Brain
- Experimentalism
- Krautrock
- Experimental rock
- Avant-rock
- Motorik
- Psychedelic
- Acid rock
- Ambient
- Turntablism
- Avant-garde
- Musique concrète
Kuigi Klaus Dinger`i ja Michael Rother`i teist albumit reeglina on hinnatud nende esimesest kolmest albumist kõige madalamalt, siis siinkirjutaja arvates on asi pigem vastupidi -- kuigi Düsseldorf`i tandemi kõik neli taiest on head või väga head, siis sellest 11-looliset taiesest immitseb teutoonlikult gruuvivast helikoest välja vastupandamatut trotslikkust ja loomuldasa mässulisust, mida 42 minuti möödumisel varem või hiljem igatsema hakkad. Isegi sedavõrd, et see omamoodi hingepiinaks muutub. Üllitist muuhulgas nimetatakse ka protopungiks -- tõepoolest nimetatakse, ent see osutab täpselt samapalju kui postpunk pungi kohta. Igatahes pigem suhtumine kui muusika. Tinglik osutus fenomenile, mis jääb pungist miljonite kilomeetrite kaugusele. Kindlasti võib seda rokkmuusikat nimetada omast ajast eest olevaks -- ehk oleks veelgi õigem nimetada seda muusikaks siin ja praegu, mis kunati on alati sobiv ja suunda näitav. Vinüülplaadi krõbinad ja vinüülimängija nõela kriiped ning kriibetest üle kanduv vibratsioon siin-seal osutavad albumi isegi lihtlabasele tekkeloole -- ninelt bändil sai salvestamisel raha otsa ning selleks, et plaani täita, otsustati kasutada plaadimängija erinevaid kiirusi ning aeglustamise-kiirendamise efekte. Teisisõnu -- Rother-Dinger tegid midagi sellist, mis tänapäeval nimetatakse remiksimiseks ja turntablismiks. Kaks asja ühes. Võib ju lõõpida, et näiteks lugu "Super 78" on gabber mis gabber. Vaimukas gabber endi tingimustel ammu enne seda, kui see banaalsel kujul ilmet võttis. Muusikaliselt on domineerivaks põrnitsev industriaalne helind -- veel enne, kui see mõiste avalikkuses oli välja käidud; ent näpuotsaga on siin ka ämbienti (või õigem oleks öelda katsetusi konkreetmuusikaga). Muusikaliselt lükkab asja edasi motoorne apatši rütm, mille inspiratsiooniks pidasid mehed jalgpalli -- mängu dünaamikat; seal edasi-tagasi liikumist. Eks selle albumi võimsust peegeldab pealtnäha pisiasi, et hetkel Duo 5 pealt jooksva "Kill Bill'i" heliribale valis RZA just sellelt albumilt pärit taiese "Super 16". Isiklik lemmik on "Cassetto", mis mingil hetkel oli isegi telefonihelinaks -- häbitult näkku irvitav jõudemonstratsioon, mis kõrvalseisjad tarduma pani. 9.0 (8.0-9.5)
