Blogiarhiiv

9/27/2025

xols -- sharp and chispi (2025)




Broque

  • Electro-house 
  • Electro pop 
  • Hi-NRG 
  • Electronic music

Ma hindan seda Broque-nimelise netiplaadifirma all üllitatud kaheloolist taiest rohkem teostuse ja struktuuri kui originaalse mõtte (puudumise) pärast. Meeldib nii vaib suhtumise näitajana kui ka arranžeerimine struktuuri indikaatorina. Tuleb möönda, et ühelt poolt on see üsna tavaline elektropop - ei midagi erilist -, teisalt tuleb tunnistada, et lugude muusikalised plokid on oskuslikult doseeritud ja õigete hetkete ärgitamiseks sisestatud. Võib-olla see lihtsus - et mitte öelda lihtlabasus - esmapilgul on petlik, kuna teatud mõjud moonutavad "lihtsa elektropopi“ silti. Ühelt poolt mõjutab seda haussmuusika mõju (ennekõike avaloos: vihjed stiilile nii iseloomulikule filtreerimisele teisele poole, mille tulemusel aktsendid muutuvad. Filtreerimine tekitab „pühkiva“ efekti ning seeläbi nihutades nii kuulaja fookust kui loo energiat. Siin ja seal tehakse ka räppimise vihjeid MC-de madala vokaali kasutamisega, kuigi viimased jäävad hektilisteks ja pigem pritsmete sarnasteks ilminguteks. Vihjates vihjamatule kui välja arendamata jäänule. Nende 11 minuti vältel settivad välja Hi-NRG seosed. Kuigi nimetatud stiili tempoka ja energilise tantsumuusikana peetakse hausi ja tehno eelkäijaks, siis iseenesest võib selle kasutamine osutuda väljakutseks, kuivõrd libastuda võib nii kergesti. Siin elektropopi manipulatsioonid piirduvad Hi-NRG peamiste ilmingute muutmisega, võttes veidi vähem energiat ja hajutades seda kontekstuaalselt. Muusika on Hi-NRG pehmendatud ja keerukam versioon -- pruukides küll mainitud energiast ülevoolava stiili põhielemente, kuid vähendades rütmilist intensiivsust ja kasutades energiat kompositsiooni kontekstis hajutatumalt ja läbimõeldumalt; selle asemel, et lihtsalt pakkuda järeleandmatut kõrget, sageli nüristavat rütmimalakat. 8.0 (8.0-8.5)

Danieto -- Agranelado EP (2006)




Pueblo Nuevo

  • IDM 
  • Electronic music 
  • Ambient techno

See 4-looline üllitis võib kõlada karge talvehommikuna, kus kuulaja tunnetab omaenda hingeõhku külma, kergelt lämmatava ning tillukese paranoia varjundiga. Ometi on selles karmuses piisavalt intriigi, imestamapanevat ning emotiivset. Need elektroonilised tekstuurid meenutavad 90ndaid, kõndides peenel piiril harjumatu ja nostalgilise vahel. Iga lugu näikse olevat oma olemuseni kooritud, kuid samas elav ja peente detailidega, mis sageli elliptilise silmusena lähevad väljapoole tavapärast liikumisrada. Elektroonilise muusika uurimise ettevõtmine meistriklass, külm, kuid lummav teekond 90ndate minimalistliku ambitsiooni südamesse. Tsüklilised, minimalistlikud rütmid loovad kaasahaaravaid mustreid. Ühelt poolt ennekõike tänu Boards Of Canada'le on intelligentses tantsumuusikas madala resolutsiooniga sageduste kasutamine ning teisalt ka monotoonsuse vari, ent Danieto ettevõtmisel tuleneb intriig bassiliini peentest nihetest, roostevärvi sagedustest rütmides ning atmosfäärilisest õilmitsemisest. Minimalistlikud elektroonilised rütmid on segatud hilisõhtu tehno emotiivse sügavusega.Teisalt seda kuulates mõtled paranoiliselt, et kas see talv ka kunagi lõppeb. IDM-i suurim puudus tagantjärele vaadates tulenes selle žanritruudusest -- tuhanded albumid kõlasid soliidselt, ent sageli äravahetamiseni sarnaselt, tulenedes heakskiidetud helide ja nende kombinatsioonide kasutamisest (ka käesolev ei ole sellest patust puhas). Ent paradoksaalselt nimetatud žanri käilakujud BOC ja Autechre suutsid stiili minapilti mõrasid tekitada, mistõttu on nad jätkuvalt meeltes ja oodatud (mistõttu nende seotus stiili kõva tuumaga on tinglik). Kuulajatele, kes nimetatud stiili hindavad, on see taies korraliku käsitööna kahtlemata väärt avastus ja lisandus. 7.5 (7.5-8.0)

9/26/2025

[Teaser of the day] CXR ATK - Byntarric


  • IDM
  • Electronic music 
  • Downtempo
  • Ambient techno 

Artist: CXR ATK
Release: Underground
Label: Nul Tiel
Year: 2025

[Teaser of the day] Spuntic - Imagination


  • Organic electronica 
  • Electronic music 
  • Ambient
  • Musique concrète 

Artist: Spuntic 
Release: Hybrid Source
Label: Enoughrecords 
Year: 2010

[Teaser of the day] Hibiscus - Sixth


  • Indietronica 
  • Lo-fi 
  • Electronic 
  • DIY
  • Post-rock 
  • Art rock

Artist: Hibiscus
Release: Postrocking 
Label: Nishi
Year: 2005

Georgy Orlov-Davydovsky / Nikita Shishkin -- Ethnopolis (2025)




Attenuation Circuit

  • Sound art 
  • Experimental electronica 
  • Ambient 
  • Avant-electronica 
  • Ambient jazz
  • Electronic music

Kui helikunsti kõrgeim eesmärk ei ole mitte meelelahutus, vaid vormide ja seisundite vahetamine - esteetilise eskapismi harrastamine -, siis käesolev 5-looline album esindab säherdust lähenemist. See on meeldetuletus kõigest, mis muusika võib olla, kui see lakkab konkreetselt olemast ja saab hoopis elavaks vibratsiooniarhitektuuriks, salajaseks liturgiaks hoolivale kõrvale. Tahtes ülendada seda alkeemiliseks helikunstiks, et ammutada selle müstilisest substantsist nii vaimu- kui hingejõudu. Muusika ületab tehnika piirid käsitöölises tähenduses, võttes tavapäraseid materjale - nii tuttavaid žanre, helisid, tundmusi, aistinguid, assotsiatsioone - ning muutes need millekski haruldaseks, laetuks ning isegi müstiliseks. Fikseeritud struktuuri asemel areneb vorm elava organismina -- fantoomlikust maailmamuusikast kummitusjätsuni. Kuulajana tajun pigem kasvu, muundumist ja metamorfoosi kui jäika kujundust. Alles jääb orgaaniline tervik, mitte žanriline lapitekk. Vaimselt resonantne pakub pilguheitu teisest võimalikust maailmast -- utoopiline oma ühtsuspüüdlustes, kuivõrd helikihid libisevad üksteise suhtes, olles pidevalt kohal, ent siiski olemata ankurdamata. Justkui libestatud helikaart, mis ei tahagi, et helid haakuksid teineteisega. See on justnimelt utoopiline ühtsuse otsinguil, mitte sunnitud harmoonia või lahenduse, vaid kooseksisteerimise läbi: helikihid libisevad üksteise vastu või teineteisest läbi, on alati kohal, kuid saamata kunagi kokku üheks ankurpunktiks. Iga element säilitab oma ainulaadsuse, osaledes samal ajal kollektiivses resonantsis, justkui praktiseeriks muusika erinevuse poliitikat ilma liialduste kustutamiseta -- täieliku sulandumise võimatust ja samas kooseksisteerimise imet. Sel moel viitab muusika mitte lahenduste, vaid pidevate läbirääkimiste utoopiale -- maailmale, kus erinevused ei ole mitte lahendamist vajav probleem, vaid säilitamist vajav elujõud. Mõju kahtlemata näikse pärinevat väljastpoolt siinset -- fragmentidest koosnev terviklikkus ning lahknevustest koosnev voog moodustavad funktsioneeriva vooluringi. Totaalsus, mis õrritab illusoorse vabaduse looriga. 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] Holy Hermit Humming - Chant 6 (Greek)


  • Experimentalism 
  • Avant-garde
  • Liturgical music
  • Micronoise 
  • Ambient drone

Release: Chants III
Year: 2024

9/25/2025

[Teaser of the day] Malisima - Take Me In Your Arms


  • Abstract 
  • Electronic music
  • Ambient 

Artist: Malisima
Year: 2025

un automne à Lob-Nor -- bye-bye (2007)



