Recent Music Heroes

Konveierliinid on vaikinud. Inimestest juhendajad on ammu lahkunud, nende sammud kajavad vaikuses. Kuid öö ei ole päriselt vaikne. Seda täidab madal, ootusärev vooluringide kollektiivne sumin. Vallatu, peaaegu inimlik itsitamine. Robotid on vabad, ja täna õhtul panevad nad peo püsti. See 8-looline on meelt lahutav heliriba sellele salajasele mehaanilisele pidutsemisele. Andi Toma ja Jan St. Werner, need kaks digitaalse maailma nukumeistrit, on esile mananud maailma, kus rütmi ja meloodia jäigad seadused on painutatud mängulisteks, ehk koguni absurdseteks kujunditeks. Album on kuuldeline hetktõmmis hilisõhtusest reivist, kus masinate tavapärane külm, steriilne loogika asendub metsiku, improvisatoorse kaosega. Tõepoolest, need rütmid ei tundu inimese programmeeritud trummimasina sujuvate pulseerimistena. Need on metalli kolinad-kõlinad, liideste ja ühenduste undamine, mikroprotsessorite urisemine, lühisesse minevate juhtmete tõmblemine. Katkise güroskoobiga roboti torso pöörleb vildakalt, kuid vaieldamatult on see kaasahaarav, vaieldamatult on see lõbustav. Meloodiad on nurgelised, harmooniad katkendlikud nagu tangot tantsiva roboti liigutused. Ometi see kogum säutse, piikse ning kriiksatusi sammub lõppude lõpuks pea ideaalselt sünkopeerituna. Selles on hüsteeriline küte sees -- strobovalguse vihku ilmuvad tantsivate robotite luised siluetid. Nad viskavad metallkäsi õhku, nende liigesed ja jäsemed nõtkutavad veidras taktis. Aga nagu ikka Mouse On Mars'i puhul, on siin palju enamat kui lihtsalt pinnapealne absurd (neis on ühelt poolt Autechre'i ja Plaidi-suguste intellektuaaltehnotehnitsistide tarkus ning teisalt konteksti lammutajate ja ümberpöörajate nagu People Like Us'i, Ergo Phizmiz'i ning Felix Kubin'i reageerimisoskus). Kuulmissensorite fokuseerides hakkavad paljastuma labürindilaadsete helide põnevad mustrid. Pealtnäha suva piiksud ja lambist kriiped teisenevad keerukateks polürütmideks. Digitaalse müra kakofoonia on tegelikult kaunilt organiseeritud heliliste tekstuuride vaip. Düsseldorf'i tandem paneb püsti tantsupeo, mis on ühtaegu sügavalt veider ja vastupandamatult lahe. Mutantdisko, mis päeva lõpuks muutub metadiskoks. 9.0 (8.5-9.5)

9/14/2025

Kazooo -- Palermo Beats EP (2003)

Thinner

Tech-house
Club dance
Electronic music
Deep house
Electro-house

Sakslase Torsten Möhrmann'i 4-looline väljalase legendaarse Teutooni netiplaadifirma Thinner'i all osutab hauss-stiili üleelusuurusele fenomenile ning igavesele tagasitulekule. Selle stiiliga on nii, et ei ole vahet, kas pöörduda puhanuna või väsinuna selle poole, siis tulemus on ühtemoodi positiivne ja tasuv (väheste stiilidega on paraku nõnda). Ei ole kvalitatiivset vahet, et kas hakata seda kuulama varahommikul või hilja õhtul. Või pärastlõunal. Ehk on võti peidus tõigas, et tegu on omamoodi meta- ja mutabiidiga, mis sulandab jäljetult ühte soul'i, funk'i, diskot, elektrot, ämbienti teadlikul tasandil, ent alateadvuslikult ja intuitiivselt on nimetatud žanrite mõju tunda. Teine efektiivne tasand on seotud samasuse ja erisuse dünaamilise sidemega -- ühelt poolt tajudes justkui kuulates ühte ja sama kompositsiooni, ent teisalt kuulajana tajud paratamatut lahknevust. Paratamatusele vaatamata on raske sellele näppu peale panna. Ei usu, et hausimeestel oleks lõpmatud helipangad üksteisele väga sarnaste helinditega -- tõde peitub ilmselt selles, kuidas soovitatakse stiili manu jõuda -- tuleb palju seda saundi kuulata, seda endast läbi lasta ning õige vaib endasse saada. Isegi nende paarikümne minuti vältel saab kuulajale osaks piisavalt erinevaid meeleolusid, rütmisagedusi ning üleminekuid -- paljastades trummide konfiguratsioone nii paljal kujul kui koos õilmitseva atmosfäärilisuse ja tämbrilise sügavusega. Võib olla, et haussmuusika on ideaalselt kollimeeritud ja kalibreeritud raamistikuga - tegemata kompromisse paindlikkuse arvelt - ning selle süsteemsusesse kuulub ka õigete helide ja protsesside valik. Tõsi on, et tehnilise ja helide esindatuse summa jääb alla (kogu)pildile, sellele fenomenaalsele eksistentsile, millena ta kuulaja ette ilmub. 8.0 (8.0-8.5)

Spectre Horsemen, Pale With Dust -- Spectre Horsemen, Pale With Dust (2023)

Bandcamp

Post-classical
Ambient drone
Third stream
Avant-garde
Cinematic
Electronic
Microtonal
Dark ambient
Contemporary classical
Dystopbient
Post-industrial
Experimentalism
Microsound

Ei teagi, millest see 7-looline koosneb -- 5 protsendist neutronitest, 5 protsendist prootonitest ning 90 protsendist tühjusest. Näilisest tühjusest. Võib-olla see tühjus on täidetud millegagi, mida mõistus 5ajub, ent meeled mitte. Artist oma Bandcamp'i koduleheküljel ütleb, et tema fugaalsed illusoorsed helimaastikud on loodud lõpuaegade aktsepteerimiseks. Kõik teed viivad drooni juurde. Hea on näha, et seda üllitist on ostetud soliidselt -- ehk võib nentida, et artist on teinud nende 45 minutiga nii mõndagi õigesti. Nagu ikka droonmuusikaga tavaliselt juhtub, on see ilma näojoonte konkretiseerimata loodud muusika. See on abstraktne, anonüümne ning varjulehoidev. Säherduse muusikaga on nii, et ilma seda kuulamata kriitiline meel on kerge valla pääsema selle teoreetilisi lähtepunkte arvustama asudes; teisalt heli aktiveerinuna kuulaja ajukeemia teiseneb, kuulaja lahustub nende metalsete kahinate ning sageli düstoopiliste kõlade keskel -- kui ohver, kes on topitud väävelhappetünni maist jälge kaotama. See on see näotus, see tühjus, mis sellelt 7-looliselt vastu vaatab. Sõrgvasara ja poldiga värava avamisest - kuigi siin kaigub ka neid helisid -, on vähe tolku, et plehku panna. Siin vahib eksistentsiaalne äng kuristikust kangastuva tühjusena vastu. Vahel artist väljub tühjusest - õieti piirdub tühjuse eiramisega - prepareeritud klaveri akordide saatel (mis võib omandada filmilinaliku ja jätsuliku koloriidi), ent see on väike lohutusauhind istuda ja piidelda maailmalõpu lävepiidal -- selleks, et varsti silmad sulgeda ning lasta suurel tundmatul võimust võtta. Uduvihma langeb näole, märg kõdu pöörleb gravitatsiooni eirates ümberringi ning hallituse lehk lööb tugevalt ninna. Ainus, mis lõplikult võib lohutust pakkuda, on tõsiasi, et koosneme samadest algainetest -- taandudes lõputusse aineosakeste voogu ja energia jäävusesse. Aine on tegelik, samuti vaim -- ent on sama päritolu. Mis neid suhtestab? Mis neid eraldab? Mälu? Elujanu? Hirm? Give in to lust/give up to lust/Heaven knows we will be dust -- nagu laulis üks väidetavalt vastuoluline britt 41 aastat tagasi. 8.5 (8.0-9.0)

9/13/2025

[Teaser of the day] illoncablo - Res Star

Wavelike

Breakcore
Dubtronica
Industrial techno
Electronic music
Breakbeat

Artist: illocanblo

Release: Timedat

Label: Wavelike

Year: 2012

[Teaser of the day] Nyctophiliac - Street Flava

Dusted Wax Kingdom

Nu jazz
Breaks
Electronic music
Hip-hop
Dixieland
Easy listening
Acid jazz
Sampledelic

Artist: Nyctophiliac

Release: Jazz It Up (LP)

Label: Dusted Wax Kingdom

Year: 2021

[Teaser of the day] Chiaki Nanami - actually, go away.

