plaanimajandusest suure kaarega mööduv vajadus muusikat väljutada. Ma ise kuulasin enne seda just 30-aastaseks saanud britti nimega "Tri Repetae", mis samuti annab võtme õigeks häälestuseks kätte. Mäletan ühte Müsteeriumi-nimelist üritust 2005. aasta juulikuus (vist Järvamaal), kui mingid purjus jõmmid tulid ka üritusele ning saades kätte tema uue reliisi (äkki üheks põhipunktiks oligi tema albumi esmaesitlus?), kuulasid seda valjult autos. Mõned olid pahased - vist autor ise ka -, aga äkki tõesti neile meeldis (vähemalt sõnades olid nad ahvivaimustuses -- miks me ei peaks neid uskuma?!)! Albumi päälkiri osutab artisti kodukülale, mis vististi on nime saanud kriivade järgi -- mis on metsa kasvanud ja paarsada kuni mõni kilomeeter pikad väliselt oose ehk vallseljakuid meenutavad künkad (kirjelduse-selgituse laenasin Indrek Rohtmetsa raamatust "101 Eesti looduspaika"). See on esimene üllitis, mille JT on salvestanud linnakeskkonnast väljaspool -- lakast leitud vana arvutiga, millel olid peal vanad muusika loomise programmid. Lisana on kasutanud kohalikke looduskeskkonna helisid. Eelpoolmainitud kaks autori üllitist loovad õlgtoe käesolevale taiesele -- siin on nii dub`ilikku võnget ja puudet kui ka ämbientlikku ära- ja äraspidiolemist. Kasseti teise poole avalugu "Märgalad" teiseneb natuke loodusest, muutudes newage`ilikuks sillerdamiseks. Parima osa moodustavad need kompositsioonid, milles võib tajuda ümbritseva keskkonna hõngu -- kui see keskkond hingab loodud muusikaga kaasa. Ehk midagi sarnast, kui vanas samblaga polsterdatud palksaunas - mu Setomaa vanaisa ehitatud saunas - leili võttes õhu sisse imbudes muutus kuumus nõelteravaks! Need on sedasorti mälestused, mis ajapikku üha enam seest välja tulevad. Kasseti vaheleht lõhnab vastupandamatult (no nuusutan seda pidevalt!) -- meenutab sambla ja seenekõdu risust õrna kopitust. 8.5 (8.0-9.0)

11/10/2025

[Teaser of the day] Monopole - Push To Test

Sublogic

Experimental electronica
Post-industrial
Electronic music
Musique concrète
Avant-electronica

Artist: Monopole

Release: Hoping We Could Meet

Label: Sublogic Corporation

Year: 2008

[Teaser of the day] Chemical Waves - Ever Loved

Af-music

Post-punk
Gothic rock
Ethereal wave

Artist: Chemical Waves

Release: The Garden Of Forking Paths

Label: Af-music

Year: 2012

[Teaser of the day] Neosintetico - Señal 6EQUJ5

Pueblo Nuevo

Post-industrial
Kosmische Musik
Dark ambient
Electronic
Cosmic synth
Progressive electronic

Artist: Neosintetico

Release: La voz de la energía

Label: Pueblo Nuevo

Year: 2025

Joxfield ProjeX -- Phantastique (2009)

Clinical Archives

Dance rock
Krautrock
Art rock
Space rock
Avant-prog
Improvised music
Alternative dance
Neo-psychedelia
Experimental rock
Avant-rock
Electronic

