Mouse On Mars -- Agit Itter It It (2001)

Thrill Jockey/Sonig

• Glitchtronica 
• Avant-electro 
• Electronic music 
• IDM 
• Digital funk 
• Experimental electro

Konveierliinid on vaikinud. Inimestest juhendajad on ammu lahkunud, nende sammud kajavad vaikuses. Kuid öö ei ole päriselt vaikne. Seda täidab madal, ootusärev vooluringide kollektiivne sumin. Vallatu, peaaegu inimlik itsitamine. Robotid on vabad, ja täna õhtul panevad nad peo püsti. See 8-looline on meelt lahutav heliriba sellele salajasele mehaanilisele pidutsemisele. Andi Toma ja Jan St. Werner, need kaks digitaalse maailma nukumeistrit, on esile mananud maailma, kus rütmi ja meloodia jäigad seadused on painutatud mängulisteks, ehk koguni absurdseteks kujunditeks. Album on kuuldeline hetktõmmis hilisõhtusest reivist, kus masinate tavapärane külm, steriilne loogika asendub metsiku, improvisatoorse kaosega. Tõepoolest, need rütmid ei tundu inimese programmeeritud trummimasina sujuvate pulseerimistena. Need on metalli kolinad-kõlinad, liideste ja ühenduste undamine, mikroprotsessorite urisemine, lühisesse minevate juhtmete tõmblemine. Katkise güroskoobiga roboti torso pöörleb vildakalt, kuid vaieldamatult on see kaasahaarav, vaieldamatult on see lõbustav. Meloodiad on nurgelised, harmooniad katkendlikud nagu tangot tantsiva roboti liigutused. Ometi see kogum säutse, piikse ning kriiksatusi sammub lõppude lõpuks pea ideaalselt sünkopeerituna. Selles on hüsteeriline küte sees -- strobovalguse vihku ilmuvad tantsivate robotite luised siluetid. Nad viskavad metallkäsi õhku, nende liigesed ja jäsemed nõtkutavad veidras taktis. Aga nagu ikka Mouse On Mars'i puhul, on siin palju enamat kui lihtsalt pinnapealne absurd (neis on ühelt poolt Autechre'i ja Plaidi-suguste intellektuaaltehnotehnitsistide tarkus ning teisalt konteksti lammutajate ja ümberpöörajate nagu People Like Us'i, Ergo Phizmiz'i ning Felix Kubin'i reageerimisoskus). Kuulmissensorite fokuseerides hakkavad paljastuma labürindilaadsete helide põnevad mustrid. Pealtnäha suva piiksud ja lambist kriiped teisenevad keerukateks polürütmideks. Digitaalse müra kakofoonia on tegelikult kaunilt organiseeritud heliliste tekstuuride vaip. Düsseldorf'i tandem paneb püsti tantsupeo, mis on ühtaegu sügavalt veider ja vastupandamatult lahe. Mutantdisko, mis päeva lõpuks muutub metadiskoks. 9.0 (8.5-9.5)

Mouse On Mars -- Radical Connector (2004)

Sonig/Thrill Jockey

• IDM 
• Electro pop 
• Experimental electronica 
• Post-pop 
• Avant-hop 
• Hyperpop 
• Art pop 
• Deconstructed music 
• Indietronica 
• Experimental electro 
• Neokrautrock 
• Glitchtronica 
• Avant-electronica 
• Cloud rap 
• Future soul

Kuulasin eile nädalpäevad varem Trash'i käest ostetud Kiwa uut plaati/kassetti "Electriss". Võrreldes varasemaga teeb Eesti popkunstnik popilikumat muusikat -- kuigi tema elektro ja elektropop on meeldivalt intelligentne ja mutant. Korralik muusika, ent mis nõuab rohkem kuulamiskordi, et sellest lõplikku sotti saada. Ehk ei saagi -- mis ei oleks ka üldse paha. Haarasin selle kuulamise järel ja ajel riiulist Mouse On Mars'i (MOM) 9-loolise CD-plaadi, sest tahtsin tekitada distantsi ja võrdlusmomenti. Võtsin kuulamiseks ekstra 25-30 aastat vana Philips'i CD-mängija (kahe AA-patarei pesaga) ja tagavara-Sennheiser'i kõrvaklapid, et saada kätte õiget tunnet. Jan St.Werner ning Andi Toma kinnistavad sellel enda legendi staatust, mis ei piirdunud ainult Saksa põrandaaluse skeenega, vaid arenes koostööks Stereolab'iga aastaid varem ning Mark E. Smith'iga (Von Südenfed'i nime all) mõned aastad hiljem. Ka indi- ja eksperimentaamuusikalplaadifirmad nagu Domino ja Thrill Jockey võtsid nad enda embusse. Nagu ikka MOM'i üllitistel valitseb ka siin mänguline õhkkond ning meeleolude vaheldumine -- rappuvad hetked vahelduvad rahulikemate, isegi alateadvust (kinni) voltivate momentidega. Kaasa löövad Niobe ning Dodo Nkishi. Kuulates postrokiliku/artpopiliku avaloo "mine is in yours" sõnu - /Live by and die by the/Use of your voice/Voice of distinction/The power of choice/.../Holding the key to resist/ -: siit ilmneb Düsseldorf'i tandemi taotlus ja ellujäämissoov ujuda moevooludele vastuvoolu, et säilitada oma mina. Veel edasi -- looga "blood comes" edastatakse ja sisestatakse: /All is too clear/Blood comes all around/Blood comes all around/Is imperfect/This imperfection/All around/Is imperfect/.../And we enjoy it/Is interrupted/ -, et ebatäiuslikkus ongi nende olemise normaalne seisund ehk täielikkus (milles, tõsi, võib tekkida midagi täiuslikku). Teisisõnu -- nad keeravad täiuslikkuse otsingu teelt maha - see ei ole nende valik -, et leida jätkusuutlikum esteetika ja loomismõistestik. Aga edasi - loos "evoke an object": /A perfect use of this disguise/Where it is to decide/.../Evoke an object/And bring out of it/A state of soul/. Selle 48-minutilise üllitise tähtsus seisnebki selles, et pööraselt paarutava hüperpopi, dubstep'i, post-dubstep'i, glitch-hop'i, wonky, pilveräpi, dekonstrueeritud (klubi)muusika - veel enne, kui need stiilimääratlused kasutusele võeti - keeristele-pööristele vaatamata üleneb nende masinavärk (üli)hingeks. Taies, mis kahtlemata väärib klassiku tiitlit. 9.5 (8.5-10.0)