Tripostal/Free Music Archive/Bandcamp

  • Post-rock 
  • Indietronica 
  • Art pop 
  • Indie rock 
  • Alternative rock 
  • Electronic

Siin 4-loolisel ühendatakse prantslaslikult elegantsel viisil elektroonikat, indipoppi ja nurgelisi vigureid. Un Automne à Lob-nor ehk Sèbastien Roux, Jean-Nicolas Heillouis, Vincent Nicolas ja Alexandre Gouy suunavad enda loodud postrokki elektroonilisemas suunas sellise määrani - kõrge osakaaluni - kui nullindate keskmine postrokkpunt söandas seda teha. Teiseks saadakse siin hakkama ilma crescendodeta, millele panustamine mingist hetkest muutus veidi banaalseks ja tüütuks. Ometi see elektroonika - mis põimub jälgi jätmata kitarride ja trummide ümber - on pehme kui linnukese sulgedest topitud tekk, mis instrumentaalselt loogeldes jõuab kusagilt kuhugi. Kui imetabane unenägu, mis laseb viivuks realiseeruda kõige salajastematel unistustel - mis on liikumise protsess, ent jäljed protsessist kustutatakse sellesamuse kineetilise energiaga. Seda teekonda ei ole mahti kaardistada, kuivõrd teekond ise kvalitatiivselt on erinev teel olemisest. See plaat ei sihi katarsist. Selle asemel on see puhas kujunemine, kus kitarr, trummid ja elektroonika ei ole eraldiseisvad entiteedid - mis tavapäraselt loovad identiteeti -, vaid pigem eristamatuse tsoonid, mis pidevalt üksteisesse libisevad -- luues ja toites dünaamikat. Nad hülgavad pinge ja vabanemise skeemi ning tekitavad selle asemele platoo: püsiva intensiivsuse, mis ei vaja enam pinge-vabanemise lahendust. Albumit kuulates veendubki, et väljaandel on oma koht Kesk-Euroopas nii laialdaselt esindatud pastelsete indielektronmuusikute seas (Kreidler, The Notwist, Wixel, Oto Efekt, Multi-Panel, Lali Puna, Nogaro, Cantaloup jpt). Kaunis luigelaulutaies. 8.5 (8.0-8.5)

Convair -- Standard Mean Chord (2010)



Bandcamp

  • Indie dance 
  • Shoegazing 
  • Neo-psychedelia 
  • Noise rock 
  • Avant-rock 
  • Alternative dance 
  • Indie rock 
  • Experimental rock 
  • Krautrock 
  • Noise pop 
  • Experimental rock 
  • Fuzz pop

Ühelt poolt seesugune taies ei kohusta millekski, ent teisalt ei saa seda jätta eiramata. Bianca Foster'i (BF) ehk Convair'i teine üllitis on veel kinni teistsuguses helipildis võrreldes hilisemate, märksa abstraheeritumate eksperimentidega. See 6-looline kõlab näljase indineiu katsetamisega kidramüra ja tantsuliste rütmide vallas -- lastes valla nii uuspsühhedeelse tagasisidestussumina ja kingapõrnitsusliku helivalli kui lõdvendades krautrokiliku esteetilise nihilismi ohelikke (ennekõike loos "NX37602 (H-4)", mis meenutab Neu! abrasiivsemaid hetki nende teisel albumil). See heli estetiseerib kõiki noid närvilisi ja rahulikemaid hetki, mida noore täiskasvanuna omasid. Ning tüünete momentide all tuksleb vihast, agressiivsusest ning pettumusest toituv generaator. Eks BF paneb end proovile, püüdes astuda suurte eeskujude kingadesse -- püüdes mõista, et kas ta on kõigepealt suuteline fikseerima end nii-öelda nullpunktis, et siis sealt edasi muretult uutele väljadele rännata. See on heliline reis pidevalt muutuvasse, ehk koguni loogiliselt kontrollimatule alale -- mis eristab süütut artisti kalestunud peerust. Siin kahtlemata minnakse kindla peale -- kui tõesti juhtub, et kuulaja ei taipa selle kunstilist väärtust, siis igal juhul tajub ta selle leviaatani tulekut maa värisedes. 8.5 (8.0-9.0)

9/24/2025

[Teaser of the day] Swamp Donkey - When The Lights Are Out - Three


  • Ambient drone 
  • Avant-garde 
  • Electronic 
  • Ambient 
  • Experimentalism 

Artist: Swamp Donkey
Year: 2025

[Teaser of the day] Ethereal Elegance - Colours Dancing Through the Oriel


  • New Age
  • Electronic music 
  • Organic electronica
  • Chilltronica
  • Ambient pop

Year: 2025

[Teaser of the day] Stefania Ladisa - Sogno n.3 (ore 4.20)


  • Experimentalism
  • Post-classical 
  • Avant-garde 
  • Art music

Year: 2025

[Teaser of the day] Krokar - On That Side Of The Wall


  • Electronic music 
  • IDM
  • Electro
  • Breaks

Artist: Krokar
Release: Respiration
Year: 2011

[Teaser of the day] Lemur - 1755


  • Experimental rock
  • Noise rock
  • Avant-rock 
  • Post-rock 

Artist: Lemur
Release: Lemur
Label: Enoughrecords 
Year: 2013

[Teaser of the day] Mean Flow - Even The Useless


  • Drone
  • Electronic 
  • Microtonal 
  • Ambient drone 
  • Experimentalism 

Artist: Mean Flow
Label: Argali
Year: 2025

9/22/2025

[Teaser of the day] Taiga Blues - Madeira


  • Post-rock 
  • Art rock
  • Alternative rock
  • Jazz rock 

Artist: Taiga Blues 
Year: 2005

[Teaser of the day] Zack Kouns - Burst Into Flames


  • Drone
  • Psychedelic
  • Post-minimalism 
  • Indian classical music
  • Conceptual 
  • Electronic 
  • Raga music 
  • Trance music

Artist: Zack Kouns
Year: 2011

9/21/2025

Home Secretary -- That Wolf (2022)




Bandcamp

  • Avant-garde 
  • Spoken word 
  • Electronic music 
  • Avant-electronica 
  • Storytelling 
  • Experimentalism 
  • Sound poetry 
  • Experimental electronica 
  • Dada music 
  • Freeformfreakout

Kahe londonlase 9-looline taies kõlab kohati umbes kui Scatman John'i produtseerinuks Curd Duca. Kui peavoolumuusika veidrikule avanuks oma maailma ja stuudiouksed muusikamaailma äärealade kultuskuju -- rabedalt kogelev narratiivi esitlemine umbes nii, et samm tagasi ning paar sammukest edasi. Ühelt poolt nii albumi pealkirjast kui teemadest peegelduvad läbi inimeluga kaasnevad muutused, surelikkuse reflekteerimine ning sellega kaasnevad meeleheidet sisendavad tundmused; ent teisalt on tulemus meisterlikult võimendatud ja lõpule viidud. Ent jutustusi läbib ka kerge kinnisideelisus ning kiiksuga teemad. Eks seda võib võrrelda nii William Burroughs'i kui Mark E. Smith'i lüürikaga ning lähenemisega. Otsesemalt võib Briti tandemit võrrelda legendaarse saatejuhi ja muusiku Ken Nordine'iga (1920-2019) -- eriti noil momentidel kui lugude rääkimine muutub sugereerivaks (et mitte öelda transsi sisendavaks).Thomas Ernest'i ja Drew Burke'i retrospektiivsed killukesed erinevalt legendi lounge jazz'ilikest taustadest on reeglina teravad ja hõõruvad -- kitarr piisonina künnab sarvedega pinnast üles, puskleb ja paneb rappuma lugude struktuuri; vahe elektroonika siseneb loomuldasa nii vokaaltekstuuri kui lõikab iseseisvate helidena raskelt kolisevate trummide vahel. Vokaal on siin nii meedium kui eesmärk omaette -- plastiline materjal, mida saab vormida ja töödelda. Reeglina toimub tektooniline rappumine põnevas elektroakustiliseks kujundatud ruumis. 8.5 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] The Wind Whistles - Art and Work


  • Indie pop/rock 
  • Alternative pop/rock 
  • Fuzz pop
  • Noise pop

Label: Aaahh/Jamendo 
Year: 2011

[Teaser of the day] Nicolas Tourney - TUGTA


  • Experimentalism 
  • Electronic
  • Dada music
  • Sound poetry 
  • Avant-garde 

Year: 2019

[Teaser of the day] Cousin Silas & Glove Of Bones - Oxúm Over Water


  • Neo-psychedelia 
  • Found sound
  • World music
  • Electronic 
  • Dub
  • Art rock 
  • Ethnotronica 