Tagasi toredatesse aegadesse...nullindate lõppu, kui underground-muusika skeenedes toimus elavnemine; kui läheneti teineteisele, kui omavahel said kokku nii unelev indi ja (tume)elektroonika; kui kodusalvestajad tungisid jõudsalt püünele -- leiti uusi esteetilisi lähenemisviise helide kombineerimiseks ning loodu esitlemiseks. Nullindad oli ka see aeg, kui netiplaadifirmad õitsesid, kui allalaadimisnumbrid ulatusid kümnetesse tuhandetesse. Teisisõnu -- muusika demokratiseerimisse panustas üks suur ansambel - Radiohead (albumi "In Rainbows" muusikatööstust raputava turustamispoliitikaga) -, mille tegemistest ilmselgelt olid inspireeritud ka muusikaplatformi Bandcamp asutajad (asutati 2008. aastal). Seda pilti muutis positiivselt veelgi segasemaks kahe Rootsi vana mehe - Janne Andersson`i ja Stefan Ek`i ehk vastavalt Yan`i ja Ek`i - koostööprojekt. Mehed, kes alustasid juba kuuekümnendatel varaste noorukitena muusika mängimist ja salvestamist, tehes seda 70ndate keskpaigani. Üsna palju muusikat salvestati, kuigi Oax ütles mulle antud intervjuus 2011. aastal (leitav blogist), et võib-olla 1-2% sellest kõlbaks välja anda. Tõsi, pärast seda tuldi kokku kolm kümnendit hiljem, hakati üürima enam-vähem Göteborg`i ja Stockholm`i (meeste kodulinnad) 500 kilomeetrilise eraldatuse keskele jäävat hütti, kus nädalavahetustel salvestati uut muusikat. Aga minevik jäeti muusikaliselt selja taha, et realiseerida uutest ajastutest talletunud põnevamaid ideid. Tehti koostööd suurte nimede nagu Pat Mastoletto, Geoff Leigh`i, Ryoko Ono, Kenji Siratori ning Cotton Casino`ga. Viimatimainitud ahelsuitsetajast Acid Mothers Temple`i süntekamängijaga tehtud lugu "China Syndrome" jõudis ka innovatiivmuusikaajakirja The Wire uut muusikat tutvustavale helikandjale (The Wire Tapper-seeria). Kuigi hiljem kümnendate keskpaigast alates anti muusikat peamiselt oma plaadifirma Tin Can Music alt välja (sageli erinevate projektinimede all), siis esiotsa kolossaalne hulk lugusid vormiti albumiteks legendaarse Moskva netiplaadifirma Clinical Archives`i all. Nii ka käesolev 6-looline taies, mida kirjutamise hetkeks on alla laetud rohkem kui 23 000 korda (teiste albumite allalaadimisnumbrid jäävad vahemikku 20 000-37 000). Nende 40 minuti vältel rullub üle kuulajate kitarri force majeure instrumentaalmuusika vormis, milles on nii ruumi - sest ruumi hõivamisele on see seadistatud - , ent see ruum ei ole kõle, see on psühhedeelne, kaikuv ning puhastav. Albumite võrdluses on loomulikult nüansse, ent põhivalem oli neil lisaks võimsale improviseeritud kidratööle ka kaikuvad (elektroonilised) trummid ning happelised süntesaatorid. Nagu intervjuus välja toodi, siis kõige esimene muusikale avatud lähenemist ja mõtlemist mõjutanud album oli biitlite "White Album", ent muusikaliselt on nad lähemal Gong`ile ja eelpoolmainitud Jaapani bändile (ning selle kõiksugu ilmingutele). Aga jah, aeg-ajalt kõlab nende muusikas ka tantsulise roki elemente (Madchester-skeene ning Primal Scream). Loos "On The Opposite Corner" on ka vokaali kuulda, kuid see on dešifreerimatu pahaendeline mana, mida süstitakse kitarride sünapsistesse, laskmata üllitisel vana rasva peal tüseneda. Loos "Intrinsic Matters Matters" tehakse rütminüketega põgusalt silma Lee "Scratch" Perry`le ning loo teise poole täidab pärimusmuusika võtmes naisterahva ruumi ülal hoidev laulmine. Või siis "Another Realm", milles tantsuline proge hakkab tasapisi muutuma pahaendelise (mees)mana saatel mustavaks metallmuusikaks. Huvitav sünergia, põnevad metamorfoosid! Väga korralik album kompromissitutelt kuldaväärt vanahärradelt. On küll mõtet kokku (ja avalikkuse ette) tulla, kui on, mida öelda. 9.0 (8.5-9.5).

Unit 21 -- September-October (2006)

Thinner

Experimentalism
Post-psychedelic
Abstract techno
Micro-techno
Avant-techno
Post-minimalism
Ambient
Post-techno
Ambient techno
Microsound
Deconstructed music

Unit 21 on Nižni Novgorod`ist pärit Stanislav Vdovin (SV), kelle 4-looline taies Saksa atmosfäärilise techno/dub/house-plaadifirma Thinner`i all kõlab sellisena, mida sealt ei oleks osanud oodata. Aga seda seletab artist ise, kes oma muusikalist kavatsuslikkust on väljendanud püüuga leida tasakaalu sõnades väljendamatute emotsioonide ja peene helikujunduse vahel. Need 28 minutit tõepoolest tasuvad ära. Isegi siis, kui lugude dünaamilist loogikat järgides ootaks kohe-kohe apoteoosini jõudmist (alumistes helikihtides võib tajuda kõdi tekitavat põlemist-paisumist-liikumist-muutumist-võnkumist mikroorkestreeringute kehastuses -- ent see kõik justkui kostuks vati seest. Meelierutav selle juures on, et SV muusika jääb žanriliselt valdavalt anonüümseks ning määratlematuks -- isegi kui üleval olen mingid määratlused harjumusest välja toonud, jäävad need ikka rohkem või vähem tinglikuks). Võiks kõigile lisada ette kas "mikro" või "post" laiendi, kuivõrd nihe kesksuselt ning aktsepteeritud mõistmiselt on ühelt poolt suunatud sissepoole, ent teisalt püüdes heliliselt valitsevaid tendentse õõnestada ja tükkideks võtta -- ning seejärel taas oma arusaama järgi komplekteerida ja kasvama panna. Tulemus on sügav -- justkui sametisse kuristikku ülepeakaela sisse kukkudes sellesamuse imetabase nohina pärast tähelepanu kaotades. Poole aasta pärast möödub taiesest 20 aastat -- aga tasub seda kuulata ka 50 aasta pärast. 9.0 (8.5-10)