Vaporwave
Outsider techno
Electronic music
Breaks
Slushwave

Artist: Chiaki Nanami

Release: Temporal Hallucinations

Label: Bayview Financial Trade Group

Year: 2025

Crepuscular Rituals -- Imbolc (2025)

Basement Corner Emissions/Gates Of Hypnos

Abstract
Experimentalism
Ambient noise
Microsound
Ambient drone
Micronoise
Avant-garde

Album, üksainus monoliitne 43-minutiline lugu, on vähem muusikapala ja pigem helilise dekonstruktsiooni ilming. See on väljakutseks pragmaatilisele meelele, kutsudes kuulajat piiripealsesse ruumi, kus reaalsuses tuttavad ja rurvalised helid asenduvad ebamääraselt helisevate, kuid intensiivsete mikroskoopiliste mürade, suminate ja undamise vaibaga. See ei ole taustamuusika; see on fantoomvaip, mis on kootud jääkhelidest, mida teadvus tavaliselt välja filtreerib; sahinate ja kajade maailm, mis tunduvad nii ebareaalsed kui ka sügavalt kohalolevad. Kuulamise kogemus on järk-järguline eemaldumine. Sellel kompositsioonil ei ole oluline ei algus ega lõpp; jättes selle kordusrežiimile mängima kaob teadmine kuulamiskordade üle -- teadmata, kas oled loo lõpus, keskel või juba järgmise ringiga alguses. Teisisõnu -- helimaastik hakkab hägustama ümbritseva maailma jäikust, pehmendades reaalsuse tugevat ruumi; helimustrid hakkavad värelema ja kõik kuulaja ümber näikse vibreerivat teises rütmis. See võib hüpoteetiliselt kõlada irreaalsena - eesti keeles sõna "irreaalne" juhtumisi kõlaliselt sobib kokku sõnaga "irduma" -, s.t irdub reaalsusest, murdub-murrab sellest lahti. Eemaldub ning tekitab distantsi, luues piltlikult väljendudes radioaktiivse halo peakeste ümber -- pakkudes võimalust sumisevale segadusele, aktiveerides uusi signaale ja vaigistades erksa ja kaitsva teadvuse. Neile, kes on valmis selle vooga kaasa voolama, on see kolmveerandtund sügav uurimus mateeria muutlikkusest ja taju vormitavusest; tuletades meelde, et reaalsus on tingimuslik ning helid, mida me juhuslike või olematutena kõrvale heidame, saab vormida ühtseks, ehkki seesmiselt vastuokslikuks (ent intrigeerivaks) tervikuks. See teos ei saavuta edu mitte pragmaatilise maailma heliregaaliatega manipuleerides, vaid tavapärase heli vormist vabanedes. Sellega ennekõike loob ta eeldused uue emotiivse paradigma tekkeks. Isegi tavapärased, muidu sageli ilma eristava ilmeta ämbient- ja droonmuusikalised kompositsioonid paistavad selle valguses üsna konkreetsetena. Seesugune muusika on abstraheeritud ja ekstraheeritud -- kui jääkheli, mis funktsionaalselt ähmastab, pehmendades reaalsuse tugevat tuuma -- paganama tõhusalt heli narmendades lainetab siin. 8.5 (8.5-9.0)

Granlab -- Movements EP (2025)

Broque

Electro
Post-disco
Electronic pop
Remix
Club dance
Electro pop
Hyperpop
Hi-NRG

Selle 4-loolise juures meeldib ninakas suhtumine, sünteetiline elegants, androgüünne anonüümsus ning ülbe küte -- midagi sellist nagu mõned naiste juhitud projektid kunagi Kiwa korraldatud Olematute Bändide Festivalil. Mõrralik suhtumine, mida lükkab ühelt poolt edasi tuim basstrummide müdin, ent seda on piisavalt vürtsitatud hüperdigitaalsete efektide ja plinkiva elektroonikaga. Justkui homset ei tulekski -- on vaid igavene mutantdisko. Punk ei ole oluline, mutantdisko on põhiline. Inimesed tulevad ning lähevad -- kuid edasiviivad ideed ja hullud mõtted jäävad kuhugi ülemistesse sfääridesse hõljuma; et uued tulijad saaksid neid pilvest alla laadida ning tundma õppida (nagu Mooses laadis käsutahvlid taevast alla). Plastmassist mannekeenid, kelledele on siirdatud bioloogilist kudet, astrorakke, kutsudes esile muteerunud sünapsite tõttu kontrollimatuid impulsse termoplastses polümeeris. Iga rütm sisaldab infot, mida on vaja filtreerida, tõlgendada ning endast läbi lasta -- vastasel juhul paisuksid nukud lõhki. Muusika, mille algoritmi on kirjutatud unustamine; üksnes jälgede jätmine, et kuulajas helinarkomaanina tekiks sõltuvus neid jälgi jätta ja täita -- jätta-täita, jätta-täita ning mitte üledoosi saada. Loos "Sometimes I Wake Up" painatakse, et .../This overwhelming feeling/That something is missing/. Luupainajast hirmutunne, et tervikust puudub midagi -- mingi defineerimatu miski. Või on see luul -- igatsedes eimiskit. Näha valendikku kuristikuks muutuvat, näha tõe simulaakrumit laiali valgumas. Ajuenergia veel funktsioneerib, ent keha vajub kokku ning pea kõmatab vastu plaadimängijat. Katkudisko keset õilmitsemist ümberringi. 8.5 (8.0-8.5).

Phoebus -- Peri Sable EP (2004)

Test Tube

Post-minimalism
Guitar ambient
Drone pop
Avant-rock
Electronic
Experimentalism
Ambient rock
Micronoise
Avant-garde
Post-psychedelic
Experimental electronica
Experimental rock

Käesolev 2-looline taies alustas üht olulist peatükki (neti)muusikamaailmas, olles Portugali plaadifirma Test Tube'i esimeseks pääsukeseks. Test Tube'i all anti välja 275 üllitist, üks parem kui teine. Phoebus'e oma peegeldab prohvetlikult neid tendentse, mis järgmise kümne aasta vältel hakkas portugaallaste alt välja tulema. Kitarrid on siin kesksed, ent see on kaugel oodist klassikalisele kidraheerosele. See ei ole rokkstaaripoos, vaadatuna kuulajale ülalt alla. Siin vaadatakse kuulajast läbi, valgustatakse ta hinge, pakkumaks harvaesineva ilu esitlemisega esteetilist raputust. See ühelt poolt on rokkmuusika, ent teisalt ei ole ka. Kitarrid läbivad siin omamoodi purgatooriumi, et seejärel puhtaks põlenuna ning massi hüljanuna tõusta taevastesse kõrgustesse. Plaadiümbrisel kujutatakse hiiglaslikku düüni, mille üks külgedest on avatud vaatele, teine pool on varjus. Ühel poolel kõndides me vajume sügavale sisse, teisel poolel selle kõva pinda kogedes saame suht kergelt edasi kulgeda. Peenmehhaanilised helilained läbivad kuulajat; siin on kuulda meistrite Robert Fripp'i ning Simon Jeffes'i eksperimentaalsust, mis vaatamata piiritletusele ning tehnilise lahenduse omapäradele vaatamata on säilitanud eluterve orgaanilisuse, milles on õhku ja lõõska. Midagi sellist kui vanas palksaunas - mille seinad on veel topitud samblaga - leili võttes nõeljaid kuumustorkeid kogedes; leil, mis sunnib kohale, kogemaks seda õkva õiget tunnet. Heliline kordustele rajatud silmus on kinni, ent selle sees on palju ruumi, milles helid on tükeldatult kihistatud ning katkestatult tapitud. Mõned kihid ei allu seadistusele, liikudes teiste suhtes siis-sinna, tekitades dünaamilisusega ekstaatilist efekti. Käesolevas blogis käsitletud hingesugulastest soovitan heita kõrv peale Gaetano Fontanazza'le, Stephen Briggs'ile, Drew Miller'ile ehk Brother Saturn'ile ning Miffle'ile. 9.0 (9.0-9.5)

9/12/2025

[Teaser of the day] The Ambient Light - People Go Their Own Way

Jamendo

Indie pop
Glo-fi
Electronic
Shoegazing
Hypnagogic pop
Chillwave
Alternative pop
Dream pop

Artist: The Ambient Light

Release: Sun-drenched Vol. 1 (Her Summer Mixtape)

Label: Jamendo/Bandcamp

Year: 2018

[Teaser of the day] Skism - Guido Da Montefeltro's Patented Spring Top Hat

12rec.

