- Industrial music
- Lo-fi
- Avant-garde
- Avant-rock
- Improvised music
- Dada music
- No Wave
- Experimentalism
- DIY
- Post-punk
- Outsider music
- Psychedelic
11-looline teos avaldati algselt Meteor Face Tapes'i all (ilmselt Steven Tetzloff'i isiklik plaadifirma, kuivõrd tema nimi figureerib ka plaadifirma ülejäänud 3-4 albumil) ning peegeldab kahtlemata tee-seda-ise kassettikultuuri elujõudu California osariigis. Tänu põrandaaluse kultuuri aktivistile ja selles osalejale Don Campau'le on teos pimedusest osalise päikesevalguse kätte tõusnud. Ei ole see piinav teps mitte loojatele endile, küll võib see kimbatust tekitada tavakuulajale. Esiteks eeldatakse tervikalbumit, ent teos kõlab splitalbumina – ühelt poolt tagasihoidlikult kirjeldades kitarrimuusika ((psühhedeelne alternatiivrokk/agiteeriv (post)punk)), ent teisalt justkui industriaalpioneeride algusperiood kohmakate kandiliste rütmide, podiseva rasvase primitiivelektroonika ja kinnisideelisi sõnumeid-silpe kordava solistiga. Albumil on lisaks Tetzloff'ile (laul, kidra, sünt) tegev ka Mauro Aragon (sünt, klarnet, trummid, trummimasin). Kuigi mainitud harud on näiliselt üksteisest erinevad, kuuluvad nad ometi ajalooliselt kokku. Ühisnimetajaks on postpunk, selle mässuline ja mängu muutev hoiak. Sellel albumil muudab veelgi enam mängu tahtmatus väljuda keldrist, kasta vanu juuri ning seda maksimumini kurnata. Kuuluda sõgedasse subkultuuri kahtlaste tegelastega. Ja tulemuse järgi on nende hoiak vägagi õigustatud. Muuseas, Campau'l on hea huumorisoon, kuivõrd on kirjeldanud albumit grungerokina.
8.0 (7.5-8.5)