11/09/2025

[Teaser of the day] Anitek - Freddy 2 Fingaz

Jamendo

Hip-hop
Avant-hop
Industrial hip-hop
Urban music
Sampledelic
Cloud rap
Experimental hip-hop

Artist: Anitek

Release: ShiHO

Label: Jamendo/Bandcamp/Free Music Archive

Year: 2016

[Teaser of the day] Sevensy + Roberto Vodanović Čopor - Snapshot

Avant-electronica
Post-industrial
Minimal synth
Electronic music
Experimental electronica

Artist: Sevensy + Roberto Vodanović Čopor

Release: refug 3

Label: Mahorka

Year: 2025

[Teaser of the day] Introspective - Unusual Teacher

Nishi

Ambient
Electronic music
Dark ambient
Space music

Artist: Introspective

Release: Patient Reactions EP

Label: Nishi

Year: 2005

Anna von Hauswolff -- Ceremony (2012)

City Slang/Bandcamp

Art pop
Gothic pop/rock
Neoclassical
Singer-songwriter
Dark wave
Neofolk
Alternative pop/rock
Drone pop
Chamber pop

Rootsi siniverelise lauljatari muusikat ei olegi varem kuulanud nii objektiivsetel kui subjektiivsetel põhjustel. Kuivõrd sel aastal ilmus tal paljukiidetud album "Iconoclasts", siis tuli lähemalt tutvust teha. "Ceremony" on ta järjekorras teine üllitis, mille teemad kahtlemata on morbiidsed. Mitu pealkirja sisaldab sõna "epitaaf", samuti käib siit läbi "surivoodi" ning "mu tulevaste laste matused". 13-loolise (ja 61-minutilise) taiese esmamulje on, et pagan küll -- see on hipsterite Dead Can Dance! Sinna patta mahtus ühisjooni Kate Bush`i (eriti loos "Deathbed"), Beach House`i ja Victoria Legrand`iga (loos "Mountains Crave"), Jane Siberry ja Kate Bush`i ristsugutisega (loos "Ocean") ning üle-eelmise kümnendi veiderfolgi süngema serva artistide Espers`i ja Fursaxa`ga. "Epitaph of Daniel" on laenanud "Twin Peaks`i" tunnusmeloodiast, andes asjale teistsuguse sügavuse ja mõõtme! Mõjud mõjudeks, ent see tume (bal)last ei tahtnud kuidagi mu teadvuses õhku tõusta. Üksnes avalugu "Epitaph of Theodor" ning "Sova" avaldasid muljet. Kurbus neis lugudes osaliselt tolmustus, pihustudes nähtamatutesse (ent eksisteerivatesse) hingepragudesse ning sealt edasi segunedes immanentselt vaimuenergia ning ajukeemiaga. Ning teisel ringil hakkas aadlipreili muusikas lahti rulluma ajaloo (valdavalt tumedam) käsujada. Ta kasutab valdavalt kirikuorelit, millele sekundeerivad kitarrid ning trummid. Muidugi kesksel kohal olev vokaal paisub ja vaibub, lainetab või pakub rada paisuvatele orkestratsioonidele ja droonhelidele; see lõppude lõpuks hakkab (vähemalt valdavas osas) tööle -- lihtsalt tuleb rootslanna vokaaliga harjuda. Ka mõtted hipsterlusest tasapisi taanduvad -- lauljatar, keda on süüdistatud satanismis ning kelle esinemislube on kinnitatud-tühistatud piiskopkondade allkirjadega, peab ju olema kõva mutt! Süüdistusest rääkides -- äkki ta lõppude lõpuks ei maganud mitte kuradi, vaid triksterist Jumalaga (samavõrd äge kui piiblit lugeda on ka apokrüüfe ehk esimesest välja jäetud evangeeliumeid). Tõepoolest, päeva lõpus võib tõdeda, et tegu on väärt kuulamisega! 7.5 (6.0-9.0)

Core of the Coalman -- Kilometric Chameleon POV (2025)

Klang-und-Krach/Bandcamp

Experimental electronica
Ambient drone
Musique concrète
Organic electronica
Ambient
Progressive electronic
Post-classical
New Age
Avant-electronica
Electronic music
Found sound
Sound art
Drone

