CIRCUM-DISC/Andrea Bazzicalupo
- Post-bop
- RIO
- Improvised music
- Free jazz
- Avant-jazz
- Experimentalism
- No wave
- Avant-prog
Kolme nädala pärast ilmub Prantsuse plaadifirma CIRCUM-DISC all 7-looline üllitis, mis suudab vältida klišeesid (ning pakkuda uut), isegi improvisatsioonilise muusika vallas. Konkreetsemalt Andrea Bazzicalupo kitarri(m)äng kõlab avangardjätsu nihkumisena no wave-skeene ja avangardistliku progeroki suunas; kuidas siis teisiti mõista kohati mürarohket kitarrimängu jätsu kontekstis (tavapäraselt on see suund olnud vastupidine). Või siis Laurent Rigaut' kohati hakitud-tükeldatud puhkpillid, mis on spetsiifiliste heliühikute ekstraheerimine ning sisestamine helivalemisse, mis siis kas loob väärtusi või hoopis läheneb nullile (sõltub loomulikult subjektiivsest hinnangust!). Peter Orins klõbistab tavapäratult, kohati sisenedes minimaaleksperimentaalelektroonika mängumaile. Saan aru, et nimetatud asjad ongi virtuoosselt otse sisse mängitud, et säilitada isikupära. Eks trio muusika olegi pendeldamine vabajätsu vabalanguse ja postbop'i kontrollitud kaose vahel, vaadeldes end ringiga endasse tagasi tulles, taas endasse sisenedes, end kõrvalt vaadates ning taas tsüklit korrates. Õnneks ei ole tegu nartsissistidega, ollakse kriitilised, ego surutakse maha ning vajadusel kriimustatakse teineteist. Aeg-ajalt langeb kolmik pingutuse tagajärjel letargiasse: mõtte-ja helilõng hakkab hääbuma. Mõned vandenõuteoreetikud on pidanud jätsu saatanast -- kui mõelda pidevalt ringi(de)s liikumisele, siis jah, see mõte näib vägagi ahvatlevana. Nali naljaks ning ennastõigustavaid religioosseid mõtteid kõrvale jättes on see muusika kahtlemata ood intellektile, millest ei puudu ka tugev emotiivne säde. 8.5 (8.0-9.0)
