Blogiarhiiv

9/13/2026

Junga -- River Valley EP/Coloration EP (2025/2026)




Bandcamp/Bandcamp/Trash Can Dance

  • Jungle 
  • Breakbeat 
  • Drum and bass 
  • Electronic music 
  • Dream and bass 
  • Organic electronica

Enne uue taiese kallale asumist kuulasin veel soojenduseks tema varasema, kaks aastat tagasi ilmunud üllitist nimega "Portaal". Kassett sai sisestatud ning neiu ütleb (mehele) resigneerunult: "give me a break". Ning helisöömaaeg sai alata. Nagu asjassepühendunud hästi teavad, siis projekt nimega Junga on Tondi ehk Siim Kuusemäe teine, võib vist küll öelda, et kõrvalprojekt. Samas need projektid on ajapikku üha enam üksteisele lähenenud, kuigi jah, Junga on üsna vihane täristamine-prõmmimine vaatamata troopilisele unelusele ülemistes kihtides. Kuulates "Portaali" tuleb tõdeda, et asi ei ole kliiniline ning sisendusjõuliselt stiili eelkäijate - kiireloomuliste murtud biitide ja jungle'i suunas kummargil. See on see, mis evib ohtralt nii orgaanilisust kui elu- ja vaimujõudu -- justkui mõnd küpset troopilist puuvilja kahe suupoolega mahla pritsides mugides. Ütleks siis nõndamoodi -- see on väikeste möönduste ning kõrvalepõigetega Tont. Vaadates seda kahest EP-st koosneva kasseti ümbrist ning sisekülge tuleb lisaks möönda projektide teineteisele lähenemist ka visuaalias. Kahtlemata lõbusalt meeleolukas on see kuulamine -- tõsi, artist toob sisse elemente - ja igati õnnestunult! - näiteks varieerides rütmistikku sünkopeerimata biitidega "River Valley" EP-l (algselt üllitatud 2025. aasta augustis). Aga nagu Tondigi puhul jäävad lõppude lõpuks meelde äkitsi esilekerkivad ja sama kiiresti hääbuvad inimhõiked ning troopilistele sügavustele ja kihistustele vihjavad poolkummituslikud helid, lunastades nii kuulajat kui artisti ennast. Need kaks EP-d kõlavad retrofuturistlikult -- ehk koguni apokalüptiliselt, ennustades hetke, kui inimesele ei ole enam jäetud aega ehitada ei kosmoselaeva ega muud võimsat venet, vaid ülesandeks on tehtud siit Siniselt Keralt uttu tõmmata. Sõna otseses tähenduses. Ning Sinikera on hakanud välja köhima kahjulikku elementi. "Colorationi" - mille SK üllitas kolm kuud hiljem - instinktid siiski erinevad eelnevast, hakates just mürgist magmat eritama, millest kahjustub hingav kude ning rõõmuküllane vaim. Rütmid on lakoonilised ja veidi muserdatult hajali, isegi kui aeg-ajalt ujub tippu mõni sfäärilisem pilv või vokaalne hõllandus, on tulemus pöördumatult liigestest lahti kistud; pusle on liialt killustunud, et seda oleks võimalik loomuldasa kokku panna. Need vihjed ilmnevad kaude, need ei rakendu vägivaldselt. Kuidagi on kokku lapitud, ent asjaga on ühel pool. Lõpetavate minutite päralt on pelk heli, mille loomus ja intervall saavad tunnusmärgistada üksnes nulli ja tühjust. Ning kõige selle taga hoomamatut lõpmatust ja teadmatust. Isegi kui artist kirjeldab konkreetset looduslikku protsessi aastaaja vaheldumise tähenduses, näikse selle alatoon olevat märksa sügavam ja süngem. 8.5/7.5

Josh McCurdy -- Z-Mon EP (2017)




Tape Safe

  • Alternative dance 
  • Electronic music 
  • Breakbeat 
  • Experimental electronica 
  • Big beat 
  • Post-industrial 
  • Avant-electronica
  • Neo-psychedelia 
  • Indietronica 
  • Rhythmic noise

Käesolev 3-looline taies kahtlemata on eksperimentaalne, ent samas artist näitab kiindumust ka popmuusikaliste tendentside suunas. Neiks kalduvusteks on säherduste tantsumuusikaartistide peegeldamine, kes on ilmutanud armastust rokkmuusika suunas nagu seda tegid Chemical Brothers, Prodigy, Apollo 440, Death In Vegas. Need peaaegu 15 minutit pakuvad intensiivset sagedust (et mitte öelda tulevärki), mida on võimendatud kajade ning peaaegu nähtamatu, ent nahaalselt tunda andva heliprügiga. Pigem on sellele lähemal Primal Screami "XTRMNTR", millel Bobby Gillespie näitas poliitilist allumatust ning viha autoriteetide vastu -- kõik see ilmnes industriaalse põlemisena määral, et järele jäänud rohujuured ja mättad olid ka üdini söestunud; pigem kliiniline ja patoloogiline kaasus kui tavamõistusega (kogemuslik-mäluliselt) haaratav. Aga on hea, et Josh McCurdy (JM) muusikas on originaalsuse aluseks olevat ebasünkroonsust, mistõttu ta looming - nagu eelpool juba mainitud - vaid midagi õrnalt meenutab. Loos "Creature Walkinˋ" tuleb esile huvitav EDM-i ning kingapõrnitsemise kohtumine - õigem oleks öelda kahekõne või kommentaar teineteisele -, ning kõik saab meeleolukalt (isegi meeliülendavalt) klatitud. Näiteks sellele 3-loolisele paar kümnendit varem eelnenud Chemical Brothersi klassikuks peetav "Dig Your Own Hole" on suht luidrik, mis taandubki pelgaks rütmide karnevaliks, samas suutmata eriti luudele kasvatada. (Tagantjärele üllatudes nimetaksin seda teost pigem šabloonide kogumiks, millest hea tulevasi taieseid luua). JM selles küll kuidagi süüdistada ei saa. Tema industriaalne muusika on kasvanud troopilisse vihmametsa nii, et kujutletavad liaanid ning pinnasest välja vingerdavad verd armastavad rõngussid kuulaja elu (eba)meeldivalt keerulisemaks muudavad. Veenab küll, raisk. 9.0 (8.5-9.5)

9/12/2026

[Teaser of the day] Plague Clock - Crystal Warp


  • Avant-garde 
  • Illbient
  • Post-industrial 
  • Electronic 
  • Experimentalism
  • Dark ambient 
  • Post-minimalism 
  • Psycho-acoustic 

Artist: Plague Clock
Label: Argali
Year: 2026

[Teaser of the day] Avemaria - Miinusmärk (sulu ees)


  • Post-punk
  • Indie punk
  • Art punk
  • Punk rock

Artist: Avemaria
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2026

[Teaser of the day] Hiro And The Nakarumas - Hula Girls


  • Rockabilly 
  • Surf punk
  • Sci-ploitation
  • Punk rock
  • Psychobilly 
  • Glam-punk

Artist: Hiro And The Nakarumas
Release: Homecoming
Label: MiMi
Year: 2026

Heidseck -- FMCH (2010)




Sinewaves

  • Experimentalism 
  • Ambient drone 
  • Post-minimalism 
  • Avant-garde 
  • Lowercase 
  • Dark ambient 
  • Abstract 
  • Reductionism

Fabrizio Matrone 5-loolise ülitise plaadiümbris vastab oma koloriidilt ja toiduaine hõreduselt täpselt sellele heliilisele sisule -- hallisegune, monokroomne drooniv valgala; pigem vaikusesse mattunud või sellest virguv valendik; vaatamata kasinusele ja redutseeritusele piisavalt sisendusjõuline. See kahtlemata on eksperimentaalmuusika mitte ainult sisuliselt, vaid ka märgiliselt, kuivõrd väljaandjaks on Itaalia leibel Sinewaves (järjekorranumbriga 62), mille diskograafiasse kuuluvad siinkirjutajale oluliste artistide Dave Zeali, Maurizio Bianchi, Daniel Maze'i ning Alessio Ballerini üllitised (nii et -- käised üles ning kuulama!). Kujutage ette, et see on küll ämbientmuusika, ent nende helide sfäärid ei alga mitte maapinnalt ning tõuse sealt kõrgematesse sfääridesse; pigem on selle madalaimaks punktiks karstialad ja -koopad, kust heli hakkab tasapisi imbuma maapinnale. Õigupoolest maapinna suunas, kuigi see võib osutuda pelgaks miraažiks. Itaalia artist muudab helipaleti piisavalt avaraks, et ka tumeduses võib tajuda keerulisi labürinte, nähtamatuid lõhesid, mida läbivad helid moodustavad tähelepanuvõitvaid helikombinatsioone. Sügavus tema kontekstis tähendab mürisevaid basse, mis võnguvad erinevatel sagedustel; teistsugused, kõrgemad sagedused loovad kontrasti ja kontrapunkte eelmistele; ei ole ju palju vaja, et seesuguses minimalistlikkus traditsioonis jõuda tõdemuseni: vähem on rohkem. Need 54 ja poole minutit pn muudetud abstraktsioonide aluskihiks ja tallermaaks. Helid on küll esmapilgul sissepoole pööratud, aga selles helis on piisavalt südikust, veenvust ning agressiivsust, et liikuda esmapilgul lihtsast - võib-olla koguni lihtlabasest - helindist millegi süvitsimineva ning sisendusjõulise manu. Abstraktne võib näituseks olla iseenesest traagiline sündmus nagu selleks on maastikupõleng või kaugusest maapinna suunas pealevalguv hiidlaine, siis see kõlab täpselt niimoodi -- samaaegselt aukartustäratavalt ja eepiliselt, ennustades ette pöördumatut hävingut. 9.0 (9.0-9.5)