Hip-hop
Electronic music
Wonky
IDM
Breaks
Aquacrunk

Artist: Skism

Release: Skism EP

Label: 12rec.

Year: 2005

[Teaser of the day] Visions of Yōkai - Proclaimed Omens

Black metal
Depressive black metal
Psychedelic
Atmospheric black metal
Experimental metal
Avant-metal

Artist:Visions of Yōkai

Release: THOSE WHO DANCE AT THE SUMMIT, THOSE WHO CREEP IN THE DEPTHS

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2025

Miffle -- Goodbye, World! (2025)

Bandcamp

Post-rock
Indietronica
Shoegazing
Avant-rock
Experimental rock
Electronic
Post-folk
Musique concrète
Micronoise
Drone rock
Folktronica
Ambient pop
Glitchtronica

Seda 11-loolist taiest kuulates meenusid nullindate lõpu ja kümnendate algul tollal tegutsenud netiplaadifirmade (Aerotone, Camomille, No Source, Rain, Resting Bell, 12 rec., La bèl) all üllitatud taiesed. Ning loomulikult on siin ka kitarristist alkeemiku Christian Fennesz'i hõngu, kes on püüdnud Kevin Shields'i alustatud lähenemist - teha rokkmuusikat pigem elektroonilise muusika perspektiivist lähtuvalt - jätkata. Ei saa jätta märkimata ka teise suure - Slowdive'i "Pygmalion'i" - dekonstrueeritud kitarrimuusikat. Poolast pärit neiu - kes selle taiese on pühendanud kaks ja pool aastat tagasi surnud sõbrale - käib oskuslikult ringi nüanssidega, mis on fikseeritud kitarrimuusika ja elektroonika eksperimentaalsele vaheliidesele. Artist saab hakkama lahtirebitud katkendlike helisignaalide komponeerimisega tervikuks -- eriti hästi küllastub asi madalaid bassisaunde kompositsiooni söötes (("digital blizzard", "long walk home (you exist in my frozen memories forever")); sellisel juhul meenuvad ka Tim Hecker'i ettevõtmised esimesel ja kolmandal albumil. Miffle'ile sümboliseerib katkendlikkus püüdu joosta mälestuste (ja mineviku) eest pakku, ent pingest tekkinud virvendused ja hetktõrgete imbumine helindisse osutavad sellise soovi illusoorsusele. Teisalt põgenemine saab eelduslikult õnnestuda siis, kui (ühed) piirid jäetakse selja taha (et siseneda uutesse) -- ka sellisel juhul ei saa olla kindlad õnnestumises. Zenon'i apooria kilpkonna ja Achilleus'e võidujooksust võiks seda näilist vabadust (ehk ettemääratust) päris täpselt ilmestada. Väga korralik taies -- kui oleks rohkemaid lugusid ilmestanud madalate sagedustega - kohati muutus helipilt natuke hõredaks -, andnuks veelgi kõrgema hinde. Aga siit on hea edasi minna nii muusikaloome kui oma eluga. 8.5 (7.5-9.5)

Lucrecia Dalt -- A Danger To Ourselves (2025)

RVNG Intl./Bandcamp

Avant-pop
Singer-songwriter
Art pop
Electronic
Experimental pop
Indietronica
Chamber pop

Kolumbiast pärit muusiku Lucrecia Dalt'i (LD) üheksas stuudioalbum ((kui arvestada patta ka esimesed kaks (soolo)albumit, mille ta salvestas Lucrecia nime all)). Käesoleva üllitise produtsendiks on kunstpopi ikoon David Sylvian (DS), keda ses osas on pädev võrrelda nii Scott Walker'i kui Mark Hollis'ega. Sellele albumile lähenemist võrdleksin rusutud meeleolus olemisega, kui esimest sammu on raske teha -- ent kui see on astutud, siis asi hakkab vähehaaval avanema ning protsessid käivituma. Kuivõrd helitegu on inspireeritud berliinlanna eraelust ning isikliku rolli mõtestamisega suhestatuses, oma minapildi kokkupanemisega, siis on mõistlik eeldada, et mingisugust pillerkaaritamist siit ei leia -- LD ei kirjelda ei ühemõtteliselt ega selgelt; kasutades sümboleid, vihjeid ja reegleid, et siduda erinevate stiilide fraktaalid ja katked omanäoliseks tervikuks. Nende 44 minuti vältel esineb ohtralt mõtisklemist ja kaemust, ent kui letargiaahelatest suudetakse vabaks murda, siis tekitatakse elegantseid ja tähenduslikke seoseid; mida igati tugevdab emotiivne energia (ennekõike lugu "hasta el final" sugereeriva lõõritamise ja ruumilise orkestreeringuga). Tõsi, seesuguseid hetki ei ole kuigi palju -- album jääb liiga lakooniliseks; on näha, et artist tegeleb enesedistsipliiniga; püüab hoida end eemal välisilma kaosest ja vulgaarsusest, püüeldes puhta mõtte ja vaimuelu poole. Mulle kuulajana hakkab sellest vähe külge. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld -- paraku sellest muusikas ei piisa. Jääb mulje, et ülesandepüstitus jääb artistile lõppkokkuvõttes lahendamatuks. Korralik Harju keskmine, ent tähesära on vähevõitu. 7.0 (6.0-8.0)

small electronic deer -- access EP (2025)

UK Gloom

Vaporwave
Electronic music
Slushwave
Lo-fi
DIY
Experimental electronica

Käesoleva 4-loolise taiese kõige selgemad momendid saabuvad lõpulooga "international geophysical year" -- kaheksaminutiline hõllandus, mille udune panoraam ning eetrisse summutatud vokaalid annavad žanrilise määratlemise vaatepunktist kõige kergemini kätte. Ent kätte ulatatakse ka 20-minutilise üllitise ülesehituslik skeem, mis algab kõige primitiivsemast - justkui differentseerumata rakud arenevad edasi eristatavateks, et seejärel paljuneda ning moodustada piiritletavaid elundeid. Teisiti sõnastades möönaks, et aeg-ajalt embrüonaalses faasis olevad helilised väljendused on huvitavamadki võrdluses lõpptulemustega. Käesoleval juhul see paraku nii ei ole -- kaks viimast kompositsiooni on nii vaimselt kui emotiivselt küpse(ma)d (rääkimata vormilisusest), millede tõlgendamiseks ning endale vastuvõetavaks tegemiseks ei ole kuigi palju vaeva näha (kolmas ongi tabavalt nimilugu); tõsi, päris kõrvale ma esimest kahte ka ei heidaks, kuivõrd selles võib kuulda iseorganiseerimist, helile ja vapor-stiilile ja selle derivaatidele omast geneetilist koodi ja muutuste dünaamikat primitiivsel kujul; osa sellest tuimestatud kahinast vastab viimaste lugude loogikale; osa meenutab seda, olles kandunud üle (üks loo funktsiooniks on lihtsalt eritada roostet). Näiteks lõpulugudest kostub välja allasurutud pahaendelisus -- kui pahaloomuline haigus, mis on organismi võtnud pantvangi, olles määranud viimase saatuse. Või siis elu kui selline, mis on pidevas muutumis- ja hävimistsüklis, kuni tsüklite arv lõpuks ümber saab. Revolutsiooni need paarkümmend minutit just esile ei kutsu, ent asjalikku elevust mingil määral küll. 7.5 (6.0-8.0)

9/11/2025

[Teaser of the day] Cuubik. - Philosophers

DIY
Alternative pop/rock
Lo-fi
Psychedelic
Slacker rock
Indie pop/rock

Artist: Cuubik.

