Nowaki Music
- Reductionism
- Avant-garde
- Lowercase
- Glitchtronica
- Dark ambient
- Abstract
- Experimentalism
- Sound art
- Hauntology
- Sound poetry
- Microsound
Hetkest, mil Aymeric kujuteldava nõela plaadile asetab, hakkab kohe juhtuma...st ei juhtu alustuseks midagi. Ise ta nendib, et ta on hirmul, väga hirmunud ning küsib, et kas kuulsite? Algul tundub 14-looline album vähem muusikana ning pigem vandalistliku teguviisi jäädvustamise moodi. Esimesed kuulamised on tõeliselt vaenulikud -- abstraheeritud isevärki julmuseks, taandatud heliks, mille haprast pealispinnast kumab luustik läbi. Ehk on see roostest puretud lehtmetall, mida lohistatakse läbi betooni, õõnsad bensiinivaatide resonantsid, kaugustest kostuvad elektrilised lühised. Ehk on see koguni orgaanilise anorgaaniliseks teisenemise võrdkujuks -- jõhker, kuid aus. Samal ajal kuulen kõrvaklappidest läbi eespool istuvat ema oma lapsele "Suurt maalritööd" ilmekalt ette lugemas. Homme on ju Suur Reede -- (täht)päev, tähistades ühelt poolt silda ning teisalt suurimat kriginat maise ja taevaliku vahel. Ometi paljastab kuulaja püsivus sügavama,, märksa keerulisema arhitektuuri. Eelpoolmainitud esteetiline tõrksus hakkab materialiseeruma millekski rütmiliseks. Konkreetsemalt on see katkine kellavärk: pulss näikse takerduvat, lakkab mingitel hetkedel töötamast, ent tänu kontrollmehhanismide toele siiski taaskäivitub ning liigub edasi. Mehhanismi takerdumine jätab siiski maha ilmekad, peaaegu visuaalsed jäljed, segunedes poolvaikusega, mis ei olegi tühi; see on kõrbenud, rütmist väljas, ent ikka veel liikuv. Kõiges selles kangastub peen õõv ning ebamugavustunne -- kui kristalliseerunud mälestused, heliline vaste vanadele fotodele, mis on rõskele pööningule hallitama jäetud. Mõju on sügavalt jube, miilav ebamugavustunne, mis laskub pigem luudesse kui kõrvadesse. See on tunniajane luupainajalik kaemus lagunemisest, mälestustest ning ebamäärasest piirist mehaanilise rikke ning üleloomuldasa vahel. 9.0 (8.0-9.5)