[Teaser of the day] Nitrile Affair - Meta


  • Electronic music
  • Tech-electro
  • Synth-wave
  • Ambient techno
  • Tech-dub

Release: Osaka
Label: Insectorama 
Year: 2026

[Teaser of the day] Autechre - Keynell 1


  • Avant-techno 
  • Electronic music
  • IDM
  • Tech-electro 
  • Live
  • Experimental techno 

Artist: Autechre
Year: 2000

[Teaser of the day] Mutestare - The Beam in Thyne Eye


  • Electronic
  • Post-industrial
  • Radiophonic art
  • Ambient
  • Neofolk
  • Art music

Artist: Mutestare 
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2025

9/11/2026

[Teaser of the day] danbient - Eccobients VII


  • Electronic
  • Abstract 
  • Reductionism 
  • Organic electronica 
  • Microsound
  • Eccobient
  • Vaporwave

Artist: danbient
Year: 2025

[Teaser of the day] Matmosphere - Summers Day


  • Free folk
  • Weird folk
  • New Weird England 
  • Psych-folk

Artist: Matmosphere
Year: 1999

[Teaser of the day] Covolux - Senseless Wars


  • Electronic music
  • Reductionism
  • Lobit
  • Ambient 
  • Lowercase

Artist: Covolux
Label: 8 Ravens 
Year: 2026

Cie -- The Call (2018)



Broque

  • Alternative dance 
  • Techno pop 
  • Dance pop 
  • Post-disco 
  • Electronic pop 
  • Remix 
  • Tech-house 
  • Funk house 
  • Synth-wave

Cie 2018. aasta EP „The Call“ (väljaandjaks Saksa netiplaadifirma Broque) on kuuest loost koosnev tehno(pop)taies, demonstreerides Thilo Geertzeni (TG) kahe aastakümne pikkust kogemustepagasit, kindlasti nihutades samal ajal tema mugavustsooni piire. Siin lähenetakse klubimuusikale sügavate, ent samas jõuliste rütmidega. 37 minuti vältel tasakaalustatakse tantsupõrandale orienteeritud funktsionaalsust elektroonilisest popmuusikast leitud isikupäraga, milles leidub ruumi nii mängulisusele kui piisavale hulgale huumorile. Agressiivsete basstrummide vahele lõikavad vahedad laserhelid. Siin on ägedat tech-house'i, mis on sattunud funkmuusika tugevasse kiiluvette; võrgutades sisendusjõuga nii aju kui pannes tantsima kogu keha. Üheks õnnestunumaks kompositsiooniks on "Fernab", kus esiotsa abstraktne aeglustatud sissejuhatus muutub õige varsti kepsakamaks tänu happelise sünteesaatori sisenemisele, andes loole muutusest tingitud dünaamilise impulsi. Mingist hetkest need abstraktsioonid hakkavad kummastavalt venima; tõsi, täpselt aru saamata, et kas need lood tõepoolest objektiivselt muutusid füüsilistelt parameetritelt või tõesti kogu selle manipuleerimise käigus muutus hoopis ajukeemia. Suhtelisus, mis nimetatud kahe paneeli vahetumisest tingiti, hakkab mõjuma kuulaja tajule. Vahet ju ei ole -- mõlemad elemendid hoiavad üleval elutervet hoogu nii loo kui ka albumi terviku mõttes. Tegelikkuses kõigi ülejäänud lugude lõikes toimuvat täpselt samasugused proportsioonide muutused, kus basstrummid on kohati kibedamad ja intensiivsemad; või siis atmosfäärilised struktuurid tungivad rohkem esile või on harali. Mõnikord basstrummid pudistavad rütmimustrit, millele samas on efektiivselt peale laotud vokaale -- näiteks nimiloos (tõsi, Mar Io remiksina) provokatiiv-naljakas laulmine-häälutamine koos hüpleva, ent mingist hetkest tavapäraseks saanud rütmidest väljalangevate sagedustega paneb tantsupeo püsti. Jõnksutav, naljakas ja haake tegev, ent lõpmata lõbustav kahtlemata. Kui mõelda ka sellele, kui kaugele liigub artist algushetkest, siis jah, see mäng väärib küünlaid. Eraldi märkimist väärib ka „Wonka“, kus TG hülgab tavapärase rütmilisuse meloodiliste sündiarpedžote ja retrofuturistlike nootide kasuks -- see on ootamatu kõrvalepõige, mis end igati õigustab. Ometi on ka siin lahedat sündijõnkslemist ning happeloksumist. Nagu üle kogu albumi -- üks asi, mida jõudsin ära kirjeldada, vähemalt samapalju jääb kuulajale enesele avastamiseks. 8.5 (8.0-9.0)

9/10/2026

[Teaser of the day] Choke - Crushed Box_Grill


  • Post-hardcore
  • Post-punk 
  • Art punk
  • Alternative rock 

Artist: Choke
Label: Pen & Mallet 
Year: 2009

[Teaser of the day] Floating Mind - This Is How It Ends


  • Electronic music 
  • Deep techno
  • Experimental techno
  • Avant-techno

Artist: Floating Mind 
Release: Lueurs
Label: MonoKraK 
Year: 2026

[Teaser of the day] Echosomnia - Act Two


  • Deep house
  • Electronic music
  • Ambient house
  • Club dance

Artist: Echosomnia
Release: The Acts
Label: S!te 
Year: 2007

Asmus Tietchens -- An Der Grenze (1982)



YHR Tapes

  • Minimal synth 
  • Industrial music 
  • Avant-garde 
  • Kraut-electro 
  • Electronic music 
  • Experimental electronica 
  • Post-minimalism
  • Avant-electronica 
  • Experimentalism
  • Post-minimalism 

Kuulates Asmus Tietchensi (AT) (snd 1947) 4-loolist taiest tabab mind äraspidine äratundmisrõõm artistist, keda pealtnäha ei huvita miski, mis teda ümbritseda võiks. Muusika on talle Ding an sich, mistõttu söakuse tõttu ka pealkiri eesti keelde tõlgituna tähendab piiril (olemist). Väljend "piiril" võib osutada sellele, et mingi asi oma ressurssides või väliste ressursside ahelas ja interaktsioonis hakkab jõudma lõpule. Aga lõpus on piir, mis paratamatult külgneb millegi muuga -- sealt algab teine, võib-olla ka hoopis teistsugune, eksistents, väärtuste kogum. Piiril seismine võib osutada ka teelahkmel olemiseks -- see on avatud piiri situatsioon, mille kuratlikkus peitub valiku langetamise keerukuses. Alati ei ole võimalik näha valiku langetamise kõiki (kaas)järelmeid ette. Sakslasele ei valmista probleemi maailma heidetus, kuivõrd muusika lunastab nii mõnegi tegematajätmise ja minnalaskmise. Vahet ei ole -- seda 40 minutilist taiest kuulates tundub, et kui AT eksisteeriks üksinda siin ilmas, teeks ta ikka säherdust klaustrofoobset muusikat. Otsiks uusi väljundeid ja väljapääse, samas olles teadlk sellest tohutu potentsiaaliga kodumaisest liikumisest, mida ninetati krautrokiks. Düstoopilisus on sellesse sisse süstitud -- siin saab kuulaja osa säherdustest helipiltidest, milles on avarust vaid sedavõrd, et subjekti hakkaks sugenema näriv meeleheide. Vähem või rohkem seestunud minimalistlikud sünteesid, mis ei anna lootust -- kui, siis üksnes helide eksperimentaalsusesse sukeldudes. Meeleheite valulikkus siiski hakkab tasapisi ümber pöörduma helide delikaatses ilmnemises, helikombinatsioonide veenvuses. Isegi kui AT kasutab esmapilgul juustuseid (analoog)helindeid (nt loo "Konstrukt 2" algusosas), siis see kõik hiljem omandab teistsuguse ilme ja tähenduse, pühitsedes loomuldasa teda loojana. Kuigi AT on käesolevat nimetanud halliks alaks ehk üleminekuteoseks - kuulumata enam eelnevate rohkem ligipääsetavate elektronalbumite hulka, samas veel olemata jõudnud range ja katsetusliku abstraktsuseni (samas sellesuunalisi vihjeid aina esineb, iseäranis loos "Titanic"). 9.0 (8.5-9.5)

