Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Watch Pineapple Press. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Watch Pineapple Press. Kuva kõik postitused

12/10/2025

Green Peace -- Clean Freak Messy Pig (2018)




Watch Pineapple Press

  • Post-punk 
  • Improvised noise 
  • Art punk 
  • Experimental rock 
  • Post-hardcore 
  • No wave 
  • Punk funk 
  • Electronic 
  • Dub 
  • Noise rock

Käesolev 5-looline taies ammutab jõudu postpungi servapealsetest pursetest -- transgressioonidest, mis ei ole taltunud, vaid hakanud omaenda tuuma murendama. See ei ole üldse enam see, mis puudutas postpungi maneerlikkust -- väljamõõdetud bassikäike ja trummeldamist-- mille taga võis erilist vaeva nägemata tuvastada artisti žanrilise eneseteadlikkuse, suht tüütu poosetamise, milles oli (r)evolutsiooniline ind juba lahtunud. Green Peace'i kidramäng -- hakitud, neurootilistest ulmadest puretud nootide jada, peegeldades artisti kompromissitut nuudeldamist, mille juured ulatuvad Public Image Ltd'i, The Fall'i ning This Heat'i juurest Ameerika mandri põhjaossa -- No Wave'i ning post-hardcore'i manu. Muusika, mille puhul oli artistidel ilmselt mõttes see kupatus aeg-ajalt kokku lasta, et loomistsüklit saaks algusest käivitada. (R)evolutsiooni uuesti alustada -- lihtsalt teistsugusest vaatenurgast asjale lähenedes. Kuigi Green Peace is hängi eelpoolmainitud stiilide esindajatega ringi, aga jagab nendega ühist ruumi. See on justkui paratamatu rada, mida läbides ja tundma õppides on võimalik jõuda kuhugi mujale. Näiteks Glenn Branca totaalsuse mõistestikku ja valulävi testides ("Session510"), lõrisedes ning sellest hullumeelselt tükke välja kaksates. Hullumeelsuse virvendus materialiseerub millekski veenvaks, samas jäädes suuresti kategoriseerimatuks. Kasutades klišeelikku selke vägagi kompromissitu muusika kirjeldamiseks -- kuulates kompositsiooni "21" lülisambaks olevat rütmilist kidrapartiid tuleb möönda, et hullumeelsuse ja geniaalsuse vahel tõepoolest ei ole midagi eristavat. Sageli normist hälbimine annab aluse üleminekuteks nii otseses kui kaudses tähenduses. Laivis mängitud kitarri toetamine sämplimisega - milles näikse olevat nii instinktist tõukumist kui kindlat kavatsuslikkust - tõstab muusika uuele tasandile. See hoiab korraga erinevaid seisundeid ning paljastab varjatut. Isegi kui arvad, et oled seda kuulates millestki aru saanud, siis uuel kuulamisringil liigub mõistmine hoopis teistsuguseid trajektoore pidi. Just sellest erinevate impulsside rägastikust sündinud maagia sütitab iga järgmist kuulamist lootusega siseneda uute portaali. 9.0 (8.5-9.5)

10/14/2025

Tihomir Zdjelarevic -- Mikrowelt (2018)



Watch Pineapple Press/Bandcamp

  • Kosmische Musik
  • Progressive electronic
  • Ambient drone
  • Ambient jazz
  • Post-rock
  • Space music
  • Krautrock
 
Käesolev 6-looline taies kehastab...Berliini...ning väikest tükikest sellest (nagu pealkirigi sellele osutab). Berliini elektronmuusika koolkond, tuntud ka žanrinime Kosmische Musik järgi, viis süntesaatorid kosmosesse veel enne kui Brian Eno atmosfääridesse tõusis. See koosnebki hüpnootilistest ja pikaldastest süntesaatorikompositsioonidest, ent lugu "Slow Down" määratleva saksofoni abil defineeritav jätsusektsioon viib mõtted David Bowiele...tema Berliini perioodile. Ilmselt seetõttu, et tolles loos on vähem kosmost ning tahetakse läheneda konkreetsematele vormidele, ehk isegi popmuusikalistele äärealadele. Helimustrid triivivad ühest faasist sisse ja teisest faasist välja, luues peeneid, mittelineaarseid rütmilisi ja meloodilisi variatsioone. Rütmid mulksuvad aeglaselt kuju võtvate helinihete all. Teisisõnu -- keskmes on sünteesitud helikihtide koosmõju, luues orgaanilise, koguni hingava kvaliteedi. Pulss on midagi tulnuklikku, mis elab ookeani kõige kättesaadamatutes sügavustes, aga ollus, millesse kuulaja aeglaselt vajub, ei ole teps vesi. Ei, see on midagi paksemat, sisukamat, sobitudes lõpuks kuulaja enda tihedusega, jättes ta hõljuma sügavas tüünuses, kus alles jäävad ainult subjekti psüühika ja tundmused.
Selliste albumite kuulamisel tuleb alati meeles pidada, et see ei ole siiski raadiomuusika, vaid lihtsalt inimese teadvuse võimendus elektrooniliste seadmete vahendusel. Kosmoseajastu droonide surin vaheldumas monotoonse elektroonilise masinavärgi suminaga ja millegi sellisega, mis kõlab nagu vaalad lainete vahel laulmas. Võiks küll ette kujutada, et muusika on suhestatud ookeani tumedate sügavuste kujunditega, aga nagu iga hea ämbientmuusika, laseb kuulajal oma kujutlusvõimet avastada. 8.0 (7.5-8.5)