Mahorka/Bandcamp
- Ambient
- Sound collage
- Experimental electronica
- Electronic music
- Plunderphonics
- Sampledelic
- Ambient pop
- Seapunk
- Breakbeat
- Flashcore
Käesolevad 51 minutit suudavad ära mahutada 15 lugu. Siin on palju helisid, mis meenutavad "Autobahn'i" aegset Kraftwerk'i --justnimelt albumi kolossaalset nimilugu. Piiksuvad ja tuututavad pasunad ning pehmelt põrkavad sünteetilised helid avatud helipanoraamides ning vokaalides võnkeid tekitamas ning uut ajastut ette kuulutamas. Teisalt helikollaažlik lähenemine meenutab pigem People Like Us'i, Cagey House'i ning Ergo Phizmiz'i tööeetikat ning nägemust, milles helide rõõmuküllasus on saavutatud erinevate helide tiheda sämplimisega, moonutades nendega konteksti -- esialgsest taotlusest sageli kardinaalselt teistsugune kavatsuslikkus on tõusnud esiplaanile. Eks meisterlikkust hinnatakse ikkagi selle järgi, kuivõrd eelduslikult kergemeelne (õhuke) helind suudab vastuvõtjas tekitada ankruid ning sillapäid, et gondliga oleks võimalik teha vahepeatusi ja sõiduvahendile hoolduspause. Kohati see justkui õnnestuks, ent kohati vajub laiali, jäädes hajusaks ning ebamääraseks -- et mitte öelda isegi õlgu kehitama panevalt lineaarseks ja efektidele - pelgalt efektidele - rõhuvaks taieseks. Lisaks helililisele sarnasusele tekkis paralleel Oneothtrix Point Never'i albumiga "Magic Oneohtrix Point Never" (2020, Warp), mille puhul efektide rohkus ning nõrk narratiivsus jätsid taoteldava maagia vesiseks. Ent kindlasti ei saa väita, et Veneetsia Delfiinid jätaksid kuulaja külma kätte. Siin kahtlemata on huvitavaid momente, ent läbivat paradigmat ei ole paraku jah tajuda. Läbivat jutustust, mis seoks need huvitavad helindid kuulaja (ala)teadvusega ning mäluga. Lõppude lõpuks taandub see kõik üheks tasapaksuks helimassiks; harjun esialgse fragmenteeritusega -- hääbuvad erinevused, taanduvad dünaamika ja pinge. Ehk ainult "Office Pingers" suudab lõikavate hapet pritsivate süntekatega piisavalt närvikõdi tekitada. "Polly is Broken" demonstreerib seevastu alguses tervitatavat kreenis gravitatsiooni, ent mille liikumistrajektoor hääbub tühjakspigistatud žestiks. Väga sümptomaatiline. Seda albumit võib võrrelda täielikult tehnoloogilisest vaimust kantud muusikalise masinaga, mida iseloomustab inimese tekitamata jäetud sidus psühhilis-mentaalne vooluring, mis aeg-ajalt seiskab masinavärgi. Tuleks teha peenhäälestamist, tuleks süsteemi tsüklilisust ja impulsside edastamist parendada. Probleem, millega eelpoolmainitud Düsseldorf'i legendid pidid kunagi kontserditel tehnilises plaanis rinda pistma. 6.5 (6.0-8.5)
