Mahorka/Bandcamp
- Sampledelic
- Lo-fi
- DIY
- Sound collage
- Hip-hop
- Cloud rap
- Cinematic
- Plunderphonics
- Microsound
- Soul
- Library Music
- Deconstructed music
Rootsi filmiklassik Ingmar Bergman ütles kord, et ta tegi kõik otsused intuitsiooni põhjal. Ent teinud otsuse, pidi ta mõistma, miks tegi ta just säherduse otsuse. Ta heitis oda pimedusse. See on intuitsioon. Seejärel saatis ta armee heidetud oda pimedusest üles leidma. See on tarkus. SPTW heidab 12-loolisel taiesel paljut pimedusse, ent leiab heidetu intuitiivselt üles; ent pärast seda leitu on ja ei ole ka enam seesamune, mis varem. Ühte ja samasse jõkke ei ole võimalik kahte korda astuda nagu väitis kaks ja pool tuhat aastat tagasi üks tark mees Vana-Kreekas. SPTW ehk Some Pretend to Whisperi taga seisvad Perkin Warbek ning Stakha nähtavasti ei tahagi seda teha; pigem nad seisavad sarnaselt eelpoolosutatud Herakleitosega teelahkmel. Ometi kõik need valikud, mida nad siin on teinud, on eeldanud neilt intuitiivset tarkust. Ei ole võimalik seista teelahkmel, kui (parima) valiku tulemus on a priori teada. Ühelt poolt mõistus piiratud jõudlust võimaldava protsessorina töötleb läbi paratamatult piiratud hulka informatsiooni -- puudujäävat osa kompenseerib tunnetus. Tunnetus eksleb voogudes, mis on uduloori mähkunud ning vastandliku info ja tundmustega risustatud. Avitab intuitsioon ehk hüpertunnetus. Tarkade valikute tõttu on siin nii mõndagi põimunud üksteisega, mille modus operandiks on - tõepoolest - sujuvate üle- ja edasiminekute lõputu vormistamine ja edastamine. Tulemuseks on haaravad, natuke ebamaised ja üleelusuuruses miniatuurid, mis ujuvad korduvate sisendusjõuliste unenägude ning taassündivate motiividena; isegi kui kompositsioonid kohati võivad hüpelda, siis sellest kiirguv elegants võtab taas jalust nõrgaks. Ühelt poolt - olen kindel - allutatakse tuttavlikud meloodiad ja rütmid brutaalsele ning kestvale deformatsioonile, tõsi, mida kuulaja võib vaid aimata; ent teisalt säilitades algse naudingu- ja unistamistõotuse. Kuulaja on naudingutsoonis, saades osa digitaalheli plastilisusest, meelepetetest ja immanentsest reprodutseeritavusest. Selles, kuidas Perkin Warbek ning Stakha saastunud voogude riimvetes pladistavad ning sogast vett segavad, on kahtlemata midagi vastupandamatut. Igatahes üks võrratumaid meistriteoseid Anno Domini 2026. 9.5 (9.0-10)