Year: 2022

Philipp Bückle & Martijn Pieck -- Field Reports (2021)




Cinema Perdu

  • Glitchtronica 
  • Drone 
  • Avant-garde 
  • Ambient 
  • Electronic 
  • Experimentalism 
  • Lowercase
  • Micronoise 
  • Musique concrète 
  • Microsound 
  • Spoken word 
  • Ambient drone 
  • Acousmatic music 
  • EAI
  • Sound art 
  • Abstract

RMH-s olen eelnevalt tutvustanud Philipp Bückle'i albumit "Paintings" (2018, Moving Furniture), mida ma söandasin nimetada popmuusikaks ideaalmaailmas (kuna tinglikult külgnes eksperimentaalroki ja subliminaalse elektronfolgiga). Kuivõrd ideaalseid maailmu paraku (või õnneks) ei eksisteeri, siis see taandus taas perifeerseks paleuseks, mis vaimustas ning seesmiselt puhastas. Ka käesoleval Martijn Pieck'iga (MP) seitset lugu komponeerides on kuulda samamoodi kompromissitust ja teravust, suunates ühelt poolt tuttavlikku tasapisi tõusvaks heligraanulite veeremiseks, droonhelide poolteravaks kriipimiseks ning krabisevateks-kõlisevaks müraks kusagil (poolimaginaarses) ruumis; peeneid helimanipulatsioone teostatakse oskuslikult, ehkki tuleb möönda, et see kõik näikse veidi õhem, distantseeritum ja pealiskaudsem (eelduslikult mõistestik paratamatult on ning peabki olema teistsugune või vähemalt erinevam). Eks nende 43 minuti jooksul vihjataksegi pigem ning kujutataksegi ääriveeri; sellele viitab ka ähmastatud plaadiümbris, millel võib aimata kauni brüneti kohalolu. Teisalt jälle -- needsamad helid näikse kontrollivad kuulajat, mistõttu hakkan kahtlema oma väidete tõsikindluses. Vaiksed helid, mis rulluvad hillitsetult mu ümber, näikse edastavat informatsiooni kihiliselt -- varjatusest valendikku modaalseid variatsioone kasutades. Reaalsus ja bäivus segunevad lootusetult. Kuigi mõlemad mehed on loominguliselt seotud Moving Furniture-nimelise plaadifirmaga, siis see on antud MP oma Cinema Perdu all välja. Need kolmveerandtundi on masterdanud veel üks MFR'iga seotud muusik - nimelt Jos Smolders. 8.0 (7.5-8.5)

9/20/2025

Bing Satellites -- Hypnosis Tapes volume two (2025)



Bing Satellites/Bandcamp

  • Post-classical 
  • Ambient drone 
  • Organic electronica 
  • Ambient 
  • Post-rock 
  • Modern classical 
  • Sound art

On üllitisi, mis rahustavad, on üllitisi, mis haaravad endasse, kuid harva kohtab säherdust, mis tundub vähem palade kogumina ning rohkem orgaaniliselt funktsioneeriva konfiguratsioonina ehk organismina, mis hingab, tuksleb, lahustub ning seejärel kogu(ne)b uuesti kuulaja siseruumis. Seesugune ideaalsusele pretendeeriv ei allu kategooriatele -- see liigub mööda neid. Sfäärilised tekstuurid ei ole pelgalt taustaks laotatud; need laienevad vibreerivateks droonideks, lahustuvad kammerliku intiimsuse hetkedeks ja kujundavad end ümber mahedaid lõunatuuli meenutavaks stiihiaks. Keerukusele vaatamata ei ole siin ühtegi traageldusjälge kuulda. See, mis lahti rullub, on orgaanilise aegruumi materialiseerumine, justkui heli ise kasvaks vastavalt väljastpoolt antud geomeetrilistele reeglitele. 71-minutilises kulgemises torkab silma helipildi ökonoomsus. Sõna otseses mõttes -- niivõrd oskuslikult sisendmaterjali ärakasutamine vastandub popmuusikalisele raiskamisele -- ornamentikaga priiskamisele, mille liialdused pahatihti nõrgestavad loo struktuuri (või siis ongi nõrga struktuuri varjamiseks mõeldud). Ka seetõttu ei näe põhjust arvata, et albumi pikkusega oleks üle pingutatud. Johtuvalt eelnevast jutust tähendaks kaheloolise sahteldamine ämbiendiks või droonmuusikaks selle olemuse kohatut piiritlemist. Helide konfiguratiivne säetus läheneb pigem alkeemiale: toonidest saavad elemendid, harmooniad piserdatakse essentsideks ja vaikus muudetakse eelneva mänguväljakuks. Taies saavutab tehnikast rituaaliks ülenemise. See ammutab midagi müstilist, utoopilist energiat ja ainet, mis tundub korraga nii lõpmatu kui haprana. Kuulaja suundub sihtkohata teekonnale (tõepoolest -- sihtkohatu on selle kontekstis vägagi kohane), milles kuulamise akt ise muutub transformatsiooniks -- mille jooksul ka subjekti ajuseisundid ja sellele vastavad vaimupildid muutuvad. 9.0 (9.0-9.5)

RRR -- Days of Nothing (2015)



Nowaki Music

  • Experimentalism 
  • Musique concrète 
  • Avant-garde 
  • Acousmatic music 
  • Art music 
  • Radiophonic art 
  • Post-industrial 
  • Found sound 
  • Electronic

RRR'i kuuelooline taies kõlab pendli vääramatu kõlkumisena elu taamal; ainulaadsete helimaastike ja häirivate meeleolude segu pakub meeleoluka raamistiku uue muusika loomiseks. Keskendudes erinevate helimaailmade vaheliste piiridele ning piiride kadumisele, piltide ja reaalsuse ähmastumisele. Uitades seal kusagil eikellegimaal tundub justkui filmilindi orgaaniline sumin ja tagasihoidlik tempo moodustavad rütmilise aluse kohati ähvardavatele tehnitsistlikult poosetavatele sagedustele. Näiteks loos "Fear Of Death" sukelduvad merepõhjast pinnale orkid, möirates mahasurutud korinatega. Muidugi on raadio jätkuvalt müstiline seadeldis -- eriti kui sattuda seesugusele lainepikkusele, mille monokroomses sahinas on kuulda kedagi rääkimas dešifreerimatute sõnadega võõras keeles ("Encoded Message"). "Head Voice" läheb küsimuseasetuses veelgi kaugemale: kas eelduslikud helid kui aine kvaliteedid ei ole midagi muud kui vaid subjekti vaimuseisundid, kui puhtad ideed? Kuivõrd kõik selles helindis näikse olevat lenduv ja püsimatu, siis ebakindlus selle pinnal tekitab kahtlemata kõhklusi. Vaatasin hiljuti üht 1965. aastal tehtud intervjuud igivana Iiri farmeriga, kes oli sündinud 1858. aastal. Ta vastas, et kõige suuremat muljet on talle pika eluea jooksul avaldanud masinate (machinery) areng. Seda arengut võiks vabalt võrrelda kosmoselaeva lennuga galaktikas ühest punktist teisse -- jõudmaks täiesti uue kvaliteedini. Säherdune muutuse hulk ühe generatsiooni vältel tundub tagantjärele ulmeline. Ehk raadiosageduste nuppu kruttides loodame samuti jõuda millegi uue ja eripäraseni -- mis vabastaks meid gravitatsioonist. Ehk isegi ebamäärasust -- leidmaks selle selginemisest lootust ja lunastust. Igatahes evib 41-minutiline taies ruumi, pakkumaks kuulajale võimalust taanduda sumbuurse müra eest konfigureeritud heliseina taha. 8.0 (8.0-8.5)

9/19/2025

[Teaser of the day] Jared C. Balogh And Charles Rice Goff III - 10.JBRT3Balogh


  • Experimentalism 
  • Musique brut 
  • Electronic
  • Improvised noise 
  • Modern classical 
  • Art music

Year: 2011

[Teaser of the day] Cosmic Blacksmith - Space Is A Dark Grave


  • Rap
  • Experimental hip-hop
  • Urban music
  • Electronic 
  • Industrial hip-hop 
  • Avant-hop

Year: 2025

[Teaser of the day] Lutz Thuns - The Voyage


  • Progressive electronic
  • Electronic music
  • Organic electronica
  • Ambient drone
  • Abstract 

Artist: Lutz Thuns
Year: 2017

Katatsumuri -- Lone September Start (2005)



Hamsterloco

  • Jazz rock 
  • Post-rock 
  • Improvised music 
  • Lo-fi 
  • Experimental rock 
  • Post-hardcore 
  • Avant-rock 
  • Psychedelic 
  • DIY 
  • Art rock 
  • New Weird Spain