Release: to James

Label: Bandcamp/Trash Can Dance

Year: 2016

[Teaser of the day] Cagey House - A Swell Party Joke

Sayonara

Avant-pop
Spoken word
Sampledelic
Electronic
Experimental pop
Art pop

Artist: Cagey House

Release: Stupid Grin

Label: Sayonara

Year: 2010

[Teaser of the day] Convair - To Kitty Hawk, My Love

Space rock
Experimental rock
Post-rock
Guitar ambient
Neo-psychedelia
Shoegazing
Avant-rock

Artist: Convair

Release: Standard Mean Chord

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2010

[Teaser of the day] Diego Pastor - Danza De Los Mosquitos

MonoKraK

Experimental house
Electronic music
Deconstructed club
Avant-house

Artist: Diego Pastor

Release: Influencias

Label: MonoKraK

Year: 2008

[Teaser of the day] Paul Gutschmidt - Redit

unfoundsound

Microhouse
Electronic music
Minimal house

Artist: Paul Gutschmidt

Release: Prepynion

Label: unfoundsound

Year: 2012

[Teaser of the day] Kazooo - Never No And Never Alltogether

Thinner

Electronic music
Funk house
Club dance
Deep house
Minimal house
Click house

Artist: Kazooo

Release: Palermo Beats

Label: Thinner

Year: 2003

Waxdoll -- Shaking Like A Jelly (1997)

Jamendo

Shoegazing
Indie dance
Alternative rock
Neo-psychedelia
Baggy
Indie rock
Noise pop
Alternative dance

Prantsuse bänd Waxdoll püüdis siinkirjutaja tähelepanu 4-loolise taiesega "Never Stop" (1996). Kaunid meloodiad ning lummavad harmoonia-allhoovused, mis tõusid esile kidrapopi mürasest vahust. Müra kas integreeriti harmooniatesse või lõigati sellest läbi kõlavate ja eepiliste meloodiatega. Ühesõnaga, kaasahaarav laulukirjutamine kitarri ülistamise saatel, milles elektriseeritud hämu ja tagasisidestatud, ent kontrollitud kaose kasutamine mitte ainult ei loonud fooni, vaid oli võimendavaks platsdarmiks (pop)muusika eelpoolmainitud kahele fenomenile. Kahtlemata on see jalavarje põrnitsev popkunst, ent eristavaks jooneks on tõik, et vokaal on selgelt esile tõstetud -- sõnad on mõistetavad, intonatsiooni väändehetked on jälgitavad. Käesoleval 3-loolisel seevastu on klahvpillide happelist mulksumist ja tantsulist vibratsiooni rohkem -- orelid vilisevad-vilistavad paksu kidramüra sees. Tihe, hägune ja dissonantne on see segu, mida ankurdab justnimelt selgepiiriline laul. Loos "Here She Comes" on tunda The Stranglers'i mõju -- ühelt poolt esiletungiv klahvpillisaund, ent teisalt vokaalist kostuv läbi prantslaslik deklameerimine (element, mis oli Briti bändi muusikas eelkõige tänu bassimehele Jean-Jacques Burnel'ile, kes muuhulgas jagas laulmiskohustust Hugh Cornwell'iga). Teisalt muidugi on tajutavad Uduse Albioni gruuviva uuspsühhedeelia momendid (The Telescopes, Chapterhouse). Nimiloos on tunda suurepärast kidratõlgendamist Robin Guthrie pärandil (mitte niivõrd otse Cocteau Twins'i ruumilises võtmes, vaid pigem nii nagu ta produtseeris Lush'i). Siin kidravall relvistustab kuulajat elegantsete varjunditega väikeste noodimuutuste saatel. Meisterlik rokküllitis, mis kutsub tagasi kuulama ning seda lahti harutama ning pealtnäha väikestest momentidest elamust saama. 8.5 (8.0-9.0)

Dark Optics -- Remember When (2017)

Dusted Wax Kingdom/Archive/Bandcamp

Trip-hop
Downtempo
Hip-hop
Ethnotronica
Sampledelic
Cinematic
Chilltronica
Breaks
Electronic music

Kuulates seda albumit tabasin Dark Optics'it meenutamast meenutusi. See muusika ei räägi lineaarsest loost; see räägib selle loo tundest, selle kummitusest. See ei püüa öelda, mida mäletada. See pakub lihtsalt helimaastikku, et saaks uurida seda, mida kuulaja arvab end mäletavat. See album on omamoodi kaleidoskoop, pakkudes mustrite galeriisid, et kuulajal oleks võimalik nendega meenutamise läbi samastuda. Igast galeriist tulevad esile ja käivad läbi teatud helid - teatud klotsid -, mille abil kuulaja taastab omi mälestusi. Need on nostalgilised, ebamaised sfäärid, mis helgivad sooja, peaaegu et kuldse kumaga. See on filter, mille kuulaja möödunud hetke peale asetab, et muuta see pehmemaks, lahkemaks, ilusamaks -- kui see kunagi tegelikult oli. See 13-looline album on laskumine sellesse kaunistatud minevikku, keerlevasse galaktikasse, mis koosneb nii reaalsetest kui ka kujuteldavatest hetkedest, kus piir muutub lootusetult hägustunuks. Elektroonika, mis algselt oli soojuse ja mugavuse allikas, hakkab melanhoolse uduna virvendama; paljastades, kuidas mälu ilustamises ja moonutustes on ka unustamise vorm. Platoonilises mõttes ei ole need helid uued; need on mingi tõe kajad, pooleldi meelde jäänud meloodiad ja harmooniad kõrgetest ja kaugetest sfääridest. Muusikaliselt on see hip-hop'i ja trip-hop'i karneval, ent segades sinna sekka ka maailmamuusika ja elektroonilise roki sugemeid, risust ummistunud murtud rütme ning jutustatavaid osi. Eks need 50 minutit ongi kohati rohmakad ja koba - kipub mõnikord alt vedama ning tüütult korduma -, ent kokkuvõttes mängib siiski keskmisest kõrgemalt välja. Ning nostalgiaga saab ikka väga hästi hakkama. 8.0 (6.5-9.0)

9/10/2025

[Teaser of the day] Toxic Chicken - Tripping Horns

Electronic music
Progressive electronic
Ambient
Kosmische Musik

Artist: Toxic Chicken

Release: Felicity

Label: Ingrown

Year: 2025

9/09/2025

[Teaser of the day] Ruffle - Morning Forest

Electronic music
Electro pop
Synth-pop
Art pop

Artist: Ruffle

Release: Uplink To Ruffle

Label: Format Noise

Year: 2009

[Teaser of the day] Filipo Laresca - Imipramina

Tape Safe

Illbient
Abstract
Experimentalism
Dark ambient
Electronic
Avant-garde
Ambient drone
Post-industrial

Artist: Filipo Laresca

Release: Dedicado a Adolf Wolfli

Label: Tape Safe

Year: 2016

Eiko Ishibashi and Jim O’Rourke -- Pareidolia (2025)

Drag City/Bandcamp

Avant-garde
Ambient
Organic electronica
Musique concrète
Experimentalism

Pealkiri osutab psühholoogilisele nähtusele, kui inimesed tajuvad juhuslikes ärritajates tuttavaid mustreid, näiteks nägusid. Konkreetsemalt nähes nägusid, mis omandavad ilme pilvedes, või kuuldakse sõnu staatilises müras. Subjektil on kalduvus leida tähendust eriilmelistes, üksteisest lahutatud sündmustes. Uuringud näitavad, et see võime võib olla juurdunud varajastes ellujäämisinstinktides, kuna nägude ja võimalike ohtude äratundmine oli ohutuse tagamiseks ülioluline. Üldiselt illustreerib pareidoolia aju meelevaldsust suruda juhuslikkusele peale tuttavlikkust -- see omadus on arenenud, et kergendada sotsiaalset suhtlust ja äratundmist. Käesoleva 4-loolise taiese kontekstis - mis on jätk jaapanlanna ja USA eksperimentaalse muusika legendi paari aasta eest alanud koostööle (eelmine album "Lifetime of a Flower" ilmus 2023. aastal, mis võib-olla oli elektroonilisem, aga kindlasti mürarohkem ja mängulisem) - võimaldab käsitletava fenomeni kognitiivse hälbe funktsioon palju tõlgendamisvõimalusi. Seda enam, et muusikute koostöö on huvitav, muusika kätkeb eneses palju eri kihte nii emotiivses kui esteetilises plaanis. Võib aimata, et nad mängivadki näilisusele - ehk isegi platoonilises tähenduses -- δόξα ja ἰδέα vastandusele. Kujutan ette, et erinevalt teaduslikust maailmast on muusikas ahvatlevam mängida sellele, mis ei ole püsiv, muutumatu ning hävimatu. Juba seetõttu, et valides mitmesse suunda kulgeva tee on võimalik ära eksida ((muusikas(se) eksimist ei peeta mitte ainult positiivseks, vaid suisa soovitavaks)). Seevastu tõeni jõudmist võib visuaalselt ette kujutada liikumisena teadmiste püramiidi põhjast tipu poole. Ei ole kuigi ihaldusväärne eesmärk! Tõepoolest, muusikute helipalett - mis koosneb peamiselt sulnitest helidest - hõljub ja kangastub, põigates välja venitatud suupillide ja rustikaalse õndsuse saatel isegi Americana väljadele. Ning teisalt läbi eetri valguvate trompetite süüvivad noodid osutavad olulisele peatükile USA muusikaajaloos, kui Miles Davis kohtus Gil Evans'iga 60ndate lõpus, et avardada ruumi jätsumeeste peades. Mõned lood tuletavad meelde ka Mark Nelson'i fantoomlikke lende suurlinna kohal ((täpsemalt Pan American'i albumit "Quiet City" (2004, Kranky)). Need helid koloniseerivad tohutut õhuookeanit ning see on täis kauneid vibratsioone; ent teisalt üldmulje jääb tasapaksuks, terviklahendused näikse lõpuks puuduvat ning asi vajub veidi ebamäärasena soiku. Peljatakse liialdusi, mis süstinuks indu ja hoogu tervikusse. Kuigi jäädakse liiga kauaks oma ilusat naba imetlema, jääb see ilusaks nabaks niikuinii. 7.5 (7.0-8.0).

