We Are All Ghosts
- Post-rock
- Electronic
- Art rock
- Experimental rock
- Progressive electronic
- IDM
Kuulates seda 7-loolist üllitist tuleb nentida, et siin segunevad elemendid, mis on defineerinud nii rokk- kui elektronmuusikat aastakümneid. Ühelt poolt eepilisust sissehingavad ning sellest johtuvalt majesteetlikke (õhu)losse ehitavad kitarrid ning teisalt samas suunas püüdlevad süntesaatorid ja muu elektroonika, mis instrumentide omapära arvestades sageli kosmiliseks variatsiooniks muutub. Ütleks nii, et kuulates seda natuke rohkem kui pooltunnina kõlava taiesena pean möönma, et see on pigem artisti püüe luua endale tugev alus tulevastele taiestele või mälestusmärk optimaal-minimaalsele tulemusele postroki vallas. Sellest johtuvalt ei saa ka rääkida eristavatest teetulpadest ning maamärkidest ilma, et need ei kattuks teiste sadade artistidega enne teda. Ka helipinna sügavus jääb paraku natuke pealiskaudseks -- mis on olnud paljude postrokkbändide nuhtluseks. Arvatakse ekslikult, et teatud strukturaalsuse ning stilistiliste eripärade esitlemine kannab nimetatud stiili radikaalsust edasi. Muidugi on siin ka eristuvamaid hetki - näiteks loos "At Least A Day Away" liiguvad elektroonilised fraktaalid kitarride vahel; või siis siuglevad tehnitsistlikud elektronhelid kompositsioonide aluskihtidest kõrgemale. Motiivide ja tekstuuri kihistamist on siin vähevõitu -- et saaks rääkida kvalitatiivsest paljususest; kaasaegne tõlgendamine jääb ähmaseks, mistõttu muutub tühiseks rääkida mineviku resonantside kooseksisteerimisest elavas olevikus. 7.0 (6.5-8.0)
