Blogiarhiiv

9/10/2026

Asmus Tietchens -- An Der Grenze (1982)



YHR Tapes

  • Minimal synth 
  • Industrial music 
  • Avant-garde 
  • Kraut-electro 
  • Electronic music 
  • Experimental electronica 
  • Post-minimalism
  • Avant-electronica 
  • Experimentalism
  • Post-minimalism 

Kuulates Asmus Tietchensi (AT) (snd 1947) 4-loolist taiest tabab mind äraspidine äratundmisrõõm artistist, keda pealtnäha ei huvita miski, mis teda ümbritseda võiks. Muusika on talle Ding an sich, mistõttu söakuse tõttu ka pealkiri eesti keelde tõlgituna tähendab piiril (olemist). Väljend "piiril" võib osutada sellele, et mingi asi oma ressurssides või väliste ressursside ahelas ja interaktsioonis hakkab jõudma lõpule. Aga lõpus on piir, mis paratamatult külgneb millegi muuga -- sealt algab teine, võib-olla ka hoopis teistsugune, eksistents, väärtuste kogum. Piiril seismine võib osutada ka teelahkmel olemiseks -- see on avatud piiri situatsioon, mille kuratlikkus peitub valiku langetamise keerukuses. Alati ei ole võimalik näha valiku langetamise kõiki (kaas)järelmeid ette. Sakslasele ei valmista probleemi maailma heidetus, kuivõrd muusika lunastab nii mõnegi tegematajätmise ja minnalaskmise. Vahet ei ole -- seda 40 minutilist taiest kuulates tundub, et kui AT eksisteeriks üksinda siin ilmas, teeks ta ikka säherdust klaustrofoobset muusikat. Otsiks uusi väljundeid ja väljapääse, samas olles teadlk sellest tohutu potentsiaaliga kodumaisest liikumisest, mida ninetati krautrokiks. Düstoopilisus on sellesse sisse süstitud -- siin saab kuulaja osa säherdustest helipiltidest, milles on avarust vaid sedavõrd, et subjekti hakkaks sugenema näriv meeleheide. Vähem või rohkem seestunud minimalistlikud sünteesid, mis ei anna lootust -- kui, siis üksnes helide eksperimentaalsusesse sukeldudes. Meeleheite valulikkus siiski hakkab tasapisi ümber pöörduma helide delikaatses ilmnemises, helikombinatsioonide veenvuses. Isegi kui AT kasutab esmapilgul juustuseid (analoog)helindeid (nt loo "Konstrukt 2" algusosas), siis see kõik hiljem omandab teistsuguse ilme ja tähenduse, pühitsedes loomuldasa teda loojana. Kuigi AT on käesolevat nimetanud halliks alaks ehk üleminekuteoseks - kuulumata enam eelnevate rohkem ligipääsetavate elektronalbumite hulka, samas veel olemata jõudnud range ja katsetusliku abstraktsuseni (samas sellesuunalisi vihjeid aina esineb, iseäranis loos "Titanic"). 9.0 (8.5-9.5)