Autoplate
- Experimentalism
- Dark ambient
- Abstract
- Electronic
- Ambient drone
- Avant-garde
- Post-minimalism
- Doom rock
- Ambient
Käesolev 4-looline taies pärineb nii kaugest ajast kui aastal 2003 Saksa netiplaadifirma Autoplate alt ((sama plaadifirma alt aasta varem üllitas oma esimese ka meie Taavi Tulev ("Televiisor on tuksis")). Pikad kompositsioonid (kogupikkus 39.53), millest esimene läheb säherdusele territooriumile, mida tutvustas laiemale publikule Sunn O))). Eksperimentaalne roki ja metalli vahel oma ruumi kiivalt hoidev ja läbimõeldult juurde võitev droonmuusika, mille rokiga seostuvaks lingiks ongi kitarr. Täpsustan -- uppumisfaasis Sunn O))) muusika, mis tasapisi on laiali lagunemas - toorus on hääbunud, jõud on millekski teistsuguseks kanaliseerunud. Teised lood muutuvad abstraheerituks -- kitarre moonutatakse määrani, mis meenutab pigem sümfooniaorkestrisse kuuluvat instrumenti. Klassikaline muusika see vististi ei ole; samas ämbientmuusikat võib klassifitseerida klassikajärgseks muusikaks. Säherdune muusika võib vastata mingil määral Brian Eno nägemusele mööbliesemest, ent teisalt kostuvad Dighom'i muusikast läbi ka igatsuslikud noodid -- mida mööbliese vaevalt subjektis esile kutsub, ent kindlasti ei tekita näiteks öökapp seesuguseid sagedusi. Võib-olla päiksepaistelise ilmaga mööblist tolmu välja kloppides moodustavad tolmuinglite kontuurid, mille taamal abstraheeritud helid omandavad geomeetrilisi konfiguratsioone. Kuivõrd ämbientse helikeele käändumisel tagurpidi omandab helind abstraktse tooni, mis paratamatult sisaldab madala(ma)id noote, andes taiesele tumedusest läbiimbunud ilme. Albumi pealkiri on rohkemal või vähemal määral väljakutsuv - ei eelda ju, et kuulaja tajub selles sinist, punast jt värve -, kuivõrd värve mõistetakse teistsuguse spektri alusel ning ehk on värvile koguni omistatud siin suund. Võib-olla plaadiümbrisel kujutatud Baphomet'i ja Sauron'i sohilaps teab vastust. 8.0 (8.0-8.5).
