Proc-Records
- Breaks
- Lo-fi
- Progressive electronic
- Electronic music
- Modern classical
- DIY
Lähtudes ühe mõtleja arusaamast, et primitiivse ja kaasaegse vaimu vahel puudub kvalitatiivne erinevus, siis käesoleva neljaloolise taiese puhul torkab silma viis, mismoodi helikvaliteeti rakendatakse. On ju arusaadav, et žanriliselt on tegu kaasaegse taiesega -- tangerinedreamilikust progressiivelektroonikast tänapäevase klassikalise muusika põhise voolavate akordidega juurdlemiseni või väljavenitatud nootidega eksperimenteerimiseni; lohisevad flyinglotuslikud rütmid annavad tunnistust trip-hop'i ja acid techno/house'i kiiluveest esile tulemisega. Ent need madala resolutsiooniga ning "rikkis" sagedused - mille vilin taamal - annavad tunnistust artisti soovist eemalduda steriilsetest stuudiotest -- mille ruumides võrdluses kodusega on veelgi võimalik paar kvaliteedipügalat kõrgemale tõusta. Selge on see, et Edgar Froese'le tehnoloogiliselt ilmselt seesugune mõtlemine olnuks vastuvõetamatu (üks tuntud muusikaajakirjanik tõdes ühes arvustuses, et mida rohkem peent tehnikat kogunes Tangerine Dream'i stuudiotesse, seda kehvemaks nende muusika muutus). Ameeriklane Adam Crammond seevastu on meistrimees -- ta panus metsikusse annab eelpoolmainitud taiestele toore vahetuse -- selles rafineerimatuses löövad õitsele mainitud žanrite - ütleme et - viimased kümme protsenti. See on seesama rafineerimatus, millele kolm aastakümmet tagasi panustasid piraatraadiojaamad -- milles sahinate-raginate mõju muusikale tekitas müstilist efekti. Tegelikult võib seesugust lähenemist käsitleda ülimoodsa lähenemisena, milles tegijad eraldavad end primitiivilmingutega või "vigase" modernismi kontseptsiooni loomisega, et luua distantsi kaasaegsetest. 8.5 (8.0-9.0)
