Dusted Wax Kingdom/Archive/Bandcamp
- Trip-hop
- Downtempo
- Hip-hop
- Ethnotronica
- Sampledelic
- Cinematic
- Chilltronica
- Breaks
- Electronic music
Kuulates seda albumit tabasin Dark Optics'it meenutamast meenutusi. See muusika ei räägi lineaarsest loost; see räägib selle loo tundest, selle kummitusest. See ei püüa öelda, mida mäletada. See pakub lihtsalt helimaastikku, et saaks uurida seda, mida kuulaja arvab end mäletavat. See album on omamoodi kaleidoskoop, pakkudes mustrite galeriisid, et kuulajal oleks võimalik nendega meenutamise läbi samastuda. Igast galeriist tulevad esile ja käivad läbi teatud helid - teatud klotsid -, mille abil kuulaja taastab omi mälestusi. Need on nostalgilised, ebamaised sfäärid, mis helgivad sooja, peaaegu et kuldse kumaga. See on filter, mille kuulaja möödunud hetke peale asetab, et muuta see pehmemaks, lahkemaks, ilusamaks -- kui see kunagi tegelikult oli. See 13-looline album on laskumine sellesse kaunistatud minevikku, keerlevasse galaktikasse, mis koosneb nii reaalsetest kui ka kujuteldavatest hetkedest, kus piir muutub lootusetult hägustunuks. Elektroonika, mis algselt oli soojuse ja mugavuse allikas, hakkab melanhoolse uduna virvendama; paljastades, kuidas mälu ilustamises ja moonutustes on ka unustamise vorm. Platoonilises mõttes ei ole need helid uued; need on mingi tõe kajad, pooleldi meelde jäänud meloodiad ja harmooniad kõrgetest ja kaugetest sfääridest. Muusikaliselt on see hip-hop'i ja trip-hop'i karneval, ent segades sinna sekka ka maailmamuusika ja elektroonilise roki sugemeid, risust ummistunud murtud rütme ning jutustatavaid osi. Eks need 50 minutit ongi kohati rohmakad ja koba - kipub mõnikord alt vedama ning tüütult korduma -, ent kokkuvõttes mängib siiski keskmisest kõrgemalt välja. Ning nostalgiaga saab ikka väga hästi hakkama. 8.0 (6.5-9.0)
