Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Basement Corner Emissions. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Basement Corner Emissions. Kuva kõik postitused

2/04/2026

ABRUPT -- Trancey (2025)




Basement Corner Emissions

  • Psycho-acoustic 
  • Avant-garde 
  • Post-minimalism 
  • Power electronics 
  • Harsh noise 
  • Rhythmic noise 
  • Experimentalism

56 minutit suht brutaalset müra, millel siiski looduses võib olla ekvivalent -- kujutan ette, et rüsijää kuhjumine või vabalt mööda lagendikku takistamatult tormav tuuleiil mingit objekti oma teel tugevalt räsides võiks teha taolist heli. Pragisev, iseenda raskuse all murduv heli, pakkudes totaalset domineerimist piiratud alal. Kuivõrd kaheloolise üllitise pealkiri vihjab transsi-viimise taotlusele, siis tõepoolest võiks eeldada, et transs mingist hetkest, st puhtal kujul, eeldabki peaaegu homogeenset, võib-olla ka abstraktset maastikku. Millest konkreetsel juhul kostub siiski läbi pelk võnge, mis on hüpnoosi aluseks, kuivõrd võimaldades dünaamikat, jälgida teatud liikuvat täppobjekti üle kõleda maastiku. See on funktsionaalne helind -- ainult, et äraspidist laadi, seesugune, mis jääb kaugele eemale meloodiatest ja harmooniatest. Siin võidakse olla tunnistajaks kuulaja "mina" vabatahtlikule taandumisele muusika põhijoonte kollektiivsest "jutuvadast", et seista silmitsi alateadvuse tahumata ja nikerdamata plokkidega. Ses mõttes kujutatakse heli individuatsiooniprotsessi, milles heliline müra kahtlemata kehastab alkeemilise protsessi kaootilist lähtematerjali. See on koht enne n-ö muusikalist keelt, koosnedes ainult toormaterjali möirgamisest. See toimib ka meelelise puudujäägi sümptomi ilminguna, mida kompenseeritakse maksimaalse helitugevusesega. Rääkides loodusliku ja loomuliku taotlusest, siis samamoodi nagu looduslikel helidel põhinevate heliteostega, on ka seda keeruline punktidesse arvestada. Kurioosne on taipamine, et ikka annan punkte teatud ulatuses, kuigi helid ilmselt kulgevad analoogse mustrinab mis omakorda tähendab seda, et minu enda teadvus hakkab kuulamisprotsessis muteeruma, reageerides kuuldule erinevalt ning mõtestades kuuldut erinevalt. 8.0 (7.5-8.5)

9/13/2025

Crepuscular Rituals -- Imbolc (2025)




Basement Corner Emissions/Gates Of Hypnos

  • Abstract 
  • Experimentalism 
  • Ambient noise 
  • Microsound 
  • Ambient drone 
  • Micronoise 
  • Avant-garde

Album, üksainus monoliitne 43-minutiline lugu, on vähem muusikapala ja pigem helilise dekonstruktsiooni ilming. See on väljakutseks pragmaatilisele meelele, kutsudes kuulajat piiripealsesse ruumi, kus reaalsuses tuttavad ja rurvalised helid asenduvad ebamääraselt helisevate, kuid intensiivsete mikroskoopiliste mürade, suminate ja undamise vaibaga. See ei ole taustamuusika; see on fantoomvaip, mis on kootud jääkhelidest, mida teadvus tavaliselt välja filtreerib; sahinate ja kajade maailm, mis tunduvad nii ebareaalsed kui ka sügavalt kohalolevad. Kuulamise kogemus on järk-järguline eemaldumine. Sellel kompositsioonil ei ole oluline ei algus ega lõpp; jättes selle kordusrežiimile mängima kaob teadmine kuulamiskordade üle -- teadmata, kas oled loo lõpus, keskel või juba järgmise ringiga alguses. Teisisõnu -- helimaastik hakkab hägustama ümbritseva maailma jäikust, pehmendades reaalsuse tugevat ruumi; helimustrid hakkavad värelema ja kõik kuulaja ümber näikse vibreerivat teises rütmis. See võib hüpoteetiliselt kõlada irreaalsena - eesti keeles sõna "irreaalne" juhtumisi kõlaliselt sobib kokku sõnaga "irduma" -, s.t irdub reaalsusest, murdub-murrab sellest lahti. Eemaldub ning tekitab distantsi, luues piltlikult väljendudes radioaktiivse halo peakeste ümber -- pakkudes võimalust sumisevale segadusele, aktiveerides uusi signaale ja vaigistades erksa ja kaitsva teadvuse. Neile, kes on valmis selle vooga kaasa voolama, on see kolmveerandtund sügav uurimus mateeria muutlikkusest ja taju vormitavusest; tuletades meelde, et reaalsus on tingimuslik ning helid, mida me juhuslike või olematutena kõrvale heidame, saab vormida ühtseks, ehkki seesmiselt vastuokslikuks (ent intrigeerivaks) tervikuks. See teos ei saavuta edu mitte pragmaatilise maailma heliregaaliatega manipuleerides, vaid tavapärase heli vormist vabanedes. Sellega ennekõike loob ta eeldused uue emotiivse paradigma tekkeks. Isegi tavapärased, muidu sageli ilma eristava ilmeta ämbient- ja droonmuusikalised kompositsioonid paistavad selle valguses üsna konkreetsetena. Seesugune muusika on abstraheeritud ja ekstraheeritud -- kui jääkheli, mis funktsionaalselt ähmastab, pehmendades reaalsuse tugevat tuuma -- paganama tõhusalt heli narmendades lainetab siin. 8.5 (8.5-9.0)