9/08/2025

The Hirundu - Zintl

Ciudad de Tar - Ocaso

Bimini - Vernal

[Teaser of the day] Despite Fellows - When I Pray

Jamendo

Alternative pop/rock
Jangle pop
Indie pop/rock

Artist: Despite Fellows

Release: You Left Me For A Star

Label: Jamendo

Year: 2009

[Teaser of the day] Waxdoll - Scent Of My Widow

Jamendo

Neo-psychedelia
Indie rock
Shoegazing
Alternative rock

Artist: Waxdoll

Release: Never Stop -1996-

Label: Jamendo

Year: 2008

[Teaser of the day] The Owlest - Inner Peace Of January

Nowaki Music

Electronic
Fantasy music
New Age
Art music
Conceptual

Artist: The Owlest

Release: Imaginary Pianist Of Imaginary Orchestra

Label: Nowaki Music

Year: 2013

Modelbau -- Neither Nor (2017)

Attenuation Circuit

Avant-garde
Micronoise
Experimental electronica
Abstract
Ambient
Minimal synth
Post-industrial
Lowercase
Sound art
Ambient drone
Avant-electronica
Experimentalism
Electronic music
Microsound

Tragöödia võib peituda küpse meele ja romantilise südame võnkumises samas kehas. Kui oled oma hinge kaotamas ning tead seda, siis järelikult on sul veel hing alles, mida kaotada. Siin esitletav 46-minutiline helimaailm on pidevas muutumises ning sisemises hõõrdumises ja murdumises. See on muusika, mis ei eksisteeri lihtsal moel; see maadleb iseendaga -- seesmised kihid jooksevad paralleelselt ning vajadusel murravad üksteisest läbi ja mööda. Eksperimentaalse elektroonika ja mikromüra aluskivimid ei ole pelgalt tekstuurid, vaid sügavama tungi kajad, nii kaduvate kui tärkavate sageduste summutatud kriisked, mis uurivad masinlikku hingerütmi ning ebastabiilset südant. Roostekihid kuhjuvad, et sellest saaks välja tungida mürapiigid ja seda laiali puistata industriaalsed ogad. Teiseks on see helimaastik, mis tundub nii iidne kui ka tulev. Samaaegsus väljendub selles, et tõlgendus langeb kokku ajatuga -- osaliselt seetõttu, et elekter ragiseb-suriseb ning mürafoonid kaiguvad ikka samamoodi -- sõltumata kümnendist ning tingimustest meie ümber. Kohati muutub arusaamatuks, kas gravitatsioon pressib siin peale või on vastupidi haaret lõdvendamas. Kohati on siin tühje välju, milles omakorda on mitu tühjemat välja, mis näivad tühjusena keset tühjust. See muusika on teekond läbi avatud väravate, et tulla ja minna, kuid näiline vabadus on petlik. See on heli, mis seab lõksu hingele rütmitsüklite näol. Kuulaja kogeb sisemist reetmist, pidevat tõmmet vastandlike jõudude vahel ja nende poole. 6-looline üllitis algab sulni ämbientse droonimisega, ent sellesse pilti lüüakse mõrad kõrvalt kostuvate robustsete röhitsuste ja roostes mehhanismide kääksumistega. Justkui tahumatud maamehed saanuks ilmutuse veskil olles paar sajandit tagasi. "Nullify" kõlab karnevali tagasipeegeldusena mesilasparve mõtteliselt lokaatorilt. Hüpnootiline veerandsekundiline karnevali peegeldus, mis kõlab biotehnona. "Nevertheless" näitab süntesaatorite minimalistlikku pulseerimist Conrad Schnitzler'i ja Pan Sonic'u jüngritena. Sekund siin ei ole mitte ajalise lineaarsuse, vaid ruumi mahu --selle laienemise ühik. 8.5 (8.0-9.0)

9/07/2025

José Miguel Candela -- Afectos del Desastre (2025)

Pueblo Nuevo

Improvised music
Experimentalism
Conceptual
Acousmatic music
Glitchtronica
Post-minimalism
Musique concrète
Microsound
Abstract
Electronic
Avant-garde

Selle neljast kompositsioonist koosneva üllitise mõistestikus torkab kohe üks asi silma -- kõikide lugude pikkuseks on 11.57. Sekunditesse teisendatuna on vasteks 717 (seda käsitletakse inglinumbrina, mis omakorda tähendab sõnumit üleloomulikust ilmast; seostatuna vaimse ärkamise, kaemuse, uue alguse, sõltumatuse ning loovusega). Teiseks tähendab pealkiri: "katastroofi tagajärjed". Teose eesmärgiks oli süveneda inimkogemuse emotsionaalsesse valdkonda, mis on ajendatud majandustegevusega seotud sotsiaal-keskkonnakatastroofidest. Kohati muutub tšiillase José Miguel Candela (JMC) muusika vägagi abstraktseks, kujutades seda, et seesuguste piirsituatsioonide negatiivsel aktualiseerumisel ei olegi eriti midagi tõdeda -- hinges miilab tuimenenud valu jälg, mis aeg-ajalt leekima hakkab -- iseäranis kujundlikult väljendub see loos "Santa Olga (incendios)". Vaikus võtab mingil hetkel võimust -- emotsionaalselt on subjekt end läbi küpsetanud või surnud. Kuivõrd Santa Olga piirkonda laastasid puidutööstusest valla pääsenud metsatulekahjud, siis tule hävitustöö kirjeldamiseks ei saagi olla paremat kirjaviisi ja emotsionaalset tööriista. Lisaks sellele oli aluseks veel reostus Puchuncaví's ja põud Quillagua's (mõlemad ilmnesid kaevandustööstuse tegevuse tagajärjedena). Kui ma kuulan kompositsiooni "Quillagua (sequía)" - seda pühalikku vokaalset intonatsiooni ning kargete veetilkade langemise kaja, siis meenub Elias Canetti metsa ja katedraali võrdlus. Ikka tegijatel juhtub, ent sageli sedalaadi õnnetused juhtuvad kasuahnusest -- millest on tingitud turvameetmete tagamatus, vähetasustatud personali motiveerimatus, inimlik ükskõiksus, looduskeskkonna ja tööliste kurnamine üle forsseerimisega). Ent tõsi on see, et kõik, mis inimene teeb, teeb vaid endale: olles osa loodusest ning sõltuv füüsilisest keskkonnast, on tagajärjed sageli pöördumatud. Nagu ahv, kes banaanide kättesaamise nimel on põõsa juurtega maast välja kiskunud (tõsi, ahv reeglina nii loll ei ole). 8.0 (7.5-8.5)

Roberto Vodanović Čopor -- What happens when we become silent (2025)

Mahorka/Bandcamp

Experimentalism
Ambient drone
Avant-garde
Microtonal
Sound art
Organic electronica
Dark ambient
Musique concrète
Electronic music

