[Artists] Duanel

Camada

[Artists] 100percentelectric

100percentelectric/Jamendo
Reverbnation
Lastfm

[Artistid] Jemex

Jamendo
Myspace
Lastfm

König Saatgut art.031 moog air ep (Arteqcue)

König Saatgut on keegi kunstnik ja muusik Karlsruhe`st, kelle 4-looline debüütEP koosneb klubirütmidest - märksõnaks on house ning sellega seonduv. Avang moog air on tugev träkk, mis algab muusikavälise sämpliga ning kasvab tangerinedreamilikust Moog`i pulseerimisest hüpnootiliseks ning happeliseks tech-house`ks, mis leiab edenedes tagasitee kosmische musik`i juurde. Ka on siinkirjutajale alati meeldinud seesugune house-muusika, millel on filtrite "lõhn" man (hinne: 9.0). Living for the city kätkeb eneses housevokaali sämpleid - õnnetuseks on träkk veidi amatöörlik, sellelt kostub kõrvalsaadusena ebameeldiv kõrvalkrõbin ning terviklikku tunnet ei tekigi - pigem on see saamatu mash up-ettevõtmine (6.0). Drumz sämplib conga-trumme ning kaugustest kostuva laevasireeni kõla pluss vokaalliinid. Karkass on huvitav, kuid 3-minutiline träkk jääb liiga lühikeseks, et sellel kõrvatorkavatest arengutest rääkida (7.3). Selle eest hoolitseb originaalist üle kahe korra pikem m.telemann kidswanthouse rmx, mis annab tribal house`ile vaibiliku vaaba, modifitseerib rütme ning krutib harmoonialiine ja meeleolu (7.7). Konkreetse reliisi puhul jääb terviku kogusumma väiksemaks selle osade omast. Teisalt oma keskmisest see ilma ei jää - tänuks karvase naisterahva ja analoogsüntesaatori (kaane)pildi eest.

Kuula albumit siit

7.4

Ryko & Patryk Molinari Who am I EP (Auflegware)

Ryko & Patryk Molinari 4-loolisel albumil pärineb 2 lugu esimeselt, üks Molinari`lt ning viimane on Mathis Johnsen`i remiks Ryko loost Keepin` Me`st. Berliinlaste muusika on house, house ja veelkord house. Deep house. Muusika läbi dub-puhvrite. Käes oli laupäeva hommik, kell oli 11, päike veel paistis (enne ootamatut ning äkilist lumetormi) ning meeleolukas muusika paitas kõrvu. Keskne lugu on Molinari 11 minuti pikkune atmosfäärilise vokaaliga Symphonic Days, kus deep house`i pinnast narmastavad soul`i ja smooth jazz`i juured. Keepin` Me on minimalistlik-monotoonne süvahouse, millele Johnsen lisab plekise kõlaga bubblegum-rütmid, dub-filtrid ning puhkpillisämplid. Meeleolukas ja väljapeetud pooltund.

Kuula albumit siit

8.6

Nameless Dancers Morning Touches (Bump Foot)

Nameless Dancers`i taga on Jevgeni Haritonov, Moskva underground-sügavuste üks võtmefiguure, kirjanik, kultuuriaajakirjanik, ürituste kuraator, kes on osaline ansamblites-projektides Microbit Project, EugeneKha, Yoko Absorbing ning teinud ka muusikat oma pärisnime all. Kui kellegi kohta võiks muusikalises plaanis kasutada iseloomustust "mitmekülgsus", siis on see tema - muusik Jumala armust. Avangardrokk ja eksperimentaalne elektroonika (glitchtroonika, lobit/drone), ambient, noise, downtempo, chillout, sound-art, sound collage.

Nameless Dancers`i esimene album "Cloudy Coffee" (2009, 45RPM-Records) oli sulnis (disco) house- ja drum and bass-rütmidega lounge-muusika, postmodernistlik easy listening. Haritonov ei oleks tema ise, kui ta ei üritaks põhituuma tsentrist väljapoole nihutada.