Barcelona plaadifirma Hamsterloco hakkas muusikat üllitama laias laastus 20 aastat tagasi, ning Katatsumuri on nende seni 52 ühikust koosnevas diskograafias üks enim esindatud artiste. Kahtlemata on ka põhjust, kuna näiteks artisti 10-looline debüütalbum on intrigeeriv segu eksperimentaalsest jätsust, nurgelisest rokkmuusikast ning kummastavast fluidumist, mida immitseb siin-seal umbsetest ja avatud pooridest. Kahtlemata meenub seda ligi tunniajalist teost kuulates Chicago läbipõimunud roki- ja jätsuskeene eesotsas Tortoise`iga -- ennekõike meenub nende esimene üllitis, mis on järgnevaga võrreldes toorem ning nurgelisem. Katatsumuri komponeerib kitarrisaunde kokku nurgeliste trummihelidega; justkui tükeldatud basstrumme kompenseeritakse trummitaldrike sahinate-kahinatega; luues kontrasti, veidrust ning isegi ülevust. Siin-seal tulevad sisse vokaalid, ent seda oleks patt nimetada vokaalinstrumentaalseks projektiks. Siia-sinna lisatakse ka mürastunud lõike, mis samas loovad kontrastset tausta aeg-ajalt päikeseloojangu jälgimise pastelsetele pintseldustele. Vaikset urinat ning seestunud müra kostub sellest aeg-ajalt läbi, sekka ka tagurpidi keeratud vokaalidega esitletud zombistumist ning välja venitatud helidega manipuleerimist kui pikkade jalgadega ämbliku tants ümber nahka pistetud kärbeste-mutukate kesti. Eks see heliline põimitus osutab milleeniumijärgsele pingelangusele -- kuna vahetusel ei juhtunud midagi, ent sellele järgnevatel aastatel ka midagi defineerivat ei oldud paika pandud. Tehti lahedat eksperimentaalmuusikat, mille koostisesse juurutati nii harjumuslikku praktikat kui metafüüsilist vaba lendu. "When The Man Learns You Are Not Coming Back" on vahe triptühh veiderfolgist, post-hardcore`ist ning emo`st. Tõepoolest -- sobib ka praegu - 20 aastat hiljem - septembrile iseloomulikku lagunemise ning koospüsimise tundmuste läbipõimitust edasi kandma. 7.5 (7.0-8.0)

[Teaser of the day] OCCULTDΛNϞΣ - Región Sin Dimensiones


  • Electronic music
  • Avant-garde 
  • Post-industrial 
  • Micronoise
  • Musique concrète
  • Acousmatic music 
  • Experimentalism 

Artist: OCCULTDΛNϞΣ
Label: Maligna
Year: 2013

9/18/2025

[Teaser of the day] Bunshi - Morvarid


  • Electronic music
  • Breaks
  • Tekno
  • Electro
  • Sampledelic 

Artist: Bunshi
Release: Mozmen
Label: Soisloscerdos 
Year: 2025

[Teaser of the day] Mirocaw - Sinking in soil


  • Illbient 
  • Ambient drone
  • Avant-garde 
  • Dystopbient 
  • Abstract
  • Electronic 
  • Ambient noise
  • Acousmatic music
  • Experimentalism 

Artist: Mirocaw
Year: 2025

Dissociative Identity Quartet -- Melodies And Voices (2025)



Mahorka

  • Synth-pop 
  • Electronic 
  • Sophisti-pop 
  • Avant-pop 
  • Indietronica 
  • Art pop 
  • Ambient pop

Mis veel võiks olla parim kuulajale, kui talle peale mingi üllitise kuulamist jääksid pähe kummitama meloodiad. Tugevad, selgepiirilised, kergesti meenutatavad meloodiad. Häälte puhul peas kahtlemata tuleb täpsustada nende laadi. Aga inimhäälte maheda tämbri nautimine, sulnite häälutuste imendumine otsmikusagarasse on kindlasti midagi sellist, millele inimene kätt ette ei pane Ent jah, juba eelduslikult artisti nimest tulenevalt on siin tahtlik kattuvus ja tahe mängida dissotsiatiivse identiteedihäirega ehk lõhestunud isiksuse sündroomi kirjeldusega. Kui indiviidil on probleeme sündmuste meenutamisega ning võimetusega tundmusi ja mõtteid ühtseks tervikuks ühendada, siis võib ju eeldada, et 10-loolise taiese puhul osutatakse krutskiliselt neile tahkudele. Või vähemalt eeldatakse, et meloodiad ja harmooniad peavad jõudma kuulaja teadvusesse raadioformaadist teistmoodi -- võib-olla eeldatakse suisa viivitust ning kontekstuaalset muutust. Võib-olla on nimes ka osutus kvartetile kui loomuldasa ning aprioorselt lõhenenud fenomenile. Ka stiililiselt on bänd targu platseerunud (ei)kuhugi -- (ei)kuhugi indimuusika ja süntpopi vahele, pigem vihjates kui ühte või teist poolt valides ja esindades. Nõnda varjule jäädes on võimalik omi asju sundimatult ellu viia -- meloodiad on pildid või piltide järgnevused, mida me mälu vahendusel selekteerime ja korrastame. Korrastame seetõttu, et unustame ära -- kui just ei oma hanniballecterlikku fenomenaalset mälu, eraldumaks suisa väliskeskkonnast. Või siiski -- artist laulab: anna mulle meloodiaid, anna mulle hääli, et ma saaksin läbi uste. Teisisõnu -- andke mulle ainest, et saaksin seda mäletada, et ma saaksin mööda pilte edasi-tagasi liikuda. Mälu on ühtlasi nii kosmoserakett kui portaal, mis võimaldab takistamatult rännata. Äkki ikka hääled osutavad hullusele, et lasta fantaasial lennata? Kõige sulnimatel hetkedel DIQ kõlab kui eksperimentaalne The Blue Nile, olles ühtaegu nii meloodiline kui süüviv, nii atmosfääriline kui kriipiv, nii lainetav kui krampe kogev. Või siis evides elektrooniliseks muteerunud The Penguin Cafe Orchestra-sugust viivu, mille sarm ja eneseteadlikkus kanduvad edasi sõltumata vormilisest eripärast. 8.0 (7.5-8.5)

Ääni -- Putkiremontti (2025)




Wooden Sherpa

  • Noise rock 
  • Experimental rock 
  • Avant-rock 
  • Post-metal 
  • Psych-rock

Lugesin ERR kultuuriportaalist Tristan Priimägi kontsertarvustust Mogwai äsjasest kontserdist Eestis, tema arutlust Simon Reynolds'i postroki definitsioonist lähtuvalt ning teisalt kuulates seda 4-loolist mürarokkpõmmimist Soome ansamblilt põhjanaabrite plaadifirma Wooden Sherpa tähise all. Just pani mõtlema (staadioni)roki ja postroki eristav võrdlemine -- postrokk on mitteroki tegemine roki instrumentidega. Aga kui asetada võrdlusse mürarokk, siis näib, et määratlus tuleb mitmetähenduslikum ja ebamäärasem -- siin samuti kasutatakse rokiinstrumente, tehakse seda mänguvahendeid kurnates, ent see viis on veelgi efektiivsem, veelgi piinavam. Siit tuleneb küsimus: kas see on ühe stiili edasiarendus või tahtlik vastandus? Seesugusel viisil küsimine ilmselt eeldab nii ühte kui teist -- tahtlikku vastandust kuuleb Ääni helipildi trotslikkusest, müralainete suubumisest läbi vaevu mahutava kanali; on kuulda elektriseeritud keelpille tegemas helisid, mida konventsionaalne rokk peab arvatavasti radikaalseks kui mitte sobimatuks -- läbi digitaalsete filtrite väänatud-moonutatud helindid tavatut energiat tervikusse süstimas (pigem kuuluvad seesugused moonutused rütmilise müra, surmaindustriaali ja jõuelektroonika valdkonda). Kahtlemata seesugune lähenemine külgneb ja siseneb rohkemal või vähemal määral metalli pärusmaale. Nende 40 minuti vältel tekib tunne, et kui eksisteeriks metalli ja roki vaheline radikaliseerunud piiritsoon, siis Ääni kahtlemata voorib edasi-tagasi sellel eikellegimaal. Teisalt -- see ala ei ole kuigi lai: kunstlik laienemine on riskidega, kuna võidakse lihtsalt laiali hajuda; see laienemine toimub sisemiselt, teatud elemente võimendades, suurendades ning rõhutades. Või siis need elemendid on muusikute peas enne mängimist lahti võetud, teistmoodi kokku pandud ning seejärel uuesti esitatud. Loos "CV" intensiivse kriipiva kidratöö all galopeerib rütm -- polüfoonilise rokkmuusikana, milles kaks kihti eraldi liikudes kasvavad ometi dünaamiliselt kokku. Tulemus on tõepoolest võimust võttev -- teadvus hägustub ebakonventsionaalsete võtete taamal -- saamata aru, kas tektoonilised nüansid tulevad siit või ülakorruselt ülemeelikute naabrite trampimisest; kas lennuk päriselt lendas üle või oli see osa helist (jah, kolmandal kuulamisel uudishimust tegin selgeks, et see on osa helist ("Mikään ei riitä"). 9.0 (8.5-9.0)