Praha eksperimentaalse muusika väljaandja Klang-und-Krach`i all üllitatud kahelooline taies - kummagi loo pikkus on täpselt 29.51 - on kujundatud (siinpoolsest) materjalist ja artefaktidest, et moonutuste-laienduste-manipulatsioonide tehnikaga kui müstiliste kaarikutega (Platon mäletavasti kasutas seda kujundit mälu taastumise ja teadmiste poole liikumise illustreerimiseks) tõusta siinsest dimensioonist ülespoole-väljapoole-kõrvale. Selle muusika taga on Ameerikast pärit, kuid Suurbritannias elutsev 50-aastane Jorge Boehringer (JB) (ka teada projektidest On Growth and Form ning Kneeling Coats), kes tudengi ja muusikuna on salvestanud pärishelisid - nii Texas`es (San Antonio loomaaias), Tšehhis (äikesetormist räsitud tänaval), Inglismaal; lisaks Soomes üles astutud laivesinemiste salvestused üheteist aasta vältel enne, kui asi sai kunstlike helidega - mängitud kitarril, süntesaatoritel, viiulil, klaveril, suupillil ning arvutil heli programmeeritud - segatud ning purki pandud. Kas kaua-tehtud-kaunikene? Muusika on igati sugereeriv, emotiivselt laetud ning kunstiliselt huvitav -- huviäratavaks muutub JB (kes muuseas on muusikat õppinud innovaatilise muusika korüfeede Pauline Oliveros`e, Fred Frith`i ning Alvin Curran`i all pluss olnud residentuuris ja töötubades Maryanne Amacher`i, Gordon Mumma, Alan Kaprow` kui Paul Demartinis`ega) kunst seetõttu, et selles muusikas on kõrge orgaanilisuse määr -- tunni aja vältel on püütud lähtuda (mõtte) hüpoteesist, et kuidas küll võiks paista kameeleonile kõik see, mis ta ümber aset leiab (kuivõrd teised teda ei näe, siis ses mõttes ideaalne jälgimispositsioon -- võrreldes inimesega näeb ta teistmoodi juba seetõttu, et ta mälu ei ole laetud mõistestike ning tinglike-subjektiivsete teadmistega). Teisalt huvitab artisti ka ajalis-ruumiline tahk -- aja- ja kohavaim, selle muutumine inimmälus. JB ütleb, et ta mälus sulavad nii aeg kui vahemaa nende kohtade vahel üheks, mis kajastub ka käesoleval taiesel. Kas me peaksime mälu käsitlema ajalise vahemaana sünapsite vahel või siis mälu on interdimensionaalne parallaks, mis mõõdetakse parsekites (andes mälule tohutu kosmilise mõõtme). Tõepoolest - nagu lugude koondnimetused osutavad -- selles on nii lõdvestust kui põnevust, selles on nii vana kui uut kooli, nii tavapillide õrnust kui elektroonika karmust, nii madalat kui taevalikku. 9.0 (8.0-10)

11/08/2025

[Teaser of the day] Letna - Sun 235

EKO

Musique concrète
Ambient drone
Electronic
Organic electronica
Ambient

Artist: Letna

Release: Morning Sun

Label: EKO

Year: 2006

[Teaser of the day] Emil Klotzsch - Stamfkorn

Electronic music
Micro-techno
Experimental techno
Glitchtronica
Avant-techno

Artist: Emil Klotzsch

Release: Sandkorn

Label: One/Bandcamp

Year: 2005

[Teaser of the day] The Hathaway Family Plot - alexa, consider the lilies.

Electronic
Experimentalism
Ambient
Post-minimalism
Avant-garde

Artist: The Hathaway Family Plot

Release: modeled on our worst selves

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2025

[Teaser of the day] The Hirundu - senexredux

Abstract
Experimentalism
Chopped and screwed
Avant-garde
Slushwave

Artist: The Hirundu

Release: Gibnik Dark Gimball Spinnets

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2023

[Teaser of the day] Lucas Pastina - Estruturas Estruturais

Avant-blues
Heavy psych
Improvised music

Artist: Lucas Pastina

Release: Intitulamento

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2025

[Teaser of the day] Natural Snow Buildings - Stuttering Probe

New Weird France
Ambient
Post-rock
Ambient rock
Post-folk
Drone rock

Artist: Natural Snow Buildings

Release: The Centauri Agent

Label: Vulpiano

Year: 2010

Elliott Sharp & Rainer Jancis -- Uhhuu (2025)

U-Duur/Lasering/Terminal/Plaadimees/Apollo

Experimental rock
No wave
Avant-rock
Improvised music
Totalism
Noise rock
Electronic

