23 Diskettes
- Rhythmic noise
- Avant-garde
- Electronic music
- Noise music
- Sampledelic
- Experimentalism
- Psycho-acoustic
Charles Bukowski on öelnud, et ta südames on sinilind, kes tahab välja pääseda, ent ta valab talle viskit ja hingab sigaretisuitsu peale. Kui keegi arvab, et 5-looline ning 7 minutiline ja 38 sekundiline taies on lühike, siis selle muusika sisu arvestades ei ole see seda teps mitte -- käesolev on intensiivne madalaimat helikvaliteeti, võib-olla ka vähimat kvantiteeti hindav taies; mis hingab, eritab ja haiseb. See on bukowskilik viski ja suitsu järele haisev sinilind, mille misantroopsed alged lapsepõlvest ning hilisemast elukogemusest on tulevikus realiseerunud. Selles katkendlikus helis väljendub küll dissonants, ent see ei pruugi väheste soovide ja ootuste tõttu olla suurem kui tavalisel (keskklassi) kodanikul. Pigem vastupidi. Praegusel vaesel ajal on kauplusekettidel, kes müüvad odava(ma)id (põhi)toiduaineid (Eestis Sumena, Gross, Rimi, paljude turgude odavletid) palju-palju suurem väärtus kui elust võõrdunud poliitikutel. (See poliitik, kes ei tea, kui palju maksab leib või piim, võib ahvisaba alla minna! See ütleb nende elust võõrandumise kohta palju -- tekib õigustatud küsimus, et milles nende poliitika siis õieti seisneb? Ka Nefasto Celiba - kes lisaks digitaalsele versioonile on taiese üllitanud (täpsemalt küll plaadifirma 23 Diskettes) legendaarsel flopikettal - näitab, et popmuusikalisele haibipalavikule ning tööstuslikule tühikargamisele võib eelistada märksa tõetruumat asju - seda nii heliliselt, psühhiliselt kui ka eluliselt (elu kui lõppematu ühildamatuse elik müra peegeldus). Tihti köögimasinate heli on asjalikum kui iganädalase uue muusika soovitustes ilmunud produktid. 8.0 (8.0-8.5)