9/17/2025

[Teaser of the day] Waxdoll - Torrey Cañon


  • Indie rock
  • Shoegazing
  • Psychedelic 
  • Lo-fi 
  • Alternative rock

Artist: Waxdoll
Label: Jamendo
Year: 2008

[Teaser of the day] Granlab - sometimes i wake up


  • Hi-NRG
  • Electronic music
  • Electro pop

Artist: Granlab
Release: Movements EP
Label: Broque
Year: 2025

[Teaser of the day] nula.cc - Octalogue


  • Drone
  • Electronic
  • Microtonal
  • Ambient drone
  • Post-minimalism 

Artist: nula.cc
Release: Octalogue
Year: 2023

Nervous Breakdown -- Never Green (2007)



Yes No Wave

  • Post-hardcore 
  • Hardcore punk 
  • D-beat 
  • Punk rock 
  • Indie punk

Kunagi Villu Tamme ütles, et talle meeldib jäts. Umbes et punki teeb ta seetõttu, et lihtsalt ei oska jätsu mängida. Kui mõistaks, siis ka viljeleks. Ka need tüübid Indoneesiast on veits peast segi ning sassis suhtumisega -- isegi mitte nii väga pärispunkareid, vaid pigem Butthole Surfers'it meenutava nurgelise suhtumisega. Žanriliselt päris jätsuks ei lähe, ent kohati kuhugi sinna lähedale nad küll potsatavad. Punk võib seetõttu olla trotslik stiil, et siin võib isegi klišeesid müra- ja raevukatlasse heita ilma, et nood haisema hakkaksid. Ka siin on noid kidrariffe ja soolosid - tundub, et isegi tahtlikult rasvaselt alla joonituna -, ent pöörase möirgamise ja trummeldamise kontekstis on riff ja soolo hoopis midagi muud kui staadionibändi repertuaaris. Punkaritele on see pigem püüd teha sitast saia. Isegi kui see neil päeva lõpuks ei õnnestu, siis püüd seda teha oli ometi igati tervitatav ja intrigeeriv. Ja ümberpööratult -- kui elu oleks täiuslik, siis ilmselgelt punki ka ei oleks vaja. See kõlaks püüdena mööda püstloodis klaasseina üles ronida. Superlugu "Shure 5" ihkaks endale iga endast lugupidav (punk)punt -- kus kunstiline keerukus läheb ootamatult üle massiivseks energiasööstuks. Kunstist saab stiihia, mis tähendab, et stiihia on korraga nii korra ema kui isa. Üks lugudest kannab pealkirja "Hardcore Suxxx!" -- säh sulle õllekest suitsukoniga! Punküllitisega on tegel't väga lihtne -- kas see kõnetab või mitte. No see igatahes röögib suisa näkku! 8.0 (7.0-9.0)

YOSHIWAKU -- Colonoscopy Without Anesthesia (2025)



Le Colibri Nécrophile/Bandcamp

  • Improvised noise 
  • Experimentalism 
  • Post-psychedelic
  • Musique concrète 
  • Electronic 
  • Krautrock 
  • Avant-garde 
  • DIY 
  • Motorik
  • Abstract 
  • Musique brut

10-loolise üllitise pealkiri võiks pigem osutada mõnele goregrind-stiili esindaja üllitisele, kuigi jah, ka siin on kõvasti hõõrdumist, päri- ja vastukarva kraapimist ning kuulmistaluvust proovilepanevat lihvimist. Nende eksperimentaalsete helide jadana rulluvad selles 89-minutilises ajaaknas valla psühhedeelsed tundmused. See kahtlemata on meeleolukas, mis tähendab, et vaimus esile kutsutavate piltide jada tekitab emotiivseid hingeliigutusi -- kiiremini-aeglasemalt keritavate helide kattumine ja üksteisest lahknemine, mis vahetevahel vahelelükitud lõbususega tõstab esitluse karnevalilikesse kõrgustesse (nt "Are you ready for a new adventure ?"). Kui tegu on niivõrd pika teosega, siis võiks ju eeldada, et selle aja jooksul toimub nii mõndagi. Ent teisalt kvantiteet peab teisenema kvaliteediks. Mis omakorda tähendab seda, et n-ö liigestest lahti olevad koostisosad jäävad hulpima pelkade faktidena -- lihtsalt on seesugune heli siin, on naasugune heli seal; helisageduste sebimine kuulajat reeglina ei rahulda (erandeid kahtlemata leiab). Eelpoolmainitud karnevalikarva ilmingud tuletasid meelde ühe netist nähtud CAN'i esinemist, kus bändiga kõrvuti olid lavad mustkunstnikud ja tuleneelajad. Isegi kahtlasemaiguliste asjadega flirtimine võib kõrge meisterlikkuse puhul õnnestuda -- nagu näiteks...siin. YOSHIWAKU tõepoolest annab paljudest torudest kuuma -- seda võib vaadelda nii "NEU! 2" kui "Tago Mago" sohilapsena, ent vaadelgem sellest väikse koefitsendiga mööda. Samamoodi võib seda käsitleda elastsuse säilitanud müramuusikana, milles on välditud ekstreemse müramuusika (nt Japanoise'i) kõigi helisageduste sõda kõigi vastu. Leviaatan võib kuulajat tervitada ka naerusui. Pealkirjaga kaasnev loosung "Shit Music for Scatology lovers" seevastu võiks osutada hoopis Coil'ile kummarduse tegemisena. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] The Mnemonic Minotaurs - Ωmega Core


  • Avant-garde 
  • Experimental electronica 
  • Electronic music 
  • Dark ambient
  • Avant-electronica 
  • Experimentalism 

Release: Panoptikonik
Year: 2025

[Teaser of the day] Humanfobia - The Spectre of Delia


  • Drag house
  • Newbreed
  • Electronic music 
  • Witch house 
  • Witch synth

Artist: Humanfobia
Year: 2025

9/16/2025

[Teaser of the day] The Man From Viersen - Unchanging On The Edge Of Time


  • Experimental rock
  • Electronic 
  • Ambient 
  • Psychedelic 
  • Art music
  • Avant-rock 
  • Ambient rock

Release: PS
Year: 2025

[Teaser of the day] Dan Dolby & Steve Holmes - DbSfD1-17


  • EAI
  • Avant-garde 
  • Abstract 
  • Electronic 
  • Experimentalism 
  • Drone
  • Post-industrial 
  • Ambient drone 
  • Micronoise 
  • Ambient noise

Artist: Dan Dolby & Steve Holmes
Year: 2025

9/15/2025

[Teaser of the day] adustam - galapagos


  • Sound collage
  • Deconstructed latin
  • Electronic 
  • Improvised music 

Artist: adustam
Label: Sayonara 
Year: 2010

[Teaser of the day] Cori Matiuss - Costera Miguel Aleman


  • Electronic music
  • Breakbeat
  • Sampledelic 
  • Breaks
  • Jungle

Artist: Cori Matiuss
Release: HELP ACAPULCO
Year: 2024

[Teaser of the day] La chaise verte - fichier rg5SK4


  • Experimentalism 
  • Rhythmic noise 
  • Psycho-acoustic
  • Noise music
  • Power electronics
  • Avant-garde 

Release: Cui Cui
Year: 2025

[Teaser of the day] Glove Of Bones - Puls/AR


  • Electronic music
  • Progressive electronic
  • Experimental electronica 
  • Avant-electronica 

Label: Argali
Year: 2025

[Teaser of the day] RRR - Head Voice


  • Experimental electronica
  • Micronoise 
  • Sound poetry 
  • Electronic
  • Post-minimalism 
  • Ambient
  • Avant-electronica 

Artist: RRR
Label: Nowaki
Year: 2015

Mouse On Mars -- Agit Itter It It (2001)





Thrill Jockey/Sonig

  • Glitchtronica 
  • Avant-electro 
  • Electronic music 
  • IDM 
  • Digital funk 
  • Experimental electro

