At Sea Compilations
- Indie pop/rock
- Shoegaze
- Glo-fi
- Indie rock
- Alternative pop/rock
- Shoegazing
- Dream pop
- Chillwave
- Neokrautrock
Indimuusika fännide kohta võib vist kasutada sama väljendit, mida kasutatakse luurajate ja miilitsa ning nende hilisema seisundi kohta -- kord indi, siis elu aeg indi. Sellega on nii nagu ristiisa Mozzer palus ühes loos teda mitte unustada -- me paratamatult muutume noorukieast täiskasvanuks saades, ent see kibemagus tukslev tunne jääb -- mida ei suuda ega tahagi unustada. Sellest saab algkodu, kuhu ikka ja jälle naasta. Mitte ainult The Smiths, vaid ka Cocteau Twins, Joy Division, The Jesus And Mary Chain, Sonic Youth, The Cure, Spacemen 3, Galaxy 500, Lycia, The Fall, My Bloody Valentine, Stereolab, Röövel Ööbik, Primal Scream, Happy Mondays, Mercury Rev olulisematest näitasid, et vihmaniresid, koltunud staari pildikesi või mälus sooje hetki või muid pisiasju võimendades võib tulemus loominguliselt plahvatuslik olla. See on valgus, mis kunagi ei hääbu. Need bändid olid, on ja jäävad lahedaks ning igavesti nooreks -- ning samuti nende kuulajad. Siin 15-loolisel taiesel on eelpoolmainitud puntide pikad varjud helklemas, ent sealt paistavad ka välja Saksa esiisad Neu!, Faust ja CAN ning ameeriklaste The Velvet Underground ja The Silver Apples. Loomulikult on ka kaasaegsust, mis suuresti ühtib elektroonika osakaalu suurenemisega helikeeles. Mis tähendab seda, et ehtne indimuusika loomult on transgressiivne, kuigi võib jätta eraldiseisvana positsioneerudes ülbe mulje -- ent nad seisavad laval iseenda, mitte teiste pärast. Nad teevad seda enda, mitte teiste reeglite järgi.