9/09/2026

[Teaser of the day] Roy F Guzmán - XIV


  • Electronic music 
  • Experimental electronica
  • Sound art 
  • Drone
  • Avant-electronica 
  • Deconstructed ethnic
  • Conceptual 

Year: 2021

[Teaser of the day] No Way Out - Le Ciel dans la Mer I


  • Electronic 
  • Acousmatic music 
  • Psycho-acoustic 
  • Sound collage 
  • Musique concrète
  • Reductionism 
  • Abstract 
  • Experimentalism
  • Sampledelic 
  • Radiophonic art
  • Avant-garde 

Artist: No Way Out
Year: 2016

[Teaser of the day] Bristophe - Baubo’s dance, part 2


  • Improvised music
  • Electro-acoustic
  • Post-chamber
  • Psychedelic 
  • Avant-garde 
  • Experimentalism
  • EAI 

Artist: Bristophe
Year: 2020

Jo Jena -- Rhythm 'n' Drones (2005)



Test Tube/Bandcamp

  • Guitar ambient 
  • Improvised music 
  • Experimental rock 
  • Art music 
  • Experimentalism 
  • Ambient rock 
  • Avant-garde 
  • Hauntology 
  • Avant-rock 
  • Ethnic music 
  • Electronic

Jo Jena 2005. aasta album „Rhythm ’n’ Drones“ (ilmunud legendaarse Portugali netiplaadifirma Test Tube alt) toimib nagu vana, ajahambast puretud analoogfotograafia, kus pildimaterjali järk-järguline kulumine ja lagunemine nihutab fookust. Kui piltidel hävivad keemiliste protsesside käigus kihi elemendid, siis tulevad sellest tekkinud tühimike arvelt seda tugevamalt esile varem varju jäänud detailid ja tekstuurid. (Isegi kui need elemendid on koltunud või pleekinud, võidavad nad tähelepanu rohkem kui eikunagi varem). Täpselt seesugune kihistuste tekke- ja kaduprotsess leiab aset ka Jena kitarriga esilemanatud taiesel. 8-loolise, ent pelgalt 21-minutilise taiese helikudumit kriibivad suht mahedad heliefektid, kohati kirevalt trummeldavad tabla-rütmid ning teadlikult väändunud kitarrimoonutused. Kõik see loob üllatavalt asümmeetrilise, pidevalt nihkes oleva helipildi. Jo Jena tehnika - kitarriakordide minimeerimine, teadlik katkestamine ja abstraheerimine - nihutab muusika geograafiasse, mille täpset koordinaati on võimatu määratleda. Võimust võtab kummituslik meeleseisund. See on helimaastik, mis on ühtaegu ebareaalselt ilus ja seletamatut õõva süstiv -- kusjuures see viimane sünnib paratamatult just nimelt esimese puhtusest ja ilust. Aeg on teinud oma töö ka teose žanrilises tajumises. See, mis paari kümnendi eest kõlas oma digitaaltekstuuride ja -kordustega pigem elektroonilise muusika sekka kuuluvana, asetub kaasaegse arusaama kohaselt pigem eksperimentaal- ja ämbientroki rikkalikku perifeeriasse. Frankfurdi punt on loonud teose, mis ei vanane, vaid kulub -- ja muutub iga kulumisjäljega vaid sügavamaks. Pealkiri ilmselt reedab sakslaste taotlust luua uue põlvkonna rütmi ja bluusi, millest omal ajal saigi rokkmuusika nurgakivi. 8.5 (8.0-9.0)

9/08/2026

V.A. - Sad Electronics 3b (2006)



S!te

  • House 
  • Deep house 
  • Tech-house 
  • Minimal house 
  • Micro-house 
  • Club dance 
  • Funk-house

Täpselt kaks kümnendit tagasi ilmus kaheosaline kogumik "Sad Electronics 3", mille teine osa kannab nime "Sad Electronics 3b". Sellele kogumikule panevad aluse artistid Broker / Dealer, Tomas Jirku, Aquarell, Deckard, Jacek Sienkiewicz, Exos, Mikael Stavostramd, Johan Skugge, SLG, 7AM, Dieb, RSP, Mikel Mendia, Traffic Jam ning Vincent Casanova. Kogumike puhul on hea see, et neile tavakonsensuslikult punkte ei panda. Kuigi opereeritakse ühe žanri piirides, on tegu ikkagi erinevate artistidega, kellede omapärane käekiri paratamatult toob kaasa uut energiat ja dünaamikat. Millest võib ka järeldada, et kogumike puhul on paslik täispunktidest rääkida. S!te-nimelise netiplaadifirma kogumiku puhul tuuakse esile house- ja klubimuusika võimalikkused. Siin on nii robustset, prõmmivat biiti kui hilisvööndi hüpnoosi; eksperimentaalsemat, lõika-ja-kleebi tehnikaga tekitatud katkendliku DNA-ga rütmi ning abstraktsemat killustumist. Tegijatel tehnilistest eeldustest puudust ei tule -- olgu rõhuasetus suunatud lisaks rütmidele ka taustadele ning varjulejäävatele sfääridele. Kokkuvõtvalt oluliseks kujuneb mainitud algelementide vahel tekkiv sünergia, mis õige kombinatsiooni moodustumise korral kandub üle ka kuulajale. Ka käesoleva kogumiku kontekstis on kohane küsimus, et kust jookseb klubitantsukultuuri ja eksperimentaalmuusika piir - mis alati on ka ühendav joon -, sõltudes kuulaja väärtushinnangutest ning tunnetuslikkusest. Kahtlemata on melomaanist kuulajal või haussmuusikafännil arusaam, milliste parameetrite olemasolu tagab, et üht või teist artisti võiks liigitada selle stiili alla. Säherdune taotlus saab ilmselt olla ajendatud konserveerimistungist, ometi stiili elujõulisust viib edasi keskmest väljaulatuvate-stiili perifeeriasse kuuluvate artistide katsetused ning "vildakas" arusaam žanrist, õnnelikul juhul tekitades kriisi žanri kõvatuumas või tavaarusaamades. See võimaldab muusikal pöörduda uuenduslikkusesse ja dünaamilisusesse. Nii et ka seda kogumikku määratlevad ennekõike keskjoonest kõrvale painduvad kompositsioonid, millest leiab eluterveid liialdusi nii rütmipikkuses kui helides. Haussmuusikaga seoses - tagasi nullindatesse - olid olulised ja on jätkuvalt häbenemata asjakohased netiplaadifirmad S!te, Thinner, Epsilonlab ning Textone (ning nende aluseks olevad artistid).

[Teaser of the day] hide from ourselves - city steps


  • Electronic music 
  • Electronic pop
  • Vaporwave

Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2026

[Teaser of the day] Alper Cavus - Drifting Between Suns


  • Synth-rock 
  • Cinematic 
  • Electronic
  • Neoclassical
  • Art rock 

Artist: Alper Cavus
Label: Jamendo
Year: 2026

9/07/2026

[Teaser of the day] krāllār - withdrawal (philippe neau remix)


  • Ambient drone
  • Organic electronica 
  • Electronic music 
  • Remix
  • Ambient 

Artist: krāllār
Release: w/d r/w
Label: Mahorka 
Year: 2018

[Teaser of the day] The Fucked Up Beat - Aerial Photos of Ashtabula/ Everyone Will Still be Alive Tomorrow

Free Music Archive

  • Plunderphonics 
  • Electronic 
  • Hauntology 
  • Sound collage
  • Avant-garde 
  • Easy listening
  • Oldie music

Year: 2014

[Teaser of the day] CLOUDWARMER - Wherever The Drones Go They Want To Leave


  • Trip-hop
  • Hauntology 
  • Breaks
  • Electronic 
  • Sampledelic 

Artist: CLOUDWARMER
Label: blocSonic 
Year: 2026

[Teaser of the day] Stepan Gradoboev - Blood Dust


  • Electronic
  • Avant-garde
  • Psycho-acoustic 
  • Abstract 
  • Noise music 
  • Experimentalism

Release: Blood Dust
Year: 2026

Pulsar + Demetrio Cecchitelli -- Fade In Brighter Age (2026)




Mahorka/Bandcamp

  • Ambient 
  • Kosmische Musik 
  • Space rock 
  • Post-rock 
  • Art rock 
  • Jazz rock 
  • Improvised music
  • Ambient rock