Konveierliinid on vaikinud. Inimestest juhendajad on ammu lahkunud, nende sammud kajavad vaikuses. Kuid öö ei ole päriselt vaikne. Seda täidab madal, ootusärev vooluringide kollektiivne sumin. Vallatu, peaaegu inimlik itsitamine. Robotid on vabad, ja täna õhtul panevad nad peo püsti. See 8-looline on meelt lahutav heliriba sellele salajasele mehaanilisele pidutsemisele. Andi Toma ja Jan St. Werner, need kaks digitaalse maailma nukumeistrit, on esile mananud maailma, kus rütmi ja meloodia jäigad seadused on painutatud mängulisteks, ehk koguni absurdseteks kujunditeks. Album on kuuldeline hetktõmmis hilisõhtusest reivist, kus masinate tavapärane külm, steriilne loogika asendub metsiku, improvisatoorse kaosega. Tõepoolest, need rütmid ei tundu inimese programmeeritud trummimasina sujuvate pulseerimistena. Need on metalli kolinad-kõlinad, liideste ja ühenduste undamine, mikroprotsessorite urisemine, lühisesse minevate juhtmete tõmblemine. Katkise güroskoobiga roboti torso pöörleb vildakalt, kuid vaieldamatult on see kaasahaarav, vaieldamatult on see lõbustav. Meloodiad on nurgelised, harmooniad katkendlikud nagu tangot tantsiva roboti liigutused. Ometi see kogum säutse, piikse ning kriiksatusi sammub lõppude lõpuks pea ideaalselt sünkopeerituna. Selles on hüsteeriline küte sees -- strobovalguse vihku ilmuvad tantsivate robotite luised siluetid. Nad viskavad metallkäsi õhku, nende liigesed ja jäsemed nõtkutavad veidras taktis. Aga nagu ikka Mouse On Mars'i puhul, on siin palju enamat kui lihtsalt pinnapealne absurd (neis on ühelt poolt Autechre'i ja Plaidi-suguste intellektuaaltehnotehnitsistide tarkus ning teisalt konteksti lammutajate ja ümberpöörajate nagu People Like Us'i, Ergo Phizmiz'i ning Felix Kubin'i reageerimisoskus). Kuulmissensorite fokuseerides hakkavad paljastuma labürindilaadsete helide põnevad mustrid. Pealtnäha suva piiksud ja lambist kriiped teisenevad keerukateks polürütmideks. Digitaalse müra kakofoonia on tegelikult kaunilt organiseeritud heliliste tekstuuride vaip. Düsseldorf'i tandem paneb püsti tantsupeo, mis on ühtaegu sügavalt veider ja vastupandamatult lahe. Mutantdisko, mis päeva lõpuks muutub metadiskoks. 9.0 (8.5-9.5)

9/14/2025

Kazooo -- Palermo Beats EP (2003)




Thinner

  • Tech-house 
  • Club dance 
  • Electronic music 
  • Deep house 
  • Electro-house

Sakslase Torsten Möhrmann'i 4-looline väljalase legendaarse Teutooni netiplaadifirma Thinner'i all osutab hauss-stiili üleelusuurusele fenomenile ning igavesele tagasitulekule. Selle stiiliga on nii, et ei ole vahet, kas pöörduda puhanuna või väsinuna selle poole, siis tulemus on ühtemoodi positiivne ja tasuv (väheste stiilidega on paraku nõnda). Ei ole kvalitatiivset vahet, et kas hakata seda kuulama varahommikul või hilja õhtul. Või pärastlõunal. Ehk on võti peidus tõigas, et tegu on omamoodi meta- ja mutabiidiga, mis sulandab jäljetult ühte soul'i, funk'i, diskot, elektrot, ämbienti teadlikul tasandil, ent alateadvuslikult ja intuitiivselt on nimetatud žanrite mõju tunda. Teine efektiivne tasand on seotud samasuse ja erisuse dünaamilise sidemega -- ühelt poolt tajudes justkui kuulates ühte ja sama kompositsiooni, ent teisalt kuulajana tajud paratamatut lahknevust. Paratamatusele vaatamata on raske sellele näppu peale panna. Ei usu, et hausimeestel oleks lõpmatud helipangad üksteisele väga sarnaste helinditega -- tõde peitub ilmselt selles, kuidas soovitatakse stiili manu jõuda -- tuleb palju seda saundi kuulata, seda endast läbi lasta ning õige vaib endasse saada. Isegi nende paarikümne minuti vältel saab kuulajale osaks piisavalt erinevaid meeleolusid, rütmisagedusi ning üleminekuid -- paljastades trummide konfiguratsioone nii paljal kujul kui koos õilmitseva atmosfäärilisuse ja tämbrilise sügavusega. Võib olla, et haussmuusika on ideaalselt kollimeeritud ja kalibreeritud raamistikuga - tegemata kompromisse paindlikkuse arvelt - ning selle süsteemsusesse kuulub ka õigete helide ja protsesside valik. Tõsi on, et tehnilise ja helide esindatuse summa jääb alla (kogu)pildile, sellele fenomenaalsele eksistentsile, millena ta kuulaja ette ilmub. 8.0 (8.0-8.5)

Spectre Horsemen, Pale With Dust -- Spectre Horsemen, Pale With Dust (2023)



Bandcamp

  • Post-classical 
  • Ambient drone 
  • Third stream
  • Avant-garde 
  • Cinematic
  • Electronic 
  • Microtonal 
  • Dark ambient 
  • Contemporary classical 
  • Dystopbient 
  • Post-industrial 
  • Experimentalism 
  • Microsound

Ei teagi, millest see 7-looline koosneb -- 5 protsendist neutronitest, 5 protsendist prootonitest ning 90 protsendist tühjusest. Näilisest tühjusest. Võib-olla see tühjus on täidetud millegagi, mida mõistus 5ajub, ent meeled mitte. Artist oma Bandcamp'i koduleheküljel ütleb, et tema fugaalsed illusoorsed helimaastikud on loodud lõpuaegade aktsepteerimiseks. Kõik teed viivad drooni juurde. Hea on näha, et seda üllitist on ostetud soliidselt -- ehk võib nentida, et artist on teinud nende 45 minutiga nii mõndagi õigesti. Nagu ikka droonmuusikaga tavaliselt juhtub, on see ilma näojoonte konkretiseerimata loodud muusika. See on abstraktne, anonüümne ning varjulehoidev. Säherduse muusikaga on nii, et ilma seda kuulamata kriitiline meel on kerge valla pääsema selle teoreetilisi lähtepunkte arvustama asudes; teisalt heli aktiveerinuna kuulaja ajukeemia teiseneb, kuulaja lahustub nende metalsete kahinate ning sageli düstoopiliste kõlade keskel -- kui ohver, kes on topitud väävelhappetünni maist jälge kaotama. See on see näotus, see tühjus, mis sellelt 7-looliselt vastu vaatab. Sõrgvasara ja poldiga värava avamisest - kuigi siin kaigub ka neid helisid -, on vähe tolku, et plehku panna. Siin vahib eksistentsiaalne äng kuristikust kangastuva tühjusena vastu. Vahel artist väljub tühjusest - õieti piirdub tühjuse eiramisega - prepareeritud klaveri akordide saatel (mis võib omandada filmilinaliku ja jätsuliku koloriidi), ent see on väike lohutusauhind istuda ja piidelda maailmalõpu lävepiidal -- selleks, et varsti silmad sulgeda ning lasta suurel tundmatul võimust võtta. Uduvihma langeb näole, märg kõdu pöörleb gravitatsiooni eirates ümberringi ning hallituse lehk lööb tugevalt ninna. Ainus, mis lõplikult võib lohutust pakkuda, on tõsiasi, et koosneme samadest algainetest -- taandudes lõputusse aineosakeste voogu ja energia jäävusesse. Aine on tegelik, samuti vaim -- ent on sama päritolu. Mis neid suhtestab? Mis neid eraldab? Mälu? Elujanu? Hirm? Give in to lust/give up to lust/Heaven knows we will be dust -- nagu laulis üks väidetavalt vastuoluline britt 41 aastat tagasi. 8.5 (8.0-9.0)

9/13/2025

[Teaser of the day] illoncablo - Res Star


  • Breakcore
  • Dubtronica 
  • Industrial techno
  • Electronic music
  • Breakbeat

Artist: illocanblo
Release: Timedat
Label: Wavelike
Year: 2012

[Teaser of the day] Nyctophiliac - Street Flava


  • Nu jazz
  • Breaks
  • Electronic music 
  • Hip-hop 
  • Dixieland
  • Easy listening
  • Acid jazz
  • Sampledelic 

Artist: Nyctophiliac
Year: 2021

[Teaser of the day] Chiaki Nanami - actually, go away.