Käesolev 4-looline ühistaies lugupeetud NY eksperimentaatori Elliott Sharp'i (ES) ning meil samaväärt austatud kitarrivirtuoosi Rainer Jancis'e (RJ) vahel kannab pealkirja "Uhhuu", mis kõigepealt seostub Minerva öökulliga ning teiseks lausega, mida Hiiglane sõnas agent Dale Cooper'ile seriaalis "Twin Peaks": "öökullid ei ole need, mis nad näivad olevat". Muusikaliselt on see taies igati vaheldusrikas, mänguline ning piiridele suruv; ning sinna jõudes ei kõhkle ka peale astumast -- selles on jõudu, sitkust, elastsust, aga ka äkilist meelt, manipulatiivsust ja agressiivsust -- kõike seda, mida ühele isendile sellessinatses ilmas ellujäämiseks vaja läheb -- sõltumata sellest, kas tegu on inimühiskonnaga või laiemalt kogu loodu(se)ga. Kuivõrd New York`ist on pärit ka seesugused olulised kitarridel heliloojad nagu Glenn Branca ja Rhys Chatham, siis nii lokaalselt kui esteetilises plaanis neist mööda minna ei saa. Postimehele antud intervjuus enne Võrus esinemist ütles ameeriklane, et talle üks tšellistist sõber olla öelnud, et teda ei peeta klassikalise muusika heliloojaks mitte varem kui ta on elektrikitarrist loobunud. Isegi kui seda konkreetset jama on mõttetu kommenteerida, siis jah, klassikalises muusikas on valvurid, kes ütlevad, et kuhu poole sa kuulud. Sellele hoiakule on viidanud ka Itaalia kunstiteoreetik ja mõtleja Alessandro Baricco oma raamatus "Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad". ES energiat ja intellektuaalset haaret jätkub nii akadeemilise kui jätsu kui eksperimentaalse (pop)muusika äärealadelegi. Albumil katsetuslikkuse võimendamiseks ja kinnistamiseks kasutatakse ka elektroonikat ja programmeerimist, mis kahtlemata mitmekesistab helipilti. Kui tarkusejumalanna Minerva öökull kehastab filosoofilistele mõtisklustesse laskumist, siis siin kaks tarka kitarridel on samuti mõtisklustesse langenud (ning see mõnusalt süveneb albumi kuulamisse sisenedes); äge selle juures on see, et neid mõtteid võib kuulda valjult väljendatuna; järelikult võib ka mõelda, et sedasorti muusika on siiras. Avaloos "Bug Reports" - mis muideks on albumi kõige pikem kompositsioon (peaaegu 15 minutit) - löövad kaasa ka Rob Heath trummidel ning Tuulikki Bartosik akordionil. Mis siis teeb sellest 38-minutilisest üllitisest selle, millele teised ei suuda pretendeerida? Just törts elitaarset hoiakut ja näidata ülbust intellektuaalse pasafiltri kasutamiseks ei lase asjal muutuda laiemale massile suunatud tühjade lubadustega industriaalrokk-pläustiks. Teisalt paralleele kompromissitut industriaalrokki mängivate puntidega a la Swans siit leiab -- iseäranis loo "Infowar" teise poolde jäävate virvendustega helistruktuuris. Vastupandamatu subliimsus, mis vaieldamatult peegeldab meistrite klassi. Ennist sai mainitud servapidi popmuusikas sees olemist, siis kõige ilmekamalt tuleb see esile lõpuloos "Crash Mob", mis muudab ettekujutuse ideaalsest Amerikaanast luuks ja lihaks -- ometi võib arvata, et selle sakilised servad ning okkaline pind armistavad hinge ja veristavad sensuaalaparaati intensiivse emotsiooni edastamise käigus. Loodetavasti ei jää see muusikute viimaseks koostööprojektiks; on ilmne, et purakat uue ja põneva loomiseks on jätkuvalt sees. Öeldakse, et kus on kaks inimest, seal olevat psühhodraama. Siin muudavad psühho-Rama(d) destruktiivse energia millekski vastuvaidlemata veenvaks ja loovaks. 9.0 (8.5-9.5)

11/07/2025

Esivanemate unustatud hinged -- hulk surnute numbreid (2025)

Trash Can Dance/Bandcamp

Dungeon synth
DIY
Black metal
Lo-fi
Jungle
Vaporwave
Experimental rock
Drum and bass
Breakbeat
Electronic music