Tabasin kõigepealt end mõttelt, et kuulan muuseas artisti nimega Pulsar. Kasutan muusikaamängimisrakendust, mis kannab samuti nime Pulsar. Pulsarilt Pulsarile. Leonardo Puccilt Pulsarile. Ning vastupidi. Nähtamatu vahesein nende vahelt on ära tõmmatud. Demetrio Cecchitelli muusikaga olen varasemalt küll kokku puutunud, kuna arvustasin viis aastat tagasi tema üllitist "Spontaneous Alea" Singing Birdsi all. Seal ta katsetas elektroakustiliste mustrite ja rütmikobaratega, mille taamal kangastus mikrotonaalne helisfäär -- delikaatne atmosfäärilisus ning peenmüra. Aga tal on tekkinud oma ajalugu Bulgaaria netiplaadifirmaga Mahorka. Käesoleval 29-minutilisel üllitisel tegeletakse samuti peenetundeliste helide esitlemisega, ent seekord teevad ilma kitarrid. Nagu ikka ilmaga kipub olema, siis ka siinsed kitarrimassiivid ja -tsüklonid on muutlikud, liiguvad üha edasi. Piir reaalse ja imaginaarse vahel kipub ähmastuma, kuivõrd mängu (ilu huvides) sekkub ka kosmos. Näituseks üks lugu kannabki pealkirja "Cosmic Dream", mille veidi moduleeritud saksakeelseks vasteks olev "Kosmische Musik" on paljutähenduslikum, osutades Teutooni eksperimentaalsele (rokk)muusikale ehk krautrokile, mis sai alguse 60ndate lõpus-70ndate hakul. Tegu oli eksperimentaal-transgressiivse stiiliga, mis liikus erinevates suundades -- nii roki, elektroonilise muusika, improvisatoorse muusika, elektroakustika, konkreetmuusika, minimalismi, ämbiendi jms sekka --sageli võis säherdusi arenguid täheldada ühe bändi liikumise piires. Inglise muusikule Julian Cope'ile, kelle suur armastus nimetatud stiili vastu kulmineerus raamatuna "Krautrocksampler", olid näituseks Tangerine Dream ja Popol Vuh (kraut)rokkansamblid, kuigi viimaste muusika suuresti rajanes elektroonilistel klahvpillidel. ((Millele vastandus tooni andev angloameerikalik suhtumine, et kitarr on rokkmuusika põhi(sugu)elund)). Käesoleval 3-loolisel taiesel ongi liminaalsus kitarride ja elektroonika, rokkmuusika ja ämbiendi vahel ähmastunud. See eristus kultuurilooliselt on oluline, kuivõrd sellel on narratiivne väärtus; kehastumaks uksepiidaks, üle mille astudes astutakse kauge külalise tarre. Kompositsioonides muutub pilt veelgi segasemaks, kui kitarrimaastikule ilmub soleerima jahejätsulik trompet Jacopo Buda esitluses, jättes helitaevasse kaunikõlalisi maalinguid. (Samas sümpatiseerib tema mängus fraseerimise äkitselt graduaalne lõpetamine siin-seal. Paganama vaimukas ja efektiivne!). Nõnda dekonstrueeritakse mõistet jazz rock", rõhutades pigem tüünust ja pilvitust kui leitsakulist intensiivsust. Nimilugu süstib sügavust nii tugevate strukturaalsete arengute kui tämbriliste muutustega, kehtestades end nüüd ja praegu. Sugulushingedest soovitan kuulata ka Cousin Silast, Gaetano Fontanazzat, Stephen Briggsi, Bryn Colemani ehk Bing Satellites'i ning Drew Millerit ehk Brother Saturni. 9.0 (8.5-9.5)

9/06/2026

Apparatus & Apparata -- Miss Apparata (2024)




Bandcamp

  • Ethereal wave 
  • Neoclassical 
  • Art music 
  • Dark ambient 
  • Art pop/rock 
  • Ambient pop/rock 
  • Spoken word 
  • Ambient 
  • Industrial electro 
  • Minimal synth 
  • Electronic

.../Ja tema sünnihaavad armistuvad sellel jääkülmal tuleriidal, mida kutsutakse eluks/... .Maailm, kus leiab aset elu, on ruum inimeste vahel, mis inimesi nii seob kui üksteisest lahutab. Elu jah, olles ühelt poolt nõnda kutsuv ning teisalt rõlgelt pelutav. Reti Pauklin, Taavi Eelmaa ning Jürgen Reismaa (kelledele sekundeerivad kitarridega mõnes loos Valter Nõmm ja Lauri-Dag Tüür) püüavad seda immanentset lõhet muusikas lappida, et millalgi nähtud vaeva taas rappida saaks. .../Avame magusa haava kahekesi pimedas/... . Loomuldasa rikutus ilmneb topelt -- tulemuse ebaõnnestumine on juba subjektidele teada ning teiseks on lõhenemise ja lõhkumise hirmutav kattumine subjekti irratsionaalsete teguviiside ajendiks. Ilmselt inimene on niivõrd kartlik, et püüab ennetavalt teha seda, mida ta niikuinii kontrollida ei suuda. Vähemalt saab hingerahu destruktiivse akti sooritamisega tagasi. Valetada endale kontrolli omava (masina)na - mida juhivad impulsid, mille valikuid tingivad ümbritsevad keskkonnad (füüsiline, psüühilis-vaimne) - on samm eikuhugi. Väikeste sammukeste haaval eikuhugi. Gesamtnichtswerk on inemise elu. See on sisendusjõuline muusika, kuigi algab jaheda, inertse ning kummituslikuna. Ilma kuju ja näota. Ruum hakkab kasvama, (mini)kosmos hakkab laienema ja korrapärastuma, ent selle südamik alles protsessi käigus kujuneb (õieti hakkab kuulajale näima). Ning edu aluse eelduseks on see, kuidas need osised omavahel suhestuma hakkavad. Kunstlik-kunstiline, meelevaldne nagu võimukandjatest aparatšikute teguviis ja viljad, mida võiks nimetada aparatšninaks. Päästab see, et säherdune mürgiselt ilus düstoopia on kõrgustes mängitav, (mõtte)sfäärides teostatav. .../Sa meeldid mulle, sest sa oled loll ja ilus. Mulle sellised meeldivad/... . Võib-olla alateadlikult hoidsin plaati lahti pakkimata kolm kuud endast eemal... . Selles on vägagi midagi, kuivõrd raske on selle kütkeist end lahti harutada. 8.5 (8.0-9.0)  

Knife Feelings -- Knife Feelings (2024)



pan y rosas discos/Bandcamp

  • Art punk 
  • Indie rock
  • Psychedelic 
  • Post-punk 
  • Noise rock 
  • No wave 
  • Alternative rock 
  • Experimental rock 
  • Punk funk

Nimetatud pundi arvustsmisega sai alustatud tagurpidi ses mõttes, et nende teist albumit "Desperate for Living" sai retsenseeritud esimesena ning alles nüüd jõudsin tandemi debüütalbumini. Mõlemad albumid üllitati Tuulise Linna eksperimentaalnetiplaadifirma pan y rosas discose all, mis sarnaselt Chicago kuulsusrikkale improvisatoorse muusika ja eksperimentaalrokiskeenele esindab lõviosas nimetatud stiile kogukas - 337 ühikulises - diskograafias. 10-loolisel taiesel on seda nn cool rocki ajastu puudet -- vägivalla ja äärmuslike psühholoogiliste seisunditega flirtimist. Siin nad ei ole veel sattunud piirsituatsiooni, kus ego ja Ise toimivad suhteliselt harmooniliselt, mistõttu kunstilisi riske esmapilgul siin eriti ei võeta. Pundi hoiak ilmneb esimeste duuride ning esteetiliste valikute amplituud esimeste lugudega. Raske on mööda vaadata Sonic Youthist - nende eripärasest kitarritämbrist, nende aastatuhandele lähenemisest tingitud ängist ning naislaulja ehk Kim Gordoni agiteerivast, kohati röökivast laulustiilist. Kui no wave oli esteetiliselt kompromissitu - kuhu lisandusid nii vabajäts, industriaalne essents ja kaja kui ka elektrooniline segment (mis tihti ilmselgelt muutus tantsumuusikaks) -, ent mis hoidis alal algse pungi toorust (ilmselt saades vaimujõudu ka John Cage'i muusika kui fenomeni tõlgendamisest). Tegelikult see jõhkrus tuli veelgi ilmsemalt kontrastsuste rõhutamisega esile. Thurston Moore ja Lee Ranaldo ekstraheerisid ühe osa Glenn Branca totalismist, hakates seda kitarriavangardistlikku tahku rohkem laiemale, popmuusikasuunalisele pinnale laiali laotama. Ka Knife Feelings'i muusikas kõlavad need prepareeritud, kriipivad, tsellofaani mähitud vägivaldselt kaikuvad kitarrid, sõnumit edastava naiskarjumise ((mõjutatuna nii lydialynchilikust ja pattismithilikust poeesia ja (rokk)muusika ristamisest kui mäslevast riot grrrl-liikumisest!)) ning ägeda trummeldamise taamal tekitavad nauditavalt pingelise mänguvälja. Võrreldes järjega näikse need 28 minutit tooremad kokkumängu suurema hälbimise tõttu -- näiteks tundub, et lauljatarile ei jõua kohati "saatebänd" järele, mis loobki pineva efekti. Kerge segu kannatamatusest, kohmakusest ning agooniast. Ei huvita ju produkt, vaid "valede" seoste tekitatud närvikõdi nii traditsiooni malli vajunud stiilis nagu on seda rokenroll. Siin loeb, kas muusikust saab isiksus -- kas ta suudab traditsiooniga samastudes sellele midagi juurde lisada, sellele hetkekski n-ö koti pähe tõmmata. Seda taotlust nad ei eitagi; kui võtta lugu "Self-titled", siis see liigub kuhugi sinna, kuhu ka soonikutel meeldis aeg-ajalt liikuda ennekõike kõrvalprojektidel. Konkreetsemalt ruumi uurivate, ruumi kompivate kitarriabstraktsioonide manu. Seevastu "Go Choke On It" ning "Man's Search for Meaning" - samuti eristuvad kompositsioonid - leiavad mõtte funk-muusikast. Päeva lõpuks tundub, et ikkagi võeti esteetilisi riske, mis ka ennast õigustasid. 8.5 (7.5-9.5)