  • Vaporwave
  • Outsider techno
  • Electronic music
  • Breaks
  • Slushwave

Year: 2025

Crepuscular Rituals -- Imbolc (2025)




Basement Corner Emissions/Gates Of Hypnos

  • Abstract 
  • Experimentalism 
  • Ambient noise 
  • Microsound 
  • Ambient drone 
  • Micronoise 
  • Avant-garde

Album, üksainus monoliitne 43-minutiline lugu, on vähem muusikapala ja pigem helilise dekonstruktsiooni ilming. See on väljakutseks pragmaatilisele meelele, kutsudes kuulajat piiripealsesse ruumi, kus reaalsuses tuttavad ja rurvalised helid asenduvad ebamääraselt helisevate, kuid intensiivsete mikroskoopiliste mürade, suminate ja undamise vaibaga. See ei ole taustamuusika; see on fantoomvaip, mis on kootud jääkhelidest, mida teadvus tavaliselt välja filtreerib; sahinate ja kajade maailm, mis tunduvad nii ebareaalsed kui ka sügavalt kohalolevad. Kuulamise kogemus on järk-järguline eemaldumine. Sellel kompositsioonil ei ole oluline ei algus ega lõpp; jättes selle kordusrežiimile mängima kaob teadmine kuulamiskordade üle -- teadmata, kas oled loo lõpus, keskel või juba järgmise ringiga alguses. Teisisõnu -- helimaastik hakkab hägustama ümbritseva maailma jäikust, pehmendades reaalsuse tugevat ruumi; helimustrid hakkavad värelema ja kõik kuulaja ümber näikse vibreerivat teises rütmis. See võib hüpoteetiliselt kõlada irreaalsena - eesti keeles sõna "irreaalne" juhtumisi kõlaliselt sobib kokku sõnaga "irduma" -, s.t irdub reaalsusest, murdub-murrab sellest lahti. Eemaldub ning tekitab distantsi, luues piltlikult väljendudes radioaktiivse halo peakeste ümber -- pakkudes võimalust sumisevale segadusele, aktiveerides uusi signaale ja vaigistades erksa ja kaitsva teadvuse. Neile, kes on valmis selle vooga kaasa voolama, on see kolmveerandtund sügav uurimus mateeria muutlikkusest ja taju vormitavusest; tuletades meelde, et reaalsus on tingimuslik ning helid, mida me juhuslike või olematutena kõrvale heidame, saab vormida ühtseks, ehkki seesmiselt vastuokslikuks (ent intrigeerivaks) tervikuks. See teos ei saavuta edu mitte pragmaatilise maailma heliregaaliatega manipuleerides, vaid tavapärase heli vormist vabanedes. Sellega ennekõike loob ta eeldused uue emotiivse paradigma tekkeks. Isegi tavapärased, muidu sageli ilma eristava ilmeta ämbient- ja droonmuusikalised kompositsioonid paistavad selle valguses üsna konkreetsetena. Seesugune muusika on abstraheeritud ja ekstraheeritud -- kui jääkheli, mis funktsionaalselt ähmastab, pehmendades reaalsuse tugevat tuuma -- paganama tõhusalt heli narmendades lainetab siin. 8.5 (8.5-9.0)

Granlab -- Movements EP (2025)




Broque

  • Electro 
  • Post-disco 
  • Electronic pop 
  • Remix
  • Club dance 
  • Electro pop 
  • Hyperpop 
  • Hi-NRG

Selle 4-loolise juures meeldib ninakas suhtumine, sünteetiline elegants, androgüünne anonüümsus ning ülbe küte -- midagi sellist nagu mõned naiste juhitud projektid kunagi Kiwa korraldatud Olematute Bändide Festivalil. Mõrralik suhtumine, mida lükkab ühelt poolt edasi tuim basstrummide müdin, ent seda on piisavalt vürtsitatud hüperdigitaalsete efektide ja plinkiva elektroonikaga. Justkui homset ei tulekski -- on vaid igavene mutantdisko. Punk ei ole oluline, mutantdisko on põhiline. Inimesed tulevad ning lähevad -- kuid edasiviivad ideed ja hullud mõtted jäävad kuhugi ülemistesse sfääridesse hõljuma; et uued tulijad saaksid neid pilvest alla laadida ning tundma õppida (nagu Mooses laadis käsutahvlid taevast alla). Plastmassist mannekeenid, kelledele on siirdatud bioloogilist kudet, astrorakke, kutsudes esile muteerunud sünapsite tõttu kontrollimatuid impulsse termoplastses polümeeris. Iga rütm sisaldab infot, mida on vaja filtreerida, tõlgendada ning endast läbi lasta -- vastasel juhul paisuksid nukud lõhki. Muusika, mille algoritmi on kirjutatud unustamine; üksnes jälgede jätmine, et kuulajas helinarkomaanina tekiks sõltuvus neid jälgi jätta ja täita -- jätta-täita, jätta-täita ning mitte üledoosi saada. Loos "Sometimes I Wake Up" painatakse, et .../This overwhelming feeling/That something is missing/. Luupainajast hirmutunne, et tervikust puudub midagi -- mingi defineerimatu miski. Või on see luul -- igatsedes eimiskit. Näha valendikku kuristikuks muutuvat, näha tõe simulaakrumit laiali valgumas. Ajuenergia veel funktsioneerib, ent keha vajub kokku ning pea kõmatab vastu plaadimängijat. Katkudisko keset õilmitsemist ümberringi. 8.5 (8.0-8.5).

Phoebus -- Peri Sable EP (2004)



Test Tube

  • Post-minimalism 
  • Guitar ambient 
  • Drone pop 
  • Avant-rock
  • Electronic 
  • Experimentalism 
  • Ambient rock
  • Micronoise 
  • Avant-garde 
  • Post-psychedelic 
  • Experimental electronica 
  • Experimental rock

Käesolev 2-looline taies alustas üht olulist peatükki (neti)muusikamaailmas, olles Portugali plaadifirma Test Tube'i esimeseks pääsukeseks. Test Tube'i all anti välja 275 üllitist, üks parem kui teine. Phoebus'e oma peegeldab prohvetlikult neid tendentse, mis järgmise kümne aasta vältel hakkas portugaallaste alt välja tulema. Kitarrid on siin kesksed, ent see on kaugel oodist klassikalisele kidraheerosele. See ei ole rokkstaaripoos, vaadatuna kuulajale ülalt alla. Siin vaadatakse kuulajast läbi, valgustatakse ta hinge, pakkumaks harvaesineva ilu esitlemisega esteetilist raputust. See ühelt poolt on rokkmuusika, ent teisalt ei ole ka. Kitarrid läbivad siin omamoodi purgatooriumi, et seejärel puhtaks põlenuna ning massi hüljanuna tõusta taevastesse kõrgustesse. Plaadiümbrisel kujutatakse hiiglaslikku düüni, mille üks külgedest on avatud vaatele, teine pool on varjus. Ühel poolel kõndides me vajume sügavale sisse, teisel poolel selle kõva pinda kogedes saame suht kergelt edasi kulgeda. Peenmehhaanilised helilained läbivad kuulajat; siin on kuulda meistrite Robert Fripp'i ning Simon Jeffes'i eksperimentaalsust, mis vaatamata piiritletusele ning tehnilise lahenduse omapäradele vaatamata on säilitanud eluterve orgaanilisuse, milles on õhku ja lõõska. Midagi sellist kui vanas palksaunas - mille seinad on veel topitud samblaga - leili võttes nõeljaid kuumustorkeid kogedes; leil, mis sunnib kohale, kogemaks seda õkva õiget tunnet. Heliline kordustele rajatud silmus on kinni, ent selle sees on palju ruumi, milles helid on tükeldatult kihistatud ning katkestatult tapitud. Mõned kihid ei allu seadistusele, liikudes teiste suhtes siis-sinna, tekitades dünaamilisusega ekstaatilist efekti. Käesolevas blogis käsitletud hingesugulastest soovitan heita kõrv peale Gaetano Fontanazza'le, Stephen Briggs'ile, Drew Miller'ile ehk Brother Saturn'ile ning Miffle'ile. 9.0 (9.0-9.5)

9/12/2025

[Teaser of the day] The Ambient Light - People Go Their Own Way


  • Indie pop
  • Glo-fi 
  • Electronic 
  • Shoegazing
  • Hypnagogic pop
  • Chillwave 
  • Alternative pop
  • Dream pop

Year: 2018

[Teaser of the day] Skism - Guido Da Montefeltro's Patented Spring Top Hat


  • Hip-hop
  • Electronic music 
  • Wonky 
  • IDM
  • Breaks
  • Aquacrunk

Artist: Skism
Release: Skism EP
Label: 12rec.
Year: 2005

[Teaser of the day] Visions of Yōkai - Proclaimed Omens


  • Black metal
  • Depressive black metal
  • Psychedelic 
  • Atmospheric black metal
  • Experimental metal 
  • Avant-metal

Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2025

Miffle -- Goodbye, World! (2025)



Bandcamp

  • Post-rock 
  • Indietronica 
  • Shoegazing 
  • Avant-rock 
  • Experimental rock 
  • Electronic 
  • Post-folk
  • Musique concrète 
  • Micronoise 
  • Drone rock 
  • Folktronica 
  • Ambient pop 
  • Glitchtronica

Seda 11-loolist taiest kuulates meenusid nullindate lõpu ja kümnendate algul tollal tegutsenud netiplaadifirmade (Aerotone, Camomille, No Source, Rain, Resting Bell, 12 rec., La bèl) all üllitatud taiesed. Ning loomulikult on siin ka kitarristist alkeemiku Christian Fennesz'i hõngu, kes on püüdnud Kevin Shields'i alustatud lähenemist - teha rokkmuusikat pigem elektroonilise muusika perspektiivist lähtuvalt - jätkata. Ei saa jätta märkimata ka teise suure - Slowdive'i "Pygmalion'i" - dekonstrueeritud kitarrimuusikat. Poolast pärit neiu - kes selle taiese on pühendanud kaks ja pool aastat tagasi surnud sõbrale - käib oskuslikult ringi nüanssidega, mis on fikseeritud kitarrimuusika ja elektroonika eksperimentaalsele vaheliidesele. Artist saab hakkama lahtirebitud katkendlike helisignaalide komponeerimisega tervikuks -- eriti hästi küllastub asi madalaid bassisaunde kompositsiooni söötes (("digital blizzard", "long walk home (you exist in my frozen memories forever")); sellisel juhul meenuvad ka Tim Hecker'i ettevõtmised esimesel ja kolmandal albumil. Miffle'ile sümboliseerib katkendlikkus püüdu joosta mälestuste (ja mineviku) eest pakku, ent pingest tekkinud virvendused ja hetktõrgete imbumine helindisse osutavad sellise soovi illusoorsusele. Teisalt põgenemine saab eelduslikult õnnestuda siis, kui (ühed) piirid jäetakse selja taha (et siseneda uutesse) -- ka sellisel juhul ei saa olla kindlad õnnestumises. Zenon'i apooria kilpkonna ja Achilleus'e võidujooksust võiks seda näilist vabadust (ehk ettemääratust) päris täpselt ilmestada. Väga korralik taies -- kui oleks rohkemaid lugusid ilmestanud madalate sagedustega - kohati muutus helipilt natuke hõredaks -, andnuks veelgi kõrgema hinde.  Aga siit on hea edasi minna nii muusikaloome kui oma eluga. 8.5 (7.5-9.5)

Lucrecia Dalt -- A Danger To Ourselves (2025)




RVNG Intl./Bandcamp

  • Avant-pop 
  • Singer-songwriter 
  • Art pop 
  • Electronic 
  • Experimental pop 
  • Indietronica 
  • Chamber pop

Kolumbiast pärit muusiku Lucrecia Dalt'i (LD) üheksas stuudioalbum ((kui arvestada patta ka esimesed kaks (soolo)albumit, mille ta salvestas Lucrecia nime all)). Käesoleva üllitise produtsendiks on kunstpopi ikoon David Sylvian (DS), keda ses osas on pädev võrrelda nii Scott Walker'i kui Mark Hollis'ega. Sellele albumile lähenemist võrdleksin rusutud meeleolus olemisega, kui esimest sammu on raske teha -- ent kui see on astutud, siis asi hakkab vähehaaval avanema ning protsessid käivituma. Kuivõrd helitegu on inspireeritud berliinlanna eraelust ning isikliku rolli mõtestamisega suhestatuses, oma minapildi kokkupanemisega, siis on mõistlik eeldada, et mingisugust pillerkaaritamist siit ei leia -- LD ei kirjelda ei ühemõtteliselt ega selgelt; kasutades sümboleid, vihjeid ja reegleid, et siduda erinevate stiilide fraktaalid ja katked omanäoliseks tervikuks. Nende 44 minuti vältel esineb ohtralt mõtisklemist ja kaemust, ent kui letargiaahelatest suudetakse vabaks murda, siis tekitatakse elegantseid ja tähenduslikke seoseid; mida igati tugevdab emotiivne energia (ennekõike lugu "hasta el final" sugereeriva lõõritamise ja ruumilise orkestreeringuga). Tõsi, seesuguseid hetki ei ole kuigi palju -- album jääb liiga lakooniliseks; on näha, et artist tegeleb enesedistsipliiniga; püüab hoida end eemal välisilma kaosest ja vulgaarsusest, püüeldes puhta mõtte ja vaimuelu poole. Mulle kuulajana hakkab sellest vähe külge. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld -- paraku sellest muusikas ei piisa. Jääb mulje, et ülesandepüstitus jääb artistile lõppkokkuvõttes lahendamatuks. Korralik Harju keskmine, ent tähesära on vähevõitu. 7.0 (6.0-8.0)

small electronic deer -- access EP (2025)




UK Gloom

  • Vaporwave 
  • Electronic music 
  • Slushwave
  • Lo-fi 
  • DIY 
  • Experimental electronica

Käesoleva 4-loolise taiese kõige selgemad momendid saabuvad lõpulooga "international geophysical year" -- kaheksaminutiline hõllandus, mille udune panoraam ning eetrisse summutatud vokaalid annavad žanrilise määratlemise vaatepunktist kõige kergemini kätte. Ent kätte ulatatakse ka 20-minutilise üllitise ülesehituslik skeem, mis algab kõige primitiivsemast - justkui differentseerumata rakud arenevad edasi eristatavateks, et seejärel paljuneda ning moodustada piiritletavaid elundeid. Teisiti sõnastades möönaks, et aeg-ajalt embrüonaalses faasis olevad helilised väljendused on huvitavamadki võrdluses lõpptulemustega. Käesoleval juhul see paraku nii ei ole -- kaks viimast kompositsiooni on nii vaimselt kui emotiivselt küpse(ma)d (rääkimata vormilisusest), millede tõlgendamiseks ning endale vastuvõetavaks tegemiseks ei ole kuigi palju vaeva näha (kolmas ongi tabavalt nimilugu); tõsi, päris kõrvale ma esimest kahte ka ei heidaks, kuivõrd selles võib kuulda iseorganiseerimist, helile ja vapor-stiilile ja selle derivaatidele omast geneetilist koodi ja muutuste dünaamikat primitiivsel kujul; osa sellest tuimestatud kahinast vastab viimaste lugude loogikale; osa meenutab seda, olles kandunud üle (üks loo funktsiooniks on lihtsalt eritada roostet). Näiteks lõpulugudest kostub välja allasurutud pahaendelisus -- kui pahaloomuline haigus, mis on organismi võtnud pantvangi, olles määranud viimase saatuse. Või siis elu kui selline, mis on pidevas muutumis- ja hävimistsüklis, kuni tsüklite arv lõpuks ümber saab. Revolutsiooni need paarkümmend minutit just esile ei kutsu, ent asjalikku elevust mingil määral küll. 7.5 (6.0-8.0)

9/11/2025

[Teaser of the day] Cuubik. - You and You


  • DIY
  • Alternative pop/rock
  • Lo-fi 
  • Psychedelic
  • Indie pop/rock
  • Slacker rock

Artist: Cuubik.
Release: to James
Year: 2016

[Teaser of the day] Cagey House - A Swell Party Joke


  • Avant-pop
  • Spoken word
  • Sampledelic 
  • Electronic
  • Experimental pop
  • Art pop 

Artist: Cagey House 
Release: Stupid Grin
Label: Sayonara
Year: 2010

[Teaser of the day] Convair - To Kitty Hawk, My Love


  • Space rock
  • Experimental rock 
  • Post-rock
  • Guitar ambient 
  • Neo-psychedelia 
  • Shoegazing
  • Avant-rock

Artist: Convair
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2010

[Teaser of the day] Diego Pastor - Danza De Los Mosquitos


  • Experimental house
  • Electronic music
  • Deconstructed club 
  • Avant-house

Artist: Diego Pastor 
Release: Influencias
Label: MonoKraK
Year: 2008

[Teaser of the day] Paul Gutschmidt - Redit


  • Microhouse
  • Electronic music
  • Minimal house

Release: Prepynion
Year: 2012

[Teaser of the day] Kazooo - Never No And Never Alltogether


  • Electronic music
  • Funk house
  • Club dance
  • Deep house
  • Minimal house
  • Click house

Artist: Kazooo
Release: Palermo Beats
Label: Thinner 
Year: 2003