Blogiarhiiv

1/10/2026

Night Tapes -- portals//polarities (2025)



Nettwerk/Bandcamp

  • Indie pop/rock 
  • Glo-fi 
  • Dream pop 
  • Chillwave 
  • Shoegazing 
  • Electronic 
  • Alternative pop/rock 
  • Hypnagogic pop 
  • Ambient pop 
  • Alternative dance 
  • Psychedelic 
  • Indie dance

Ilmselt kui Night Tapes'i album ilmunuks 16-17 aastat tagasi, olnuks London'i ansamblil paremad võimalused läbilöögiks. Kuivõrd tegu on muusikatööstuses osalejaga, siis tuleb arvestada turukonjuktuuriga. Ilmselt nad ise ei ole ju trendimuutjad-murdjad, mistõttu tuleb kuhugi voogu sobituda. Või siis pigem -- las koerad klähvivad, karavan läheb edasi! Tegu on ju igati korraliku muusikaga, mida ei pea korralikus seltskonnas häbenema, ammutades peaasjalikult jõudu chillwave/glo-fi/hüpnagoogilise popi maagiast. Ent pealkiri osutab sellele, mis annab käesolevale 13-loolisele taiesele lõpliku viimistluse ning veetluse. Liikumine mööda indimuusika erinevaid modaalsusi annab asjale õige maitse manu ning lisab krehvtisust, mistõttu muidu liiga kergekaaluliseks kuulamiseks jääda võinud taies apelleerib oskuslikult tundlikkusele ja emotsioonidele. Kahtlemata on vahe unelemispopil ja unelemispopil -- kui näiteks neli kümnendit tagasi Boston'i punt Galaxie 500 viljeles seda minimalistlike kitarride ja vokaali saatel, siis jah, Iiris Vesik'u sugereeriv vokaal osutab enim sellele traditsioonile. Tugev klahvpillide olemasolu loob teistsugusema - juba valmis - kõrgplatvormi, millel jätkub peenhäälestus. Olenevalt konkreetsetest lugudest meenuvad kord The Sundays, kord Pia Fraus, kord Memoryhouse, kord Ariel Pink, kord tantsuline Curve. Tõepoolest, ühes loos jõnksutavad trummi ja bassi/jungle-rütmid vankrit edasi, kasvades tasapisi eepiliseks ämbientpoprokiks. Nii mõnigi kord lauljatari dešifreerimatusse kalduv vokaalitsemine hakkab meenutama unelemispopi ema Elisabeth Fraser'it ning tema bändi Cocteau Twins'i müstilisemast veimevakast tõusvat muusikat. Albumi teises pooles on mitu pärlit, milledega võiks illustreerida möödunud aasta väljapaistva rokkmuusika kogumikke. Jäingi hindamisel veidi kahe heinakuhja vahele kinni -- otsustasin lõpuks, et tegu ei ole palju hea, vaid natuke väga hea üllitisega. 8.5 (7.5-9.0)