Tripostal/Free Music Archive/Bandcamp
- Post-rock
- Indietronica
- Art pop
- Indie rock
- Alternative rock
- Electronic
Siin 4-loolisel ühendatakse prantslaslikult elegantsel viisil elektroonikat, indipoppi ja nurgelisi vigureid. Un Automne à Lob-nor ehk Sèbastien Roux, Jean-Nicolas Heillouis, Vincent Nicolas ja Alexandre Gouy suunavad enda loodud postrokki elektroonilisemas suunas sellise määrani - kõrge osakaaluni - kui nullindate keskmine postrokkpunt söandas seda teha. Teiseks saadakse siin hakkama ilma crescendodeta, millele panustamine mingist hetkest muutus veidi banaalseks ja tüütuks. Ometi see elektroonika - mis põimub jälgi jätmata kitarride ja trummide ümber - on pehme kui linnukese sulgedest topitud tekk, mis instrumentaalselt loogeldes jõuab kusagilt kuhugi. Kui imetabane unenägu, mis laseb viivuks realiseeruda kõige salajastematel unistustel - mis on liikumise protsess, ent jäljed protsessist kustutatakse sellesamuse kineetilise energiaga. Seda teekonda ei ole mahti kaardistada, kuivõrd teekond ise kvalitatiivselt on erinev teel olemisest. See plaat ei sihi katarsist. Selle asemel on see puhas kujunemine, kus kitarr, trummid ja elektroonika ei ole eraldiseisvad entiteedid - mis tavapäraselt loovad identiteeti -, vaid pigem eristamatuse tsoonid, mis pidevalt üksteisesse libisevad -- luues ja toites dünaamikat. Nad hülgavad pinge ja vabanemise skeemi ning tekitavad selle asemele platoo: püsiva intensiivsuse, mis ei vaja enam pinge-vabanemise lahendust. Albumit kuulates veendubki, et väljaandel on oma koht Kesk-Euroopas nii laialdaselt esindatud pastelsete indielektronmuusikute seas (Kreidler, The Notwist, Wixel, Oto Efekt, Multi-Panel, Lali Puna, Nogaro, Cantaloup jpt). Kaunis luigelaulutaies. 8.5 (8.0-8.5)
