Blogiarhiiv

4/27/2026

Scrap Heap -- Dystopian Daydream 2008)



Proc-Records

  • Techno pop 
  • Post-disco 
  • Electronic music 
  • Hi-NRG 
  • Electro disco 
  • Experimental electro

Mõned esmapilgul tantsumuusikaplaadid ei taha lihtsalt tantsida -- nad tahavad ka kuulajat lahti harutada ning uuesti kokku panna: moodulite kaupa, patch-kaabliga ühendatult. Scott Feeney ehk Scrap Heap’i „Dystopian Daydream" on säherdune taies, millel elektrooniline- ja tantsumuusika kuuluvad loomuldasa kokku, ometi selle taga olevad mõned helikombinatsioonid ning aimatav tehnotuba lubavad aimata piirjoonte tõmbamist, näidata allikaid ning neist võrsuvate võimalikkuste paljusust. Võib vaimusilma tekitada varase San Francisco klubivaibiga hüljatud tööstushoones peetava kräu, kus inimesed, higi (ning võib-olla ka muud kehavedelikud) ja masinad on juba ammu ühte sulanud, aga keegi on vahepeal käivitanud modulaarsüntesaatori ning esile toonud nende masinate loogika. 7-loolise albumi tuum ongi selles pinges: ühelt poolt on siin see toores, happeliselt seksuaalne geiklubide algupärane energia -- libe, eufooriline, kergelt ohtlik, ihuline pulss, mis kunagi San Francisco undergroundis tegi tantsupõrandast vabaduse ja iha katla. Teisalt tõstab Scrap Heap selle kihi kohale midagi palju peenemat ja intellektuaalsemat. Modulaarsüntesaatorite obsessiivsed kihid, vilisevad filtrite faasid ning nende aeglane vaheldumine, pinget loovad elektritsüklid ning moodulite vaheline loogika muutuvad loomuldasa elusorganismi osaks, mis hingab, kõhkleb, tõmbub kokku ja taas kergelt paisub ootamatutes kohtades. Proc-Records’i diskograafia kontekstis kuulub see plaat täpselt sinna, kus see olema peab: julge netiplaadifirma aukartustäratavas kataloogis, mis julges üllitada kõiksugu modaalsusi -- alates lo-fi digitaalsest primitivismist kuni kõige abstraktsemate elektrooniliste eksperimentideni. Kuulaja kutsutakse sisse, lastakse tunda, lastakse süveneda ning jäetakse hõljuma kusagile happelisuse, tundmustega manipuleeriva loogika ning väljamõõdetud helistiku ja rütmistiku vahele. Siin ei ole masinad lihtsalt tööriistad, vaid partnerid, kellega koos määratletakse, aga ka analüütiliselt improviseeritakse soovi, mälu ja hetkeseisundi ajel. Ühesõnaga -- nii ihhu kui vaimu kombitsaid ajav vastuvaidlemist mittesalliv mutantdisko. 9.0 (8.5-9.5)