9/05/2026

[Teaser of the day] Psyché Pelik + Valérie Bourquin + Yoshiwaku Mushotoku - Stuck In The Hell's Kitchen Furnaces


  • Electronic 
  • Avant-garde 
  • Sound poetry
  • Outsider music
  • DIY
  • Post-psychedelic 
  • Lo-fi 
  • Experimentalism
  • Psycho-acoustic 

Year: 2026

[Teaser of the day] Black Pus - Kind Companion


  • Noise rock
  • Noise music
  • Psycho-acoustic 
  • Musique brut 
  • Avant-garde 

Artist: Black Pus
Year: 2006

[Teaser of the day] Distilled Logic - Bio Machine Three


  • Electronic music
  • Psychedelic 
  • Ethnotronica 
  • Glitch-techno 
  • Organic electronica 
  • Bhangra
  • Ambient pop
  • New Age
  • Chilltronica 

Year: 2014

Origami Repetika -- Night of the Jaguar (2019)

 


  • Alternative pop/rock 
  • Slowcore 
  • Glo-fi 
  • Indie pop/rock 
  • Psychedelic 
  • Jangle pop 
  • DIY 
  • Lo-fi 
  • Sadcore

Adam Sigmundi (AS) ehk Origami Repetika on olnud aktiivne nullindate esimesest poolest saati, teinud stiililiselt läbi loomuldasa muutusi (jõudnud chiptune/nintendocore'ini), kuigi alati jäänud tõeliseks ja tõsiseks indimeheks. Tõsi, ta on eelistanud netiplaadifirmasid (Proc-Records, 20kbps, sub 65 media), mille helikvaliteet eeldab (väga) madalaid helisagedusi (käesolevat lobitina ei klassifitseerikski -- 167kbpsi). Aga kummastav on, et sellele vaatamata - nagu ka käesoleval 4-loolisel taiesel - helikvaliteet kõlab nagu igal teisel (või paremini kui igal kolmandal). Mida see tähendama peab - kui üleüldse peab -, aga see siin on igati imetabane kuulamine. AS laulab kergelt resigneerunud viisil, aga tehes seda lahedalt ja kiirustamata, justkui oleks tal aega igavesti kõndida mööda puudega palistatud kõnniteed päikeseloojangusse -- võib-olla kaaslasega koos. Ta on käesoleval hüljanud chillwave- ja hüpnagoogilise popi otsesed elemendid, mis paljusid tolle aja tema taieseid ilmestasid; mis ühelt poolt viitab ilmselt helikeele lihtsustamisele, ent teisalt ei ole ta muusikast võlu ja maagia kuhugi kadunud. Lihtsalt tüünelt laulab ja raugelt ümiseb, mille taamaks on kitarride salapärane kuma; ning elektrikitarr sageli tõuseb eepiliselt esiplaanile, kaikudes üle välja horisondini välja; pakkudes hingematvaid hetki ja ülendavat hellust. See on glamuur - indiinimeste glamuur -, mida rokipeerud reeglina ei valda, kuna ollakse liialt klišeedest, eneseimetlusest ning võltsuskumustest ära rikutud. Huvitav on, et siin muusiku hääletämber ja laulmisviis meenutab rohkem kui kunagi varem Lambchopi Kurt Wagneri oma: olles sulnis, sensuaalne ning sisendusjõuline, nii sobitudes kui olles osa 18-minutilise üllitise DNA-st. Muusikaliselt rühilt ilmselt meenub kuulajatele Bostoni indiime Galaxie 500, kellel oli samuti oskus esile manada hingematvat maagiat pealtnäha tagasihoidlikelt eeldustelt. Kumbki artist mängib unelemispoppi, kuigi nende sisendusjõulisus tuleneb sellest, et punutakse seda unelusvõrku kaude, mille tagajärjel kuulaja ise on valmis sinna peale hüppama ning selle vereringe osaks saama. Väga inspireeriv, ent mis pealtnäha lihtsatest eeldustest hoolimata vähestele on jõukohane. Või see siiski on chillwave-taies (seda ümbermõtestav taies)? Tuleb meistrile au anda. 9.0 (8.5-9.5)

Professor Yaffle -- Everyone Wants to Dream (2025)



Violette/Bandcamp

  • Indie folk 
  • Smooth jazz 
  • Easy listening 
  • Folk indie 
  • Ork-pop 
  • Alternative pop 
  • Cinematic 
  • Chamber pop

Käesolev taies on inspireeritud vananemisega seotud rahunemisest, kui tunded ja suguhormoonide tase on alanenud. Keskendumine perioodile, kui lapsed kasvavad ning pigem hakatakse mõtlema elukaare alumisele otsale. Vananemisega paratamatult hakatakse samastuma ning seeläbi istma neid, kelle vastu on mässatud. Sedalaadi revisjonism ei ole midagi laiduväärt, kuivõrd paljud õpivad eelkäijate vigadest, et oma elu elamisväärsemaks muuta. Ka muusikaga ja selle ajalooga on samamoodi -- pungiajastul ei kiidetud heaks rokisauruste kuulamist, ent hiljem näiteks rollingud ja zepid imbusid tagasi roki panteonile nii, et sinna jääda. See ei tähenda, et neid oleks ilmtingimata jäljendatud. Võeti nii ühte kui teist, et ajastuvaimuga kooskõlastada; samas jäeti ka mõndagi välja, mis kas ei sobinud, oli klišeelik või muidu mittemidagiütlev. Liverpoolist pärit pundi 8-loolist taiest iseloomustavad laia poognaga tõmmatud orkestratsioonid, aeg-ajalt tolmuste orelitega happe nõristamine ning lõbusad saksofonisoolod vaikelulistel smuutijätsuhetkedel. Orkestratsioonid tõepoolest on kesksel kohal, luues nii laiekraanmomente kui viies jahiga Atlandile seilama. Samas tehes seda piisavalt kontrollitult ja alalhoidlikult - nagu eelpool juba sai osutatud -, et rannajoon vähemalt kiikriga vaadelduna kätte paistaks. Tõepoolest -- unistamine ei ole kahjulik; suisa kasulik, kui see ka lihaks saab. 8.0 (7.5-8.5)

Pariah Qarey -- Tha Freewheelin Kuic Zirkonia (2009)



Upitup 

  • Post-disco 
  • Electro pop 
  • Experimental electro 
  • Synth-pop 
  • Detroit electro
  • Dance pop 
  • Sampledelic 
  • Dadatronica 
  • Avant-electro 
  • Acid electro
 
Ikka ja jälle on ütlemata tore naasta Upitup-nimelise netiplaadifirma manu, mille koht ja aujärg peaksid olema auväärsemal riiulil kui seda sellele seni omistatud ollakse. Näiteks seesamune 11-looline ei valmista pettumust, kuivõrd sidudes peene alushuumori võtme keerulisemate kompositsioonitehnikaga. Konkreetsemalt elektroonilise (tantsu)muusika, süntpopi ja elektropopiga - kuigi see näikse olevat vägagi kaugel näiteks 80ndate elektroonilisest muusikast -, siis on siin seda hüplevat sekventsi, elektroonilist kellamängu ja marimba tininat ning muteerunud vokaale. Allmärkuse korras ka post(industriaalset) trummeldamist kohati. Seda võib tõepoolest nomineerida süntpopiks üksnes seetõttu, et see on genereeritud süntesaatorite ning rütmimasinatega. Ilmselgelt Pariah Qarey sugulushinged pärinevad pigem 70ndate ja 80ndate vahetuse ajast, kui maneerliku orkestreeritud disko produtsendid hakkasid joviaalsusest tüdinema ning sellesuunaline tantsumuusika hakkas kapselduma elektroonilisse tehnesse ja kogukondadesse (nt San Francisco geidisko), andes võimaluse liikuda veelgi sügavamale masinate hingeellu, saada osa selle elektroodide vaheliste sünapsite löökidest ning pindmisest pingest. Eelpoolmainitud naljatlemise tahk -- näiteks loos "Debt Wreckage" jantlikud vokaalid võivad tõesti iseloomustada kapitalismi mürkrohelisi tagajärgi, kui inimene võlgades laostumise tõttu muutub halvemal juhul küüniliseks robinhoodiks; või siis paremal juhul hakkab iroonilis-sardooniliselt ümbritsevaga vestlema dadaistlikus pininate-möirete keeles. Hakkab pläustima. Märkimata emotsionaalset eksalteeritust, mille tahtlikkuse või kavatsematuse üle võib jäädagi arutlema. Tundub isegi, et masinad on siin valulikult tundlemas -- ei oma artist nende üle täit kontrolli (ilmselt sai ka elektrišoki). Kõrgemate sageduste korral pillub sisse mustust ja risu. Kultuurilisel (meta)tasandil ühtsuse otsimise ja enesest teadlikukssaamise impulsse siin väga ei taju. Pigem vastupidi. Masinad on vihasemalt meelestatud kui looja ise, püüdest tema kütketest siin-seal nende 37 minuti vältel lahti rebida. Ühes loos lülitub sisse valge müra generaator ning teises kapseldutakse elektrosakilisse ajuudusse (nt "Defoliant Balaclavas"). Siin-seal hakkab paistma ka Mootorite Linna siluett. No ülihea, kohati tavamõistuslikult välistavatest - sissepoole pööratud - impulssidest on loodud lõppkokkuvõttes ekspressiivne tantsumuusika taies. 9.0 (8.5-9.5)

