- DIY
- Experimentalism
- Electronic music
- Drone
- Avant-garde
- Post-industrial
- Psychedelic
- Acid rock
- Ambient
- Freeformfreakout
- Lo-fi
Ilmselt Johnny Crewdson pidas pealkirjaga silmas teatud tüüpi sipelgaid… . Brittide puhul olen ikka imestanud selle üle, et käivad pubis, ajavad seal isekeskis lolli ja pealiskaudset juttu ja – kui vaja – kasutavad ka rusikaid argumendina. Sellest hoolimata on võimelised looma head ja (vahetevahel) väga head muusikat (keskpärast muusikat on muidugi kordades rohkem – ei saa salata!). Juba neljas kümnend on Blackpool`i mehel DIY-muusikuna jooksmas, aga dünaamika liigub nii esteetilises kui loomeplaanis ülespoole. Prügine psühhedeelia, obskuurne radiofooniline kunst ja dada pop ning provokatiivne sämplipõhine muusika; rokk- ja popmuusika mitte kui eesmärk, vaid irvitus- ja peksuvahend masside reliikvia purustamiseks. Pühasse allikasse oma mädaneva sõrme pistmine. Hiljem lisandusid viljakatele eksperimentaalmuusikutele nii omased (võib-olla koguni paratamatud) põiked elektroonilisse tantsumuusikasse ja katsetuslikematesse valdkondadesse nagu tumeämbient ja eksperimentaalelektroonika. Viimaste aastate The Hirundu albumid sisaldavad läbilõiget muusikagrupi varasemast – mitte otse laenatult –, vaid varasematele eksperimentidele sügavama sisu ja tähenduse andmises. See on igati ausam ja väärtustloovam tegevus kui tänapäeval nii aktuaalses varasemate albumite uuesti masterdamises (ja raha lüpsmises). Albumil “Occupants 2” on erinevaid tahke – psühhedeelsest sünt/happerokist ja kiiskavast ämbiendist introspektiivsetesse elektroonilistesse sügavustesse langemises, et sealt lolle, volle, holle ja kolle esile manada. Pealtnäha düsfunktsionaalsed mürarohked drooneksperimendid, mis teoreetiliselt juba eos peaksid olema hukule määratud, elavad siin jõuliseimat elu kui kusagil mujal. Inimene vastutab siin elus iga oma teo ja tegemata teo ees – miks mitte siis pühenduda muusikale ja kunstile? Ehk õnnestub tohutut tühjust vormida oma-mina järgi. Johnny Crewdson on intrigeeriv DIY-muusika hertsog Uduselt Albionilt, kelle kunstiline pärand ja erakorraline kunstiline mäkketõus – mis jätkub! – ootavad tunnustamist. Isegi Mark E. Smith`il ei ole midagi sellist ette näidata.