"Morning Touches" suudab eelnevast eristuda konkreetsete aktsentide poolest. Venelane ei ole teinud saladust sellest, et käesolev projekt on "olevikuväline" - muusika on inspireeritud 80ndate lõpu Nõukogude värvikirevast ning uhkeldavast graafilisest disainist. Kui muusikat teha, siis kas nostalgiapilguga minevikku või siis aimamisi tulevikku, vältimaks oleviku närvilisust. Käesoleval albumil on glamuurne transformatsioon helisse realiseeritud. Disco house-biidid on asendunud kinemaatilistema rütmidega, ajatut sentimenti on enam. Sound collage`i skeemid on selgelt välja joonistunud. Siin on Nõukogude-aegset psühhedeelset oreligruuvi, atmosfäärilist futupoppi, italo disco`t, bigbändide vahemereäärseid helesiniseid heiastusi ning latiinorütme. Kohati muutub helikeel üdini kergeks, ülenedes oma naiivsuses. Täna oli õhus tunda kevadist hingust ning "Morning Touches" sobitus sellega paganama hästi. Tõepoolest, kevade rütmika - pidev muutumine ootamatutes suundades.

Kuula albumit siit

9.5

landschall sox on the rox (Broque)

Švaab (läänesakslane) Andrè Noller on muusikaga tegelenud 4 aastat ning “sox on the rox” EP on tema debüütüllitis. Album koosneb 5 loost kogupikkusega 47.30. Pikad lood on täis hüpnootilisi - aeglasemaid ning kiiremaid - biite. Aga stilistiliselt domineerivaks on dub techno/house ning tech-house. Kaks esimest lugu on tech-house-numbrid, kuigi dub`i kurikas ripub ka nende kohal. Avalugu fresh up - nimele kohaselt – tõmbab kuulaja hoogsalt käima. Loo keskpaigas esile kerkivad murdekohad mõjuvad super hästi, vabastades kuulajate peades ohtralt serotoniini! Väga hea lugu, ilmselt albumi põhiliinist kõige enam erinev, on oben ohne - träkk ei jää lihtsalt steriilseks klubimuusika glitterball`i kaasuseks sellepärast, et nakkavate biitide kõrvale lastakse elektroonilisi lehelinnulaulu meenutavat sädinat, samuti motoorset, pikaakordilist elektrojurakat ning ka välisalvestuste akustiline panoraam on ebakonventsionaalne element. Ka eriilmelised vokaal(sämpli)liinid on tihti samaaegselt mängimas. colorado avenue on alustuseks stiilipuhas house, millest kasvavad tasapisi välja dub- ning electro-muusika elemendid, pannes pealispinna vokaalsämplite abiga veelgi rohkem sillerdama. lxo byte on deep house`i ning dub house`i ristand, kus, ühesõnaga, on house`i osakaal veidi suurem. Tuletab meelde noid 12-13 aasta taguseid aegu, kui sai hambad ristis, unesegasena nokkides saate “Vibratsioon” viimaseid ning reeglina väga diipe tunde kuulatud. Tõepoolest, selles muusikas on vana kooli element kenasti esindatud. f.hat slice lõpetab albumi dub-house võtmes. Suurepärane album! Ja see artist kirjutab oma nime, tiitli ning lugude pealkirjad ilma suurte algustähtedeta?! Respekt!

Möönan, et olen seesugust sügavat, hüpnootilist tantsumuusikat viimased 10 aastat väga vähe kuulanud! Lihtsalt omal ajal sai sellest tüdinetud ning uued žanrid vajasid avastamist (kõikvõimalik eksperimentaalmuusika- ning elektroonika, post-rock, maailmamuusika, klassikaline jazz jpm). Ning teisalt on head muusikat lihtsalt maailmas niivõrd palju, et tuleb langetada valikuid ühe või teise kasuks, kuna elupäevadest jääks lihtsalt väheks! Õnneks minu suguvõsa meesliinis ei ole tänini veel kurje haigusi põetud ning on elatud kõrge vanuseni (85-95), seega on veel lootust kaua-kaua muusikat nautida. Ah jaa, Landschall`i sarnast ning head muusikat saab lisaks tema koduleiblile Broque leida ka leiblite Deepindub, Prozent Music, Fresh Poulp ning Dusted Wax Kingdom roster`ist.

Kuula albumit siit

9.0