9/04/2026

[Teaser of the day] Trhák - Jak nemohli usnout


  • Conceptual
  • Psychedelic 
  • Easy listening 
  • Library music
  • Experimentalism
  • Soundtrack

Artist: Trhák
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 1971/2026

[Teaser of the day] Elvira - Anilorac


  • Ethereal wave 
  • Ambient pop 
  • Neofolk
  • Art rock 

Artist: Elvira
Year: 2008

[Teaser of the day] ミスミ - Clockwork (feat. 初音ミク)


  • Electronic pop
  • J-pop
  • Shibuya-kei
  • Vocaloid

Artist: ミスミ
Label: yuzame
Year: 2017

[Teaser of the day] garrapatea - mujer


  • Experimentalism
  • Psychedelic 
  • DIY
  • Improvised music 
  • Avant-garde 
  • Lo-fi 
  • Alternative rock 

Artist: garrapatea
Release: garrapatea
Label: Archive
Year: 2004

[Teaser of the day] Manndēor - Restored Vibrant Color


  • Electronic 
  • Black metal
  • Sampledelic 
  • Avant-metal 
  • Vaporwave
  • Lo-fi 
  • Blackgaze
  • Dungeon synth 
  • Cyber metal 

Artist: Manndēor
Release: Fog 
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2026

[Teaser of the day] Matt Dallow - Dybbuk & Wail (ft. Vic Thrill)


  • Oompah-oompah 
  • Brass pop 
  • Music hall
  • Comedy 
  • Balkan folk

Artist: Matt Dallow 
Year: 2026

Mutestare -- A Violet Wind (2018)



Vulpiano/Bandcamp

  • Ambient 
  • Electronic music 
  • Kosmische Musik 
  • Post-classical 
  • Experimental electronica
  • Abstract 
  • Drone 
  • Progressive electronic 
  • Cinematic 
  • Art music
  • Micronoise 
  • Neoclassical 
  • Modern classical

Käesolev 14-looline taies ilmus Vulpiano Recordsi all kaheksa aastat tagasi. Marilyn Roxie - muusik ja muusikaajakirjanik, tegev muusikasnoobide portaalis Rate Your Music - kureeritava netiplaadifirma all on ilmunud Prantsuse tandemi Natural Snow Buildingsi taiesed "The Centauri Agent" (2010), "The Night Country" (2014) ning "Aldebaran" (2016), mis ei ole kitsamalt võttes ainult netiplaadimuusika väljapaistvad teetähised, vaid on seda kõiksugu skaalal. Portugali artisti taies on ligi kaks tundi kestev rännak ämbiendi, uusklassika, kosmilise muusika, eksperimentaalelektroonika ja müramaastike piirialadel. Palade eristuseks on pidevalt muutuv atmosfäär, mille aluseks omakorda on eelpoolmainitud stiilidele omistatud erinevad rõhuasetused. Siin ei panustata mitte niivõrd meloodilis-harmoonilistele tipphetkedele, vaid aeglasele heli kuhjumisele. Justkui rüsijää, mis surub lakkamatult mürisedes peale. Ometi selle kõige käigus hakkavad kohati esile immitsema ka huvitavad harmooniad ja meloodiajupid. Sünteetilised droonid, kiiskava läikega liustikest pärinevad ämbientvood, pulseerivad sekventsid, peenmürast läbi imbunud tekstuurid ja argihelid loovad maailma, mis mõjuvad ühtaegu tuttavliku ja võõrana. Muusika üheks mõtteks ongi genereerida omavahel teadvustatut ja teadvustamatut, et olla ühtaegu kohal ning siit eemal. Mõnikord muusika üleneb aeglaselt kosmiliseks heliväljaks või põimitakse elektrooniline rahutus välisalvestustega üheks, muutes öise linnaruumi füüsiliselt aistitavaks. Kibemagusad orkestreeringud nii melanhoolsete kurdude kui füüsiliste torgetena lainetavad sageli üle välja. Üle välja väljapoole ehk kõikjale. Kohati helistiihia seesmiselt vastandlike impulsside võistlusena kasvab kuulajal üle pea, mis siis peale apoteoosi saavutamist võib märgatavalt tagasi tõmbuda, et varsti taas hakata kasvama ja paisuma. Mutestare liigub ilu ja ebamugavuse piiril: meditatiivsete hetkede all tuksleb midagi ähvardavat. Just see pingestatus imetabase atmosfääri ja rahutu pinnase vahel teeb need 111 minutit intrigeerivaks. 9.0 (8.0-10)

9/03/2026

M31 -- Infected Dreams E.P. (2009)



Rack And Ruin

  • Indie punk 
  • Post-hardcore 
  • Alternative rock 
  • Garage rock 
  • Psychedelic 
  • Art punk 
  • Rock'n'roll

Selle 26-minutilise taiese autoriteks on märgitud Grimmett/Himes/Romero. Kui ei oleks inimesi, kes isegi vähem kui paarkümmend aastat tagasi üllitiste säilitamisega tegeleksid, siis läheksid asjad küll kaduma. Sageli tõeliselt väärt asjad nagu see siin. Asju tuleb säilitada, kuivõrd valitsevad klassid selekteerivad ja otsustavad, mida alles jätta, mida mitte. Albumi ümbrist paraku ei leidnud, viiteid sellele samuti mitte. Pehmelt öeldes masendav! 6-looline taies on kas autorite või olulise netiplaadifirma Rack And Ruin (2008-2011) eestvedaja Dean Birketti poolt määratletud psühhedeelse pungina. Igatahes on see punk ses mõttes, et autoriteedid saavad arrogantsi ning sõimuga vastu pead, agiteeriv vokaal kaigub üle kitarride ja trummide; ent muusikaliselt on see natuke enamat kui punk tavamõistes. Siin on kindlasti ühist järgmiste puntidega - The Sonics, MC5, The Stooges, New York Dolls, Iggy Pop. Ning loomulikult ei saa üle ega ümber Lemmy'st koos oma Motörheadiga - keda määratletakse eelpungina. Tõsi, käesolev seisab erinevatel koolmetel. Siin tehakse kitarridega kõiksugu krutskeid -- seda nii kihiti kui stereokanaleid instrumentaliseerides. Aga korralik rokenroll koos efektselt ludistavate riffide ja õilmitseva träsh-faalanksiga tuleb siin võimsalt esile. Näiteks loo "Galactic Cannibalism" kitarrikäigud võiks vabalt pärineda mõne süntpunkpundi repertuaarist. Tihe, elektrist laetud raskuskeskmega allapoole, suti närviline -- justkui läbi sünteetiliste filtrite tulnuks see kõik pinnale. Aga siin on ka kosmos esindatud -- nii loomuldasa korrastatu kui ka räbaldununa, silepinnalise ja känkrasse lööduna. Ning see siledus - loos "Death Letter" armutult edasirühkiv rütm - siis on selle taga maniakaalne energia ning brutaalne kihu. Bändi nimi vihjab Andromeeda galaktikale, aga siinne kosmos on konarlik, ohtlik ja räige -- justkui oleks astronaut musta auku libisenud. Teisisõnu -- siin ei maalita kosmilist ilu, vaid eksistentsiaalset hirmu, üksildust ja lagunemist; ning seda kõike ülimalt energilise ja müriseva muusikana. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Jukka-Pekka Kervinen - 02b (resist)


  • Electronic music
  • Experimental techno 
  • Musique concrète 
  • Experimental electronica
  • Avant-techno 
  • Glitchtronica
  • Glitch-techno 

Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2017

[Teaser of the day] Calexico - Cascabel


  • Alt-folk
  • Tex-Mex
  • Live
  • Psychedelic
  • World music
  • Mariachi 

Artist: Calexico
Year: 2000

[Teaser of the day] Beirut - Mt. Wroclai


  • Balkan folk
  • Brass pop 
  • World music 
  • Indie folk
  • Alternative pop
  • Live
  • Folk indie

Artist: Beirut
Year: 2006

9/02/2026

[Teaser of the day] Pogo - Beachful


  • Electronic music
  • Easy listening
  • House pop
  • Chilltronica 
  • Sampledelic

Artist: Pogo
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2020

[Teaser of the day] Huesos Rojos - Convict's Return


  • Alternative rock 
  • Post-rock 
  • Americana
  • Experimental rock
  • Psychedelic 
  • Twang

Artist: Huesos Rojos
Release: Hat n' Boots
Year: 2025

[Teaser of the day] Präänikud - Tulevik


  • Indie punk
  • Post-hardcore 
  • Shoegazing
  • Screamo
  • Alternative rock

Artist: Präänikud
Release: Präänikud
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2026

未明 -- Kaerimichi (2026)



Elementperspective

  • J-pop 
  • Indietronica 
  • Art pop 
  • Ambient pop 
  • Shibuya-kei 
  • Experimental pop

Jaapani muusikal on lääne kuulajale alati olnud eriline kuma — justkui läbi kultuuri- ja tajuudu kuulatud helid, mille tähendus libiseb käest. 未明i 6-looline minialbum "Kaerimichi" ei püüa seda udu hajutada, vaid pigem sisendab teistsugust tunnet. Ühelt poolt ei oska jaapani keelt - semantiline osutus jääb teadmata - ning teisalt see viis, kuidas lausuja sõnu kuulaja ette asetab, on piisavalt intrigeeriv. Keelebarjäär muutub siin mitte takistuseks, vaid instrumendiks. (Jaapani) keele rütmiline struktuur, silpide kaalutletud asetus ning lausuja diktsioon ja sõnade ladus letti ladumine loovad tähenduse, mis ei vaja semantilist lahtimuukimist. Kuulaja ei pea mõistma sõnu -- piisab nende kaalu, kõla ja emotsionaalse laengu tunnetamisest. Artist ületab keelepiirid nendega mängides. Aga pill ei tule pika ilu peale, kuivõrd nende 22 minuti vältel edastatav tagasihoidlikest klaveri ja elektroonilistest kuubikutest ehitatud helikeel on ilmekas, mille taamal nähtamatu jõuna annab endast tunda ümbritsev ruum - mis mõnikord muutub laetuks --, kuhu sugenevad näiteks loodushelid ühel hetkel. Isegi haussmuusika lennukad akordid on esindatud, ent see ei arene klubimuusikaks -- aga meeleolu saab igatahes ülendatud. Vaiksed kohad on olulised ka seetõttu, kus kuulaja enda mõtted kajada saavad. Ilu ei ole siin vahetult antud -- see tuleb leida, nagu leiab kuulaja teekonnal kauni vaate, millele eelnes pikk rada. Justnimelt selle raja läbimine - sõna "kaerimichi" tähendabki koduteed - ongi tegelik väärtus, kui seda rada korduvalt tallata. Juba esmamulje on meeldiv, ent alles kolmandal või neljandal kuulamisel hakkavad nüansid lahti rulluma -- varjud, peidus valendikud, peened dünaamikamuutused. Iga avastamiskorraga kasvab plaadi sisendusjõud. Kuulajana hakkan huvituma ja samas kahtlema, kas ma ikka saan aru Nipponimaa asukate emotsionaalsetest rõhuasetustest. Äkki läänlasena on emotsioonide väljendamise viis ning ühele või teisele konkreetsete tähenduste omistamine muutunud (vägagi) erinevaks Kagu-Aasia inimestest. 8.5 (8.0-9.0)

9/01/2026

[Teaser of the day] Topi Reta - Estructuras en movimiento


  • Electronic music 
  • Progressive electronic
  • Kosmische Musik 

Artist: Topi Reta
Label: Kermesse
Year: 2026

[Teaser of the day] Johan Skugge - Sad But True


  • Avant-funk 
  • Electronic music 
  • Bleep funk
  • Micro-funk 
  • Electro-funk

Artist: Johan Skugge
Label: S!te
Year: 2006

Yhtill -- Ol Sonf Vorsg Goho Lad Balt Lonsh Calz Vonpho (2026)



Bandcamp

  • Black noise 
  • Raw black metal 
  • Experimentalism 
  • Blackgaze 
  • Avant-garde 
  • Black metal 
  • Dark ambient 
  • Post-metal 
  • Noise metal

Ühendriikidest pärit Yhtilli 82-minutiline teos on omaette universum, mille keskmes ei ole mitte laulud, vaid füüsiliselt survestava (heli)müürina kaikuv maastik. Albumi pealkiri on väljendatud 16. sajandi okultistide John Dee ja Edward Kelley loodud eno­hia ehk eenoki keeles, mida olevat ennemuiste piiblitegelasele Eenokile õpetanud õkva inglid taevast. Kõik see vahetult loob õhustiku, mis on ühtaegu võõras, iidne ning aukartustäratav. Muusikaliselt on nende seitsme loo puhul tegu nii toore mustmetalli kui müramuusika ristandiga. Üks sisaldub lainetavate piiridega teises ning vastupidi. Või siis mängitakse mustmetalli müramuusikalises võtmes ning vastupidi. Helindi ähmastumise tõttu samas taandub eraldusjoon ja arusaam kõrge ja madala, atmosfäärilise ja umbse vahel. See on survestav kuulamine, mistõttu väljendudes ka teadvuse piiride kompamise muusikana. Nagu kriitik Machine Music-nimelisel leheküljel juba tabavalt on märkinud, et see on seletamatu mürasein, mis meenutab ühtaegu mustmetalli, kuid samas suudab mõjuda peaaegu meditatiivselt. Isegi kui see võib kõlada paradoksaalselt, aga täpselt see teebki Yhtilli nii haaravaks -- kaoses on oma rahu, see on une sügavusest ilmnev teadvus, mille keskme ase on kõige müstilisem tahk asja man. Kui keegi üleüldse tuleb selle peale, et küsida nimetatud asja järele. Loogika siin ei kehti, kuivõrd on piirav ning ahistav. Nähtavasti koguni võõras. Kompositsiooniliselt siin ei orkestreerita tõusu ja languse dünaamikat -- seda võiks pigem vaadata My Bloody Valentine'i ja Sonic Youth'i kõige mürarohkemate hetkede jätkumisena, millesse on sugenenud rohkem tumedust, risu ja tolmu. Läbi säherduse määrdunud aknaklaasi piideldes hakkab fantaasia tahes-tahtmata meelte puudujääke kompenseerima... . Helil teisalt siin kahtlemata peab olema oma loogika, kuna see ei vaju omaenese raskuse all kokku. Alatihti heli sulgub korduvustesse, et toimida rütmi aseainena, et siis taas millalgi lahti pääseda, suunduda mujale õilmitsema. Või siis vastupidi -- helisein taandatakse ajutuulte abstraktsiooniks (iseäranis loos "Whose Hand Would Not Wither"). Ei taha osutada kurvale sündmusele hiljuti Nepaalis juhtunule, ent võiks arvata, et looduse stiihiline väljendusviis - konkreetsemalt seotud pinnase ja veega - võiks oma piiramatus hävituslikkuses teha just säherdust heli. Kus ühte möirgavat tulva kannustab teine ja nõnda edasi ja edasi. Minnes tagasi arvustuse algusesse -- kuulasin seda ka tänaval kõndides ning loo "Hiss Voices from Deep Yesteryears Towering" ajal tundsin, et toimisin heliriba maandurina -- läbi jalataldade oli tajuda maa tüminat ning varvaste vahelist kõditunnet. 9.0 (8.5-9.5)

8/31/2026

[Teaser of the day] CROMB - Triptychon B


  • Electro-acoustic
  • Avant-garde
  • Freeformfreakout 
  • Conceptual 
  • Post-classical 
  • EAI 
  • Improvised music
  • Experimentalism

Artist: CROMB
Year: 2024

[Teaser of the day] Co-Op - Oak and Eli


  • Art rock
  • Alternative rock
  • Psychedelic 
  • Jazz rock
  • World fusion
  • Experimental rock 

Artist: Co-Op
Release: Neighbours
Label: basic_sounds 
Year: 2015

SPTW -- Euthymia (2026)



Mahorka/Bandcamp

  • Sampledelic 
  • Lo-fi 
  • DIY
  • Sound collage 
  • Hip-hop 
  • Cloud rap 
  • Cinematic 
  • Plunderphonics 
  • Microsound
  • Soul 
  • Library Music 
  • Deconstructed music