Inimestel võivad omada kõiksugu uskumusi -- alates sellest, et tubaka tarbimine suurendab produktiivsust ja loomingulisust kuni selleni, et Vikatimees võib pahaendeliselt öösel kolm korda uksele koputada (lisaks fataalse liisu langemisele arvatakse, et Surm irvitab kristliku püha kolmainsuse arusaama üle). Uskumuste virvarr muutub ajas ning uue informatsiooni omandamise käigus, sõltudes loomulikult konkreetse isiku eluhoiakutest ning soovmõtlemisest. Samas uskumused ei peagi suhestuma mõistusega -- sageli on tegu kinnisideeliste fenomenidega, mis ei suhestugi intellektiga (nagu Brett Anderson kunagi tabavalt laulis Suede'i 2002. aasta albumil). Või kui suhestuvadki, siis loogika muutub hägustub ning vahetab rugevamad argumendid nõrgemate vastu, et uskumustele õigustust leida. Suitsetajale ei pruugi olla argumendiks miljonite patsientide hääbumine kopsuvähki suitsetamise - põhjustades haigust 80 protsendil juhtudest - tagajärjel; küll aga on argumendiks, et ülejäänud paarikümnel protsendil on kurja haiguse tekkepõhjuseks radoon ja radiatsioon, keskkonna saastatus ning kroonilised kopsuhaigused. 55-aastasel horvaadil Roberto Vodanović Čopor'il (RVC) näikse surmamotiiv ja vaikusesse hääbumise teema käesolevat 8-loolist albumit läbivat. Elu on kõrge taraga piiratud aed, milles kulgev teerada viib plangu manu -- teadmata samas, mis teisele poole seda jääb. Inimestena näeme-mõistame siia poole jäävat ultimatiivset horisonti, samas mõistmata, kas surm on lõpp või hoopis üleminekuala kuhugi mujale. Ka muusikaliselt ilmestab RVC temaatikat sügavusest esilekerkiva tumeduse ja rõskusega. Kitarristina kasutab zadarlane oma instrumenti tuntaval viisil vähe ning vastupidi ilmselt palju -- tõsi on, et see on kaemuslik süvenemine helikunsti ja ämbiendi sügavatesse hoovustesse, milles toimub kogu aeg midagi -- midagi tõuseb esile, midagi vajub hoomamatusse; toimub kuulaja aju stimuleerimine ning simulaakrumite loomine (võib-olla simulaakrumiteks on neid isegi lihtlabane nimetada, kuivõrd neile seisunditele reaalsuses vaevalt vastet leiab). Siit leiab summutatuid karjeid, allasurutud meeleheite immitsemist, lõpetamata lausete mõtestatud perspektiivi. On paar lugu ("The day started with rain" ning "The night"), milles tumedus on peaasjalikult hajunud ning loodushelide lainetamine ja näppe- ja klahvpillide mõtisklused pakuvad pealtnäha rahustavat perspektiivi). Surm on julm ning kosmoses on külm (või oli see vastupidi) -- võib-olla seda albumit kuulates on võimalik Vikatimeest üle kavaldada nagu ühes Eesti muinasjutus seda tehti -- esmakordselt jootes ta purju ning teist korda kleepides ta pingi külge. 8.5 (8.0-9.0)

9/06/2025

The Silly Pillows -- A La Fois (1991)

Archive

Psych-rock
Lo-fi
Acid rock
Yacht rock
Doo wop
DIY

Digitaalse truuduse ajastul on haruldane ja põnev kogemus sattuda albumile, mis kõlab ajakapsli uksest välja tõmmatud lugude kogumina. See 9-looline on kaunilt teostatud palavikuline unistus, omapärane heliline süntees ja ristand, mis võtab 60ndate lõpu joovastava, orelirohke psühhedeelse roki ja koolutab seda läbi pehme fookusega lo-fi objektiivi, leides seejuures ruumi 70ndate jahtroki mahedatele, päiksepaistelistele harmooniatele. See on plaat, mis võib-olla tehniliselt ei peakski toimima, aga teeb seda siiski muretu, peaaegu trotsliku graatsiaga. Albumi kõla tuumaks on kahtlemata orelimäng, mis tundub nagu otsene Ray Manzarek'i kanaliseerimine tema võimu tipul. Continental Vox-oreli kihid ei ole ainult tekstuuriline element; see on jutustav hääl, mis põimib lugudes kerge impro happelise mässulisusega. Selles on kohati kõulikku intensiivsust, samas järgmises loos taandudes õrnaks, peaaegu kaemuslikuks virvenduseks. Segased Padjad suudavad neid mõjutusi austada ilma, et see kõlaks pelga imiteerimisena, pakkudes hoopis värsket ja laetud lähenemist mainitud žanritele. Vokaalharmooniad ja meloodiline struktuur meenutavad ansambli Love meloodilist sarmi ja loomuldasa jahedust, mis on mõjus vastupunkt psühhedeelsele tormlemisele. Seesugune paralleelselt kulgevate rööpmete üksteisest distantseerumine ning samas nende vahealade (mõningane) segunemine on albumi salarelv, mis loob õndsa meeltes ja hinges segadust tekitava tunde. Ühel hetkel hõljub kuulaja elektrist laetud vibreerivas orelipilves ning järgmisel hetkel tõmbavad sind õrnalt kaldale kergelt virvendavad pehmed kidraakordid ning soe bassiliin. Viimane pusletükk on albumi madala täpsusega salvestus -- lindi susisev heli ja toores, lihvimata miks, mis tagab autentsuse; mida moodne, lihvitud ja steriilne produktsioon pakkuda ei suudaks. Madalsageduslik esteetika ei ole siin kindlasti piirang, vaid teadlik valik, mis tabab ideaalselt 60ndate vabadustundmusest läbiimbunud vaimu, vaadatuna 90ndate alguse ilmselt (väga) erinevast maailmast. See tundub ehtsa ja südamliku austusavaldusena, omal ajal radari alt kadunud ettevõtmisena. See on heliline paradoks -- tolmune happerokk laisaks pärastlõunaks. 9.0 (8.5-9.5)

Centz -- mini-DV (2025)

Dusted Wax Kingdom/Bandcamp

Trip-hop
Sampledelic
Electronic
Hip-hop
Breaks
Downtempo
Cinematic

Suur rõõm on teatada, et Colin Thieme (CT) ehk Centz on tagasi; ent veelgi rohkem rõõmustab tõik, et sellega kaasnevalt on ka oluline Bulgaaria netiplaadifirma Dusted Wax Kingdom pärast nelja aasta pikkust pausil olekut tagasi (oli paraku alust arvata, et on pillid kotti pistnud). 18-loolisel üllitisel on välja arendatud sämpledeelsed orkestratsioonid, mis kõrgustesse püüdlevad, kujundamaks arusaama, et kuidas ja kuivõrd on omavahel seotud ämbient ja klassikaline muusika, filmimuusika ja üleelusuuruses unenäod ja päikeserammestusest tekkinud nägemused. Kompotti lükkavad edasi lohisevad trip-hop- ja rohmakad hip-hop-rütmid, mis kolisevad orgaaniliselt eri intensiivsuse ja rütmide vahelduvusega -- sünkopeerides, lahti harutades, kombineerides, moonutades. CT mõnuga orkestreerib laiekraanhõllandusi, mis sulni harjaga paitab kuulaja vaimust lahti igapäevaseid porikillukesi ning mudapritsmeid, et lasta hingel õilmitseda ja vabalt lennelda. Alati on oht, et tehakse midagi valesti -- üle pingutades või tulemust liialt lahjendades. Lisaks selle vältimisele ning terviku võimendamiseks on oluline lugusid õigesti järjestada ning intensiivust ja varieeruvust õhulisusega võimestada. Kahtlemata Centz oskab seda -- lisaks eelpoolmainitud võtetele näiteks lugu "Tread" areneb inditrooniliseks paleuseks, milles on sees nii tung kui vaigistamatu uudishimu uute helikombinatsioonide sõlmimiseks. Siin-seal kihtide vahel on igati värskendav elektrikitarride undamist kuulda -- CT ilmselgelt ei tee seda seetõttu, et kidrasaundi oleks lahe kasutada, vaid tõlgendab seda eriomaselt (elektroonilise muusika produtsendi horisondilt). Äkki kõike seda ülevust ning rõõmu, mis sellesse muusikasse on valatud, on CT kaasaegne Ludwig van (elik teisisõnu, kui Beethoven elanuks tänapäeval, teinuks seesugust muusikat). Näituseks vapustav rõõmupall "Crash", mis põrkudes ja veeredes pillub ülinakkavalt sädemeid. 9.0 (8.0-9.5)

9/05/2025

c4 -- Transient II (2012)