See on ilus muusika, see ilmselt on ka kodukeskne ja patriootlik; maa, kus suitsune lagi on me tarel ning toidab pragunenud maa harvade rohttaimedega. Need 11 lugu on pealtnäha lihtsad, kus süntekad ja kitarrid voolavad läbi lihtsamate filtrite ja efektide -- motiivid järgnevad järjepanu või võtavad üksteise järel rivvi; must lagi on me toal -- sünge ja rusuv toon justkui peegeldaks esivanemate rahulolematust järgnevate põlvede suhtes, käies kodus ning kollitades ja muserdades neid. Võiks ju ulatuda sellesse aega, kui veel kõik põlvkonnad elasid ühe ja sama katuse all, kui vanureid ei saadetud hooldekodudesse või spetsiaalsetesse hospiitsidesse surema. Kui on tekkinud vajadus tervislikust situatsioonist tulenevalt, siis kahtlemata. End mõnes kõrgelt arenenud riigis sureb vaid viiendik inimesi oma kodus. Tõsi, neis riikides (k.a Eestis) püütakse juurutada nn koduhaigla kontseptsiooni, mis laiendaks külastavatele õdedele kui ka lähedastele suuremad õigused ravimiseks ja abistamiseks. Kõik muutub -- nagu on kunagisest rahvast - keda tunti maarahvana - saanud eestlased. Nende 52 minuti jooksul on ka lõbustavaid hetki -- näiteks mõned sünteesaatorite arpedžod, mis mõnikord kitšilikkust tulvates ajavad isegi muigama pluss harvad sämplid. Plusspoolele jäävad kahtlemata veel rafineerimata helipilt, kõlades maalähedaselt -- justkui mõni enesessetõmbunud maamees naasnuks päeva lõpus põllult ning pannud arvuti tööle ning pillid sooja. Siin on nii kuulda kui haista mullakamara lõhna. Maaläheduse taotlust võib tajuda ka bändi pealkirjades. Siin valitsevad eri temperatuurid ja õhurõhud -- kitarrid on tihti võimsalt tuulestatud -- ruumi täidetakse totaalsel viisil nii resonantsi kui plahvatustega sarnaselt suurte meistritega -- Glenn Branca'st ja Rhys Chatham'ist Tore Elgarøy'ini. Lihtsuses peitub kahtlemata võlu, ent see on poolenisti tõde. Näiteks lugu "Lõputu Pime" tekitab lõgisevate jungle-rütmide ja taamal kajava-kriipiva kidraga veelgi (nostalgilist) lisaruumi -- päikese loojumise nautimine kusagil lämbes metsatukas, meenutades paratamatult Tonti. Kohe järgmine lugu "Midagi..." muutub kliinilisemaks elik trummiks ja bassiks; kuivõrd artist on trikster, siis seda ei saavmaha parseldada klubimuusikatootena. Biit lõgiseb puhastatult, ent süntesaatorid on piisavalt ulakalt väljakutsuvad, et selle saatel tekiks isu tantsu vihtuda. Loos "Toru" veiklevad kitarrid imetabaselt modulaarsüntesaatorite efektide ja murtud rütmide taamal. Purjed on pingestatudSelle kõige valguses tahaks Nietzsche ütlust - julmus on primitiivne mälutehnika - ümber fraseerida. Primitiivsus on julm mälutehnika (mis paratamatult viib väljakasvule). Miski, mis muutub, ei saa olla tõeline. Parem juba kütta kohe ei-miski positsioonilt. Või siis -- selle pelga olemasolu väreluses ei saa jätta tsiteerimata klassikuid: give in to lust/give up to lust/heaven knows/we will be dust (The Smiths "Pretty Girls Make Graves"). 9.0 (8.0-9.5)

Fabbien Robbe -- Skeudennoù (2025)

Mahorka/Bandcamp

Ambient
Avant-garde
Ethnotronica
Post-rock
Avant-jazz
Post-psychedelic
Abstract
Electronic music
Space music
Experimentalism
Drone

