Archive
- Psych-rock
- Lo-fi
- Acid rock
- Yacht rock
- Doo wop
- DIY
Digitaalse truuduse ajastul on haruldane ja põnev kogemus sattuda albumile, mis kõlab ajakapsli uksest välja tõmmatud lugude kogumina. See 9-looline on kaunilt teostatud palavikuline unistus, omapärane heliline süntees ja ristand, mis võtab 60ndate lõpu joovastava, orelirohke psühhedeelse roki ja koolutab seda läbi pehme fookusega lo-fi objektiivi, leides seejuures ruumi 70ndate jahtroki mahedatele, päiksepaistelistele harmooniatele. See on plaat, mis võib-olla tehniliselt ei peakski toimima, aga teeb seda siiski muretu, peaaegu trotsliku graatsiaga. Albumi kõla tuumaks on kahtlemata orelimäng, mis tundub nagu otsene Ray Manzarek'i kanaliseerimine tema võimu tipul. Continental Vox-oreli kihid ei ole ainult tekstuuriline element; see on jutustav hääl, mis põimib lugudes kerge impro happelise mässulisusega. Selles on kohati kõulikku intensiivsust, samas järgmises loos taandudes õrnaks, peaaegu kaemuslikuks virvenduseks. Segased Padjad suudavad neid mõjutusi austada ilma, et see kõlaks pelga imiteerimisena, pakkudes hoopis värsket ja laetud lähenemist mainitud žanritele. Vokaalharmooniad ja meloodiline struktuur meenutavad ansambli Love meloodilist sarmi ja loomuldasa jahedust, mis on mõjus vastupunkt psühhedeelsele tormlemisele. Seesugune paralleelselt kulgevate rööpmete üksteisest distantseerumine ning samas nende vahealade (mõningane) segunemine on albumi salarelv, mis loob õndsa meeltes ja hinges segadust tekitava tunde. Ühel hetkel hõljub kuulaja elektrist laetud vibreerivas orelipilves ning järgmisel hetkel tõmbavad sind õrnalt kaldale kergelt virvendavad pehmed kidraakordid ning soe bassiliin. Viimane pusletükk on albumi madala täpsusega salvestus -- lindi susisev heli ja toores, lihvimata miks, mis tagab autentsuse; mida moodne, lihvitud ja steriilne produktsioon pakkuda ei suudaks. Madalsageduslik esteetika ei ole siin kindlasti piirang, vaid teadlik valik, mis tabab ideaalselt 60ndate vabadustundmusest läbiimbunud vaimu, vaadatuna 90ndate alguse ilmselt (väga) erinevast maailmast. See tundub ehtsa ja südamliku austusavaldusena, omal ajal radari alt kadunud ettevõtmisena. See on heliline paradoks -- tolmune happerokk laisaks pärastlõunaks. 9.0 (8.5-9.5)