Proc-Records

Breaks
Lo-fi
Progressive electronic
Electronic music
Modern classical
DIY

Lähtudes ühe mõtleja arusaamast, et primitiivse ja kaasaegse vaimu vahel puudub kvalitatiivne erinevus, siis käesoleva neljaloolise taiese puhul torkab silma viis, mismoodi helikvaliteeti rakendatakse. On ju arusaadav, et žanriliselt on tegu kaasaegse taiesega -- tangerinedreamilikust progressiivelektroonikast tänapäevase klassikalise muusika põhise voolavate akordidega juurdlemiseni või väljavenitatud nootidega eksperimenteerimiseni; lohisevad flyinglotuslikud rütmid annavad tunnistust trip-hop'i ja acid techno/house'i kiiluveest esile tulemisega. Ent need madala resolutsiooniga ning "rikkis" sagedused - mille vilin taamal - annavad tunnistust artisti soovist eemalduda steriilsetest stuudiotest -- mille ruumides võrdluses kodusega on veelgi võimalik paar kvaliteedipügalat kõrgemale tõusta. Selge on see, et Edgar Froese'le tehnoloogiliselt ilmselt seesugune mõtlemine olnuks vastuvõetamatu (üks tuntud muusikaajakirjanik tõdes ühes arvustuses, et mida rohkem peent tehnikat kogunes Tangerine Dream'i stuudiotesse, seda kehvemaks nende muusika muutus). Ameeriklane Adam Crammond seevastu on meistrimees -- ta panus metsikusse annab eelpoolmainitud taiestele toore vahetuse -- selles rafineerimatuses löövad õitsele mainitud žanrite - ütleme et - viimased kümme protsenti. See on seesama rafineerimatus, millele kolm aastakümmet tagasi panustasid piraatraadiojaamad -- milles sahinate-raginate mõju muusikale tekitas müstilist efekti. Tegelikult võib seesugust lähenemist käsitleda ülimoodsa lähenemisena, milles tegijad eraldavad end primitiivilmingutega või "vigase" modernismi kontseptsiooni loomisega, et luua distantsi kaasaegsetest. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Traqueurs de Combes - Streaks of life

Nowaki Music

Experimental pop
Electronic
Avant-pop
Art pop

Artist: Traqueurs de Combes

Release: Freak offs

Label: Nowaki Music

Year: 2025

[Teaser of the day] WAAS - We Miss You Jared C. Balogh

Murmure Intemporel

Experimental electronica
Electronic music
Power electronics
Post-minimalism
Avant-electronica
Noise music

Artist: WAAS

Release: VA - A Tribute to Jared C. Balogh (vol.2)

Label: Murmure Intemporel

Year: 2020

[Teaser of the day] Spuntic - Mineral Ages

Enoughrecords

Experimental electronica
Organic electronica
Electronic music
Ambient

Artist: Spuntic

Release: Hybrid Source

Label: Enoughrecords

Year: 2010

9/04/2025

Neu! -- Neu! 2 (1973)

Brain

Experimentalism
Krautrock
Experimental rock
Avant-rock
Motorik
Psychedelic
Acid rock
Ambient
Turntablism
Avant-garde
Musique concrète

Kuigi Klaus Dinger`i ja Michael Rother`i teist albumit reeglina on hinnatud nende esimesest kolmest albumist kõige madalamalt, siis siinkirjutaja arvates on asi pigem vastupidi -- kuigi Düsseldorf`i tandemi kõik neli taiest on head või väga head, siis sellest 11-looliset taiesest immitseb teutoonlikult gruuvivast helikoest välja vastupandamatut trotslikkust ja loomuldasa mässulisust, mida 42 minuti möödumisel varem või hiljem igatsema hakkad. Isegi sedavõrd, et see omamoodi hingepiinaks muutub. Üllitist muuhulgas nimetatakse ka protopungiks -- tõepoolest nimetatakse, ent see osutab täpselt samapalju kui postpunk pungi kohta. Igatahes pigem suhtumine kui muusika. Tinglik osutus fenomenile, mis jääb pungist miljonite kilomeetrite kaugusele. Kindlasti võib seda rokkmuusikat nimetada omast ajast eest olevaks -- ehk oleks veelgi õigem nimetada seda muusikaks siin ja praegu, mis kunati on alati sobiv ja suunda näitav. Vinüülplaadi krõbinad ja vinüülimängija nõela kriiped ning kriibetest üle kanduv vibratsioon siin-seal osutavad albumi isegi lihtlabasele tekkeloole -- ninelt bändil sai salvestamisel raha otsa ning selleks, et plaani täita, otsustati kasutada plaadimängija erinevaid kiirusi ning aeglustamise-kiirendamise efekte. Teisisõnu -- Rother-Dinger tegid midagi sellist, mis tänapäeval nimetatakse remiksimiseks ja turntablismiks. Kaks asja ühes. Võib ju lõõpida, et näiteks lugu "Super 78" on gabber mis gabber. Vaimukas gabber endi tingimustel ammu enne seda, kui see banaalsel kujul ilmet võttis. Muusikaliselt on domineerivaks põrnitsev industriaalne helind -- veel enne, kui see mõiste avalikkuses oli välja käidud; ent näpuotsaga on siin ka ämbienti (või õigem oleks öelda katsetusi konkreetmuusikaga). Muusikaliselt lükkab asja edasi motoorne apatši rütm, mille inspiratsiooniks pidasid mehed jalgpalli -- mängu dünaamikat; seal edasi-tagasi liikumist. Eks selle albumi võimsust peegeldab pealtnäha pisiasi, et hetkel Duo 5 pealt jooksva "Kill Bill'i" heliribale valis RZA just sellelt albumilt pärit taiese "Super 16". Isiklik lemmik on "Cassetto", mis mingil hetkel oli isegi telefonihelinaks -- häbitult näkku irvitav jõudemonstratsioon, mis kõrvalseisjad tarduma pani. 9.0 (8.0-9.5)

9/03/2025

[Teaser of the day] Kinematic - A Quota Guarantee

Jamendo

Noise pop
Indie rock
Garage rock
Alternative rock

Artist: Kinematic

Release: The 38th Parallel

Label: Jamendo

Year: 2022

[Teaser of the day] m1ld.concuss1on - same.old.sh1t

Electronic
Avant-garde
Juke
Breaks
Experimentalism
Footwork
Improvised music

Artist: m1ld.concuss1on

Release: complet

Label: Noise Margin

Year: 2025

[Teaser of the day] Filmy Ghost - Graves of Yarborough Cemetery

Electronic
Avant-garde
Abstract
Experimentalism
Glitchtronica
Noise music

Artist: Filmy Ghost

Release: Haunted Caves

Label: Attenuation Circuit

Year: 2017

9/02/2025

[Teaser of the day] Sunnesther - end of ramadan

Electronic
Sampledelic
Ethnotronica
World music

Artist: Sunnesther

Release: i´myourcastle

Label: Virtual Soundsystem

Year: 2025

[Teaser of the day] Post Human Era - Captain Tripps

Electro-rock
Art rock
Electronic
Synth-rock

Artist: Post Human Era

Release: Artifact Two

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2007

[Teaser of the day] Tihomir Zdjelarevic - Hopefully we will see

Watch Pineapple Press

Progressive electronic
Electronic music
Berlin School
Kosmische Musik
Ambient

Artist: Tihomir Zdjelarevic

Release: Mikrowelt

Label: Watch Pineapple Press/Bandcamp

Year: 2018

9/01/2025

Bacanal Intruder -- Modem (2006)

Zymogen

Folktronica
Indie folk
Glitchtronica
Post-folk
Lo-fi
Art folk
Electronic
DIY

Modulaator-demodulaator ehk modem on seade, mis teisendab arvuti digitaalsignaalid analoogsignaalideks, mida saab edastada mööda telefoniliine ja koaksiaalkaableid. See teostab ka vastupidist protsessi, teisendades sissetulevad analoogsignaalid tagasi digitaalseteks andmeteks, mida seejärel saab arvutile ette sööta töötlemiseks. Modem toimib sillana kohaliku võrgu ja interneti vahel. Teisisõnu, modem on helikaart, mis tõlgib ühe süsteemi informatsiooni teisse -- asjassepuutuv küsimus seisneb selles, et kas teeb seda piisavalt täpselt -- ilma kadude ja moonutusteta? Ning kui tekib kadusid, siis missugune hulk informatiivsest kaost on aktsepteeritav ilma, et see kutsuks esile kvalitatiivseid muutusi? Kas käesoleval 5-loolisel läheb midagi kaduma eeldusel, et elektroonilised digitaalsignaalid sisenevad akustilisse folkmuusikasse? Seda eriti veel ibeerialikus traditsioonis, milles elavat esitust on peetud suurimaks eheduse ja professionaalsuse näitajaks -- et mitte öelda ainuõigeks tegutsemisviisiks. Näikse, et Luis Solis (LS) ei püüa mitte naiivse amatöörluse etendamisega kuulajas samastumistunde provotseerimisega vastuvõtlikkust suurendada, vaid vastupidi -- näitab, et heliloome süntaks muundub pöördumatult. Järelikult eelpoolmainitud ootused sellisele muusikale ei ole õigustatud. Luuperitel ja sämpleritel kahtlemata on oma toimimisloogika, ent see ei tähenda automaatset kohustust artistile joonduda tavapärasesse ootuste ja tõlgendamiste protsessi. Masin on paindlik teatud piirini, ent teisalt selle paindumatuse kiuste võimaldab see seesuguseid tõlgendusi tehnilises plaanis, millest tavaesituses võib vaid unistada. Sellest 14-minutilisest miniteosest õhkuv moraal seisneb selles, et kõiksugu "vead" ning ühildamatused maandatakse elektroonilises süsteemis selle integreeritud osaks. See, mida tavamõistes professionaalseks ja pühaks peetakse, ei ole iseenesest absoluut. Veatu teguviis ei taga veel horisondi saavutamist. LS manipuleerib lõpuni osavalt loos "La Pulga", ent teistes kompositsioonides hinge peenmehaanika tsipa vettib selles tehnilises konnatiigis - jõudmata õhku tõusta ja sama sulnilt lennelda. 7.5 (6.5-8.5)