Rootsi filmiklassik Ingmar Bergman ütles kord, et ta tegi kõik otsused intuitsiooni põhjal. Ent teinud otsuse, pidi ta mõistma, miks tegi ta just säherduse otsuse. Ta heitis oda pimedusse. See on intuitsioon. Seejärel saatis ta armee heidetud oda pimedusest üles leidma. See on tarkus. SPTW heidab 12-loolisel taiesel paljut pimedusse, ent leiab heidetu intuitiivselt üles; ent pärast seda leitu on ja ei ole ka enam seesamune, mis varem. Ühte ja samasse jõkke ei ole võimalik kahte korda astuda nagu väitis kaks ja pool tuhat aastat tagasi üks tark mees Vana-Kreekas. SPTW ehk Some Pretend to Whisperi taga seisvad Perkin Warbek ning Stakha nähtavasti ei tahagi seda teha; pigem nad seisavad sarnaselt eelpoolosutatud Herakleitosega teelahkmel. Ometi kõik need valikud, mida nad siin on teinud, on eeldanud neilt intuitiivset tarkust. Ei ole võimalik seista teelahkmel, kui (parima) valiku tulemus on a priori teada. Ühelt poolt mõistus piiratud jõudlust võimaldava protsessorina töötleb läbi paratamatult piiratud hulka informatsiooni -- puudujäävat osa kompenseerib tunnetus. Tunnetus eksleb voogudes, mis on uduloori mähkunud ning vastandliku info ja tundmustega risustatud. Avitab intuitsioon ehk hüpertunnetus. Tarkade valikute tõttu on siin nii mõndagi põimunud üksteisega, mille modus operandiks on - tõepoolest - sujuvate üle- ja edasiminekute lõputu vormistamine ja edastamine. Tulemuseks on haaravad, natuke ebamaised ja üleelusuuruses miniatuurid, mis ujuvad korduvate sisendusjõuliste unenägude ning taassündivate motiividena; isegi kui kompositsioonid kohati võivad hüpelda, siis sellest kiirguv elegants võtab taas jalust nõrgaks. Ühelt poolt - olen kindel - allutatakse tuttavlikud meloodiad ja rütmid brutaalsele ning kestvale deformatsioonile, tõsi, mida kuulaja võib vaid aimata; ent teisalt säilitades algse naudingu- ja unistamistõotuse. Kuulaja on naudingutsoonis, saades osa digitaalheli plastilisusest, meelepetetest ja immanentsest reprodutseeritavusest. Selles, kuidas Perkin Warbek ning Stakha saastunud voogude riimvetes pladistavad ning sogast vett segavad, on kahtlemata midagi vastupandamatut. Igatahes üks võrratumaid meistriteoseid Anno Domini 2026. 9.5 (9.0-10)

8/30/2026

[Teaser of the day] Space Recorder - Tomorrows


  • Psychedelic
  • Funk rock 
  • Alternative rock 
  • Art rock 

Year: 2017

[Teaser of the day] Pierlo - Cliverpool


  • Electronic pop
  • Synth-funk 
  • Synth-fusion

Artist: Pierlo
Label: Upitup
Year: 2007

Lezet -- Haba Haba (2026)



Murmure Intemporel

  • Musique concrète 
  • Modern classical 
  • Art music 
  • Post-classical 
  • Electro-acoustic 
  • Reductionism 
  • Improvised music 
  • Ambient 
  • Contemporary classical

Lühialbumit „Haba Haba" võib pidada serblase Igor Jovanovici kummarduseks nüüdismuusikale ja reduktsionismile. Netiplaadifirma Murmure Intemporeli alt ilmunud neljalooline teos sobitub suurepäraselt üleminekuaegadesse: see on suve hääbumise, pikkade varjude ning niiskete hommikute ja märja kaste heliline peegeldus. Ligi 16-minutiline helimaastik toimib meditatsioonina aastaaja vahetumise melanhoolias. Teose keskmes on akustiliste instrumentide tundlik ja mehaaniline käsitsus. Jovanovic kasutab instrumentidena ilmselt tšelestat ehk kellamehhanismil põhinevat klaverit ja kahes viimases loos tavalist klaverit. Helide taustale tekkiv õrnalt vilisev ning sahisev foon tekitab vaakumi kohalolu tunde; aga jah, iga noot, iga paus ning kõla resonants saab erilise kaalu. Selline heliruum viib mõtted ajastule enne salvestustehnoloogia teket -- aega, mil ämbient-muusikat võis viljeleda mõni tollane helihereetik vaid ruumi loomuliku akustika ja vaikuse koostoimes. Igal juhul, jättes säherdused spekulatiivmõttekäigud kõrvale, tuleb möönda, et üllitise suurim tugevus peitub kaalutletuses. Iga löök ja kõlapikendus, iga ruumilise avardamise taotlus on ilmselgelt läbimõeldud, tasakaalustades akadeemilist vaoshoitust emotsionaalse sügavusega. Teos on korraga äärmuslikult redutseeritud, ent kõlakombinatsioonide otsimises ning emotsioonide tekitamises pigem maksimalistlik. Lezet tõestab käesoleva lühialbumiga taas oma kohalolu põrandaaluse eksperimentaalmuusika maastikul. „Haba Haba“ on nõudlik, ent tasuv kuulamiskogemus neile, kes väärtustavad vaikusest sündivat helikunsti. Ilmselt seetõttu meenus mulle rootslane Oskar Hallbert, kelle nullindate lõpus-kümnendate hakul üllitatud muusika evis samasugust intiimsust. 9.0 (9.0-9.5)

Floating Mind -- Parallelism (2026)



MonoKraK/Archive

  • Techno pop 
  • Electro pop 
  • Ambient pop 
  • Ambient techno 
  • Tech-electro
  • Minimal techno

Tuleb möönda, et Genfis resideeruva Floating Mindi ehk Roberto Vitali (RV) muusika on paaril viimasel EP-l - millede väljaandmise sagedus näikse olevat ka tasapisi kasvanud - muutunud; muidugi saab väita, et kõik need elemendid, mida ta varemgi on kasutanud, on ka uutel üllitistel esindatud; muusika on muutunud märksa kosmilisemaks; ka Kraftwerk on tuntavalt esil siin, kus nende algne eksperimentaalne kosmiline rokk hakkas muutuma elektrooniliseks popmuusikaks -- tehno- ja elektropopiks. Etteulatuvalt protopostdiskoks. RV on alates 2006. aastast juhtinud Šveitsi netiplaadifirmat MonoKraK, mille kataloog ulatub üle 300 väljalaske. Kuna tema muusika on alati olnud osa suuremast süsteemist, kus ta nii looja kui kureerijana süvaminimalistliku rütmimuusika ja atmosfäärilise muusika piire kompab. Arvestades, et ta on oma plaadifirma kõige viljakam artist, võib "Parallelismi" vaadata kui ühte pelka peatükki selles pikaajalises kataloogis, kus ta pidevalt oma käsitööd peenhäälestab. Eelpoolmainitud Düsseldorfi neliku muusika jõudmine efektiivsete žestide, sisutihedate maneeride ning ennekõike seda toetava harmoonilise ja meloodilise täpsuse juurde päädis ajaloolise mõjuga Mootorite Linna, Suure Õuna ja Tuulise Linna klubiskeenedele on kandunud lisaks ka kaude siia. Tõesti mõnusalt rütmid krudisevad, miilavalt tuksleb helipilt edasi. Teisalt kui artist on nõnda palju muusikat produtseerinud, siis võib küsida, et kas üleüldse on vaja enam artisti muusikat arvustada? (Muidugi tasub austavalt viidata artisti järjekordsele üritusele osutustega, mida teenekal artistil on tõepoolest juurde lisada). Aga kindlasti tasub välja tuua elemente, mis selgelt ja märkimisväärselt eristuvad, st on lisandunud -- näiteks loo "Sunday Acid" keskel võib kuulda intrigeerivat orkestratsiooni, mis koos peente rütmide ja harmooniate laiendiga õkva annab muusikale teistsuguse miljöö ning subjektile taju. Lugu "Take My Brain Away" tuksleb väga põneval rütmil, milles on nii kergust kui ka põrnitsevat motoorsust, mille katalüsaatoriks on modulaarsus ning ämbientseid süvakihte käivitav kosmilisus -- masinate seemist ruumi uurides on võimalik märkamatult tungida makroskosmilisse dimensiooni. Nõnda need rütmid ja helikonstruktsioonid aitavad ärgitada ja taaselustada unistusi, elamaks taas läbi elu imetabasust. 9.0 (8.5-9.5)

8/29/2026

[Teaser of the day] Eleven Kingdoms - A Thousand Warriors


  • Electronic
  • New Age
  • Martial industrial
  • Ambient 
  • Fantasy music
  • Art music 

Release: Blood on Ice
Label: Jamendo/Bandcamp 
Year: 2021

[Teaser of the day] YEETII - Sound of Marina


  • Neoprogressive rock
  • Fusion 
  • Synth-rock
  • Easy listening 
  • Smooth jazz 
  • Art rock
  • Jazz rock

Artist: YEETII
Label: Jamendo
Year: 2026