Üks tuntud Inglise kirjanik on öelnud, et geeniuse saladus on säilitada lapse vaimu ka vanaduses, mis tähendab mitte kunagi kaotada seesmist entusiasmi. Bretooni Fabien Robbe'i (FR) 5-loolisel albumil on entusiasmi piisavalt; ent vaimustus on kõigest esimene samm selleks, et luua midagi väljapaistvat; teisteks instrumentaalseteks väärtusteks on tarkus ja ettenägelikkus -- näha tulemuse efektiivsust ning eeldusi luua midagi väljapaistvat. Neist 52 minutist võib eeldada - mis osutab lugude keskmisele pikkusele üle 10 minuti -, et aega on tarvis selle taga peituva kontseptsiooni elluviimiseksb alati väljakäidud mõistestikud ja jutustused ei tööta, vaid - vastupidi - võivad kuulaja kogemust n-ö eellaadimisega häirida. Ma ei tea, mida selle albumi pealkiri tähendada võiks; õieti püüdsin teadlikult mitte järele uurida, kuivõrd muusika iseenesest kõnetas piisavalt (st täitis piisavalt ruumi). "Skeudennoù" on väga nutikas album, mis avaneb ja avardub imetabaselt. Alguses on sulnid ämbientsed sosinad, millesse hakkavad üsna ruttu sugenema vist tagasisidestusest laetud tahud, andes karvasusega sellele nii katsetusliku kui ka esteetiliselt laetud tunde ja ka sisu Mikroskoopilised elektritormid mööda pindu liuglemas panid mu magnetofoni nurruma! Järgneva loo "Le Wagon'i" meeleolu ja muusikaline väljenduslaad muutub kardinaalselt. Hiljuti andis albumi välja Tortoise, ning Chicago legendid tulevadki esmajärjekorras meelde. See tähendab, et rokkmuusikaga tingitakse kõvasti: madalates registrites mängitud kitarrid (või on see hoopis basskitarr?) on mängitud läbi efektiploki nõnda, et asjale tuleb elektroonilise muusika mekk manu ning ka jätsulik viirgamine hakkab tasapisi sisse sugenema. Tortoise'i sugusest harg(rokk)bändist kõneldes ei saa üle ega ümber jätsulikust poolest. Ennekõike "Piper Is Drunk" kõlab John Coltrane'i või Ornette Coleman'i seestunud serva mudijana -- oo jaa, FR keerab lisavindi peale sellega, et püüab bebop'i metsiku loomuse silmusesse, taltsutades ja kanaliseerides selle energiat omamoodi. Või on slleks instrumendiks hoopis tükeldatud torupill, mis mööda elliptilist silmust hüpnootiliselt undab. Võimas! Üllitisel on ka abstraheeritusele üles ehitatud lugu "Er Mané", mis fusorina kuumutab heliioone, kutsudes järk-järgult esile helireaktsioone.Tekib säärane tunne, justkui füüsilis-keemilise protsessi käigus on konkreetsest heliruumist hapnikumolekulid ära põletatud ning takkaotsa ka gravitatsioon ekstraheeritud! Abstraktne muusika võib sageli jäädagi eraldiseisvaks, kõnetamata kuulajat. Pelk helilainete tekitamine ei ole veel edu valem -- sellest peab midagi välja imbuma, mis kuulaja ajutuultesse imbuks ning seal pöörlema hakkaks! Albumi lõpuloos - mis suubub suisa seitsmeteistkümnendasse minutisse - seotakse albumi algus ja lõpp kenasti sõlme -- ämbientmuusika seekord sügavneb seekord kosmosesse, mis võiks sarnaneda kosmoselaeva mootori vaikse undamisena keset külma ja radioaktiivset lõputust. Masina käivitamisel ja töös hoidmisel on abiks olnud teine katsetaja Julien Palomo. Kahtlemata on tegu ühe selle aasta parima taiesegs, mis loob lisaruumi ja inspireerib, võimaldades kuulajal subjektina asju kõrvalt ning teistmoodi vaadata -- see ei ole mitte loomuldasa iga albumi puhul. 9.5 (9.0-10)

11/06/2025

[Teaser of the day] Cuubik. - Philosophers

DIY
Alternative pop/rock
Lo-fi
Psychedelic
Indie pop/rock
Slacker music

Artist: Cuubik.

Release: to James

Label: Bandcamp/Trash Can Dance

Year: 2016

[Teaser of the day] Escaped Trees - Scarecrow

GodHatesGod

Electronic music
Kosmische Musik
Ambient
Progressive electronic

Artist: Escaped Trees

Release: There

Label: GodHatesGod

Year: 2017

[Teaser of the day] Klotzsch & Krey - The Foreground Shifts

Ambient jazz
Improvised music
Electronic
Ambient
Organic electronica
Cool jazz
Modern classical

Artist: Klotzsch & Krey

Release: Through All These Years Of Trying To Belong

Label: 12rec.

Year: 2009

[Teaser of the day] Empirical Evidence - comptonefektoj

Nostress

Improvised music
Radiophonic art
Avant-garde
Experimentalism
Apocalyptic folk
Industrial music
Neoclassical
Dark ambient

Artist: Empirical Evidence

Release: Spiritceesto

Label: Nostress

Year: 2011

[Teaser of the day] DJ-T - Make Me Crazy

Jamendo

Electronic pop
Club dance
Electro-house
House pop
Dance pop

Artist: DJ-T

Release: Bang-Bang

Label: Jamendo

Year: 2015

Nurse With Knives -- Dissociative Fuge: The Collected Works (2025)

Zenapolæ

Death industrial
Avant-garde
Post-industrial
Ethnotronica
Dark ambient
Spoken word
Neoclassical
Experimentalism
Improvised noise
Jazz noir
Noise music
Psycho-acoustic
Sampledelic