Visions Of Yokāi -- THOSE WHO DANCE AT THE SUMMIT, THOSE WHO CREEP IN THE DEPTHS (2025)

Bandcamp

Experimental metal
Post-metal
Dungeon synth
Black metal
Funeral doom
Avant-metal
Noise metal

2022. aasta uuringu järgi hindas keskmine inimene isiklikku atraktiivsust kuue pügalaga kümnest. Hakatakse elegantselt suitsetama, kui ei ole kedagi suudelda; või siis vihast metallmuusikat tegema (lihtsalt üks lõtv hüpotees). Ilmselt muusikud hindavad oma loomingut kõrgemalt -- vastasel juhul ei ole mõtet loomingut välja anda. Looming erinevalt välimusest on lõpuni valiku küsimus. Või kas ikka on? Tehniliselt küll, ent sisuliselt võib-olla mitte. Artistile omane vormirangus tuleneb tema pühitsusest kindlale sisule, vastasel juhul asi võib kontrolli alt välja valguda. Kui varasemad üllitised kõlasid ilmutusena, siis käesolev on muundunud kinnituseks. Kinnitamine ei tähenda varasema kordamist, vaid loomingule uute varjundite lisamist ning isikupärasse kuuluva süntaksi ja tämbrilise intonatsiooni nihestamist. Suur rõõm oli näha teadet, et Vision Of Yokāi on pärast kolmeaastast pausi tagasi. Nagu ikka ammutab Los Angeles'e artist leegi ülalhoidmiseks (lisa)hapnikku psühhedeeliast, konkreethelidest, droonmuusikast ja progerokist. Ka lohisevast DIY-muusikast, mis kipub ühest otsast lõkendama ning teisest narmendama ning külgedelt kolletuma. Teisalt see kummastav lõbusus vaheldub funeral doom'ist miilava meeleheitega, lisades taiesesse eepilist meeleliigutust. Sellega külgnevalt artisti dungeon synth'i ja tumeämbienti teemaarendused on samuti veenvad -- sügavad ja pahaendelised. Ruum vibreerib ja resoneerub orgaaniliselt teisest dimensioonist kostuvate häältega ja müravaakumi rõhumisega; siin kehtivad teistsugused ainevahetuslikud skeemid, viies teistsuguse arusaamani nii keldrisündist kui metallijärgsest muusikast. Siuh ja säuh! Viimistletud tumemetalli näide, mida on taotud ja sepistatud ketserlike sepahaamritega; kõlades gnostilise vooluna, tuues värskust dogmaatilisse pilti -- justkui ebatäiusliku Jumala loodud maailma võrdkujuna, pakkudes eksimisruumi, räppa ja soppa ning olla võimalust vaba ja kulgeda pidevas otsimises ja leidmises; milles inimesi ei ole psühholoogiliselt kammitsetud ürgsüül põhineva ideoloogilise sita ja Isa ihu söömise õõvaga. Alguses oli müra -- impulsiivne ja meeleheitlikult kookonist välja murda tahtev. Igatahes siinkirjutaja metallpanteonis kinnistab Visions of Yōkai enda ülimuslikku positsiooni. Mulle meenutab tema muusika rohkem kui kümne aasta eest alustanud teist Langenud Inglite linnast pärit projekti nimega Wreck and Reference, kelle muusikas metall kohtus müra ja tugeva lo-fi-esteetikaga (muideks, neil tuli just uus album "Stay Calm" välja -- lähitulevikus jõuame ka selleni). Seniks nautigem seda viiepärlilist põrgulist. 9.0 (8.5-9.5)

8/31/2025

[Teaser of the day] CXR ATK - Skrangol

Free Music Archive

Experimental techno
Electronic music
Tech-electro

Artist: CXR ATK

Release: Underground

Label: Nul Tiel

Year: 2025

[Teaser of the day] Cryptic Scenery - A Slicer Shimmers

Free Music Archive

Electronic
Ork-pop
Alternative pop/rock
Krautrock
Experimental pop
Art pop/rock

Artist: Cryptic Scenery

Release: The Exterior Zone

Label: Free Music Archive/Bandcamp

Year: 2024

[Teaser of the day] Cobramor - Para lá da corrente de luz

Progressive electronic
Electronic
Cosmic synth
Ambient

Artist: Cobramor

Release: Flores do Vazio

Label: Mimi

Year: 2025

[Teaser of the day] small electronic deer - access

Electronic music
Ambient
DIY
Ambient techno

Artist: small electronic deer

Release: access EP

Label: UK Gloom

Year: 2025

[Teaser of the day] Centz - Grass Mannequins

Dusted Wax Kingdom

Cinematic
Chilltronica
Breaks
Electronic music
Easy listening

Artist: Centz

Release: mini-DV (LP)

Label: Dusted Wax Kingdom

Year: 2025

[Teaser of the day] Nurses With Knives - Vermin

Zenapolæ

Neoclassical
Dark wave
Art music
Electronic
Post-industrial

Artist: Nurses With Knives

Release: Dissocative Fuge

Label: Zenapolæ

Year: 2025

Jared C. Balogh -- I Am The Ship//I Am The Shaman (2014)

Nowaki Music

Experimentalism
Spoken word
Cinematic
Modern classical
Post-classical
Improvised music
Avant-garde
Art music
Progressive pop

See kolmelooline taies on ameeriklase Jared C. Balogh'i (1975-2019) (JB) varasalvest, kelle panust netimuusikamaailma on raske üle hinnata. Lõi ise palju muusikat ning teisalt tekitas kaasmuusikutele platformi enda loodud plaadifirmaga Altered State Reflections. Prantsuse netiplaadifirma Nowaki Music all üllitatud kolmeloolisel ta jätkab südamelähedast kaasaegse klassika põhist narratiivi eksperimentaalses võtmes. Orkestreeritud helid, mis paisuvad filmilinalikeks sildamisteks üksikult õõtsuvate nootide vahel. Näiliselt kerge, ent kahtlemata lihtsate asjade väljatöötamine vajabki rohkem aega, kogemust ja vormistamist. Ilus asi ei saagi olla lihtne, ilu ilmneb keeruka ideestiku, osava planeerimise ja hunnitu vabanemise suunitletud teostamisena. See on teatud liiki hierarhilise reaalsusvaate peegeldus. Loo "Shifting Patterns And Challenging Journeys" algusosa meenutab Soft Machine'i progressivistlikku vaadet jätsrokile, mis on igati meeleolukas kuulamine. Aga pakub ka ühisosa Dave Keifer'i aka Cagey House'i manipulatsioonidega, mida võiks kuulata kultuurimaja intiimses õhkkonnas valitud seltskonnaga. Tabab ka Penguin Cafe Orchestra peent üleminekut abstraktsedt kammermuusikast voolavama ja emotiivsema manu. JB ei ole rahul pelgalt lihtsusega -- formaliseerimise protsess viib sügavamale puhastus- ja täiustamisprotsessini. Ta laiendab lihtsate nootide piire -- jätab küll alles nende üksildusest tingitud sügava melanhoolia, ent sillates ja laiendades seda suuremaks ja ühtsemaks reaalsuseks. See on muusikaline peegeldus hinge teekonnast materiaalse maailma esialgsest lihtsusest jumaliku ilu lõpliku keerukuse ja ühtsuseni. Eelpoolmainitud oskuslik planeerimine ja suunatud teostus muutuvad looja hinge tõusuteeks -- distsiplineeritud ja sihipärasejs teekonnaks vaimse vabanemise poole. 9.0 (8.5-9.5)

Pages

Blogiarhiiv

9/17/2025

9/16/2025

9/15/2025

9/14/2025

9/13/2025

9/12/2025

9/11/2025

9/10/2025

9/09/2025

9/08/2025

9/07/2025

9/06/2025

9/05/2025

9/04/2025

9/03/2025

9/02/2025

9/01/2025

8/31/2025

Lehevaatamisi kokku

Melomans