PROC-REC
- Lobit
- Ambient
- Lo-fi
- DIY
- Tekno
- Electronic music
- Acid techno
Seda 6-loolist taiest kuulates võidakse sattuda meeldivalt paradoksaalsesse olukorda, kus puudumine võib kuulajale pakkuda midagi, mida külluslik pool on temas aegamööda närvetanud ja madaldanud. Jutt käib niinimetatud lobit-muusikast, milles kasutatakse madala(ma)t resolutsiooni, millega tavakuulaja on harjunud. Teisisõnu, sagedused, mis jäävad alla 100 kbps-i. Järjepidev lähenemine sai alguse 2002. aastal netiplaadifirma 20kbps'i asutamisega, mille raames üllitati erinevaid stiile -- klubimuusikast indini. Eesmärgiks oli ilmselt legitimeerida ebatavaline helipilt, milles võisid olla ära lõigatud kas madalamad või kõrgemad sagedused, heli võis olla häguse või suisa plekise kõlaga, hakkida; rütmid olla ebaloogiliselt teravad et mitte öelda katkised -- midagi seesugust, mida viisakates stuudiotes peetakse parimal juhul demo vääriliseks. Teisalt -- steriilseks töödeldud helipilt esteetiliselt tasandab artisti valikuid ja eripära, millele kontrastiks midagi sellist, mida kostis piraatraadiojaamadest läbi sittade sageduste ning mis võis otsida sugulust 80ndate põrandaaluse kassettikultuuriga (mis toetus peaasjalikult eksperimentaalsele müra- ja industriaalmuusikaskeenele). Nii et kuulaja ise otsustab, et kas tal jääb seda kuulates midagi puudu, mis võimaldab kõrge tasemega asju taas nautima ja väärtustama hakata; või vastupidi -- läbi hämu ja "vigade" leida lisaväärtust ja vaheldust just seesugusest muusikast. Käesoleval on toda 80ndate lõpu põldudel korraldatud ebaseaduslike reivide vaibi, mida kohale mittejõudnutele mängitakse piraatjaamast. Meeldib ka esteetiline stiihilisus -- ebamaine tehno ja tekno kohtuvad, segunevad ja/või vahelduvad loomuldasa ämbiendiga. Aristoteles ütles kvaliteedi kohta: see ei ole mitte tegemise viis, vaid harjumus.