Kuulates seda 17-loolist tuleb nentida ,et sellel elatakse väga huvitavat elu; kuigi enamus seesugusest elust jääb meie radaritelt välja -- mitte seetõttu, et me pimedad oleksime, vaid igaüks peaks ise leidma tee seesuguse muusika manu. Kahtlemata heliobjekt ei ole lihtsate killast -- valdavat tendentsi arvestades võib taolist muusikat stiililiselt lahterdada surmaindustriaaliks; algusaegade industriaalmuusikaga on emotiivne suund muutunud künistlikust (ja seesmiselt irvitavast) teravate, ja kohati suisa näkkukarjuvate emotsioonide manu; heli instrumendina (vähemalt ses aspektis) on keeratud puhtamaks ja teravamaks: analoogsignaal on teisenenud digitaalseks; kuigi jah, pruuni ning roosa müra pahvakuid on valge müra tasakaalustamiseks juurde lisatud. Juhuslikud tavaliselt ise seesuguse muusika otsa ei satu; isegi kui satutakse, siis ilmselt sägerduselt miiniväljalt lidutakse tuulisjalu. Ühendriikide katsetuslik netiplaadifirma Zenapolæ hoiab muideks sarnaselt üsna varjulist positsiooni -- ei näe ei nende promotööd ega uudiskirju; lihtsalt aeg-ajalt turgatab pähe, et jessas, seesugune on olemas -- mida kõike head ja paremat nad on jõudnud üllitada! Aga jah, nende 50 minuti jooksul - lood on keskmiselt alla kolme minuti pikad - tekib lisaks eelpoolmainitule palju huvitavaid esteetilisi pöördeid ja käänulisi trajektoore. Näiteks lugu "Kenopsia II" läheb laiekraan-jazz noir'i saatel kuhugi Scorsese-Hermann'i "Taxi Driver'i", Prantsuse uue laine kinomuusika ning nonde ajastute psühhotrillerite ja õudusfilmide manu. Siin valitseb - nagu ennist juba öeldud - labiilne emotsionaalne lainetamine ja krambitav emotiivne intensiivsus, mis sööstab ettejuhtuvast läbi. Loos "She" üks naine sõna otseses mõttes karjub hüsteeriliselt. Tuleb aru saada, et seesugust asja ei saa genereerida emotsionaalselt tasakaalukas seisundis -- seesugune tunnete ja tundmuste laviin vallandub piirsituatsioonides, mille eest tänapäeva ühiskonnas - milles tahetakse naeratamist ning õnnelikkuse teesklemist - sordiini alla pista; seesugune reaktsioon näitab millegi tõsise paigast nihkumise kompenseerimiseks rakendatava vaimse ja füüsilise jõu ilmnemist. Kõige selle taga on subjekti seisundid ja konditsioonid -- äng, depressioon, valu; võib olla on isegi talletatud toimikutes kusagil psühhoneuroloogiahaiglas. Meenub üks industriaal(müra)muusik, kes vaimuhaiglasse sattununa pidi iga päev ühe loo komponeerima raviarsti nõudel (äge on mõelda, et äkki ta hiljem ilmutas neist kompositsioonidest albumi. Kas ta raviarsti pani kirja kaasautorina?). NWK teeb vihjeid rokkmuusika suunas -- näiteks loos "The End" kordab artist The Doors'i samanimelise loo kandvat fraasi; loos "Father Cannot Yell" osutab Saksa avantrokilegendite CAN'i debüütalbumi "Monster Movie" ühele loole -- albumil, millel CAN muuseas viljeles seinu väristavat garaaž-rokki (sealhulgas sellesama looga). Ka "Collateral Damage" on erandlik tänu Lähis-Ida rahvamuusika motiividele. Vaimusilmas loojuvas päikeses kaikuvad helid mošeede ja minarettide ümber toovad meelde kaasaegsete Ali Phi, Cosmic Analog Ensemble'i ja Golpesar'i muusika, aga veel rohkem legendaarse Muslimgauze'i ragisevad-logisevad tolmukorda mattunud biidid. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et tegu on meisterliku teosega, missugune kannab enda ambitsiooni ja taotluse kenasti välja; midagi ei jää millegi taha kinni; vastupidi -- toimub helielementide ja -kombinatsioonide vastastikune mõjutamine ja võimendamine, tuues esile uusi välju, nurki ning sünergiat. On selge, et siin ei ole popmuusikale omast luksuslikku liialdamist; siin on konkreetsed elemendid, mis ei võimalda pealiskaudset laiutamist, vaid iga pisidetaili relvaks muutmist. 9.0 (8.0-9.5)

11/05/2025

[Teaser of the day] Bardo Pond - Out Of Reach

Nyctaper

Noise pop
Shoegazing
Dream pop
Psychedelic
Slowcore
Americana
Live
Alternative rock

Artist: Bardo Pond

Release: April 1, 2017 Knockdown Center

Label: Nyctaper

Year: 2017

Pages

Blogiarhiiv

11/22/2025

11/21/2025

11/20/2025

11/18/2025

11/17/2025

11/16/2025

11/15/2025

11/13/2025

11/12/2025

11/11/2025

11/10/2025

11/09/2025

11/08/2025

11/07/2025

11/06/2025

11/05/2025

Lehevaatamisi kokku

Melomans