[Artists] Duanel

Camada

OL Random Phrase (Error-Broadcast)

Plaadifirma Error-Broadcast kuulub ühte ritta seesuguste plaadifirmadega nagu Comfort Fit, Dusted Wax Kingdom, Fresh Poulp, Broque ning Deepindub, kellede meelishuviks on dub-elementide integreerimine klubimuusika rütmidesse. Moskoviit OL demonstreerib head klassi. Lühikeste träkkidega 6-osaline üllitis on täidetud atmosfäärilise house-muusika ning vilisevate filtritega, paksude dub-allhoovuste, kinemaatiliste rütmide, häälutuskatkete, minimeeritud kajaefektide, vinüülikrõbinate ja muudest kahinatega. Kanaliseeritud läbi efektiblokkide ning filtrite - kord intensiivsemas, kord nõrgemas võtmes. Neil hetkedel, kui venelane keerab ruumi juurde-intensiivsemaks, on huvitav täheldada, kuidas kõik pisidetailid äkitselt ergastuvad. Kokkuvõttes kõlab kupatus kui 24nda tunni muusika kusagil raadioeetris. Suitsune, piisavalt aegluupbiidine/downbeat; ka hüpnootiliselt lummav tänasel udusel hommikupoolikul. Väärt asi.

Kuula albumit siit

9.2

Vate 1a10 (SOCSUB/Jamendo)

Mehhiklane Andrés Ortiz Massó alias Vate on veteranmuusik, kes alustas loomeprotsessiga juba 80ndate lõpuaastatel, kuigi aktiivne reliisimisprotsess on aset leidnud viimase 11-12 aasta jooksul, üllitades selle aja vältel umbes sama palju albumeid. (Külastage mehhiklase kodulehekülge või Jamendo`t). Käesolev ongi valikkogumik selle perioodi (parimast) loomingust plaadifirma ja underground-keskkonna SOCSUB`i tegelaste poolt arvatuna.

10-looline kogumikalbum sisaldab ohtralt viiteid kõiksugu elektroonilistele žanritele ja huviväljadele - siin on big beat`i, downtempo`t, drum and bass`i, electro`t, psytrance`ilikku kosmosemuusikat ja rütmipodinat, dub`ist determineeritud helikeelt (dub house, dub electro), obskuurset eksperimentalismi, hüpnootilist elektroonilist poppi ning fusiooni-stiiliristandeid. Massò`l on kogemus, know-how, ning tõepoolest, hoolimata mitmekesisest pildist moodustavad träkid kokkuvõttes orgaanilise terviku. Ning kui jutt käib elektroonikast, siis ei saa üle ega ümber Kraftwerk`ist. Legendaarsele Düsseldorf`i nelikule makstakse vahetut tribuuti kahes loos - Aeronaùtica I ja Proceso De Ensamblado De La Mujer Azul (mainitud kõlavad kraftwerkilikumalt kui pioneerbänd ise).

Kuula albumit siit

8.8

Gale Talk A Beautiful Day (Arteqcue)

Hea on tõdeda, et kui hästi maitseb Madrid´is resideeruva brasiillase 3-looline EP hilistel õhtutundidel, kui personaalses plaanis on seljataha jäänud post-metal/post-hardcore`i tunnikesed (Daleth), edetabeli kallakuga electro-/techno rock (Unfactory), gootiliku põrnitsusega post-punk/rock noir (Plastique Noir) ning anti-folk/singer-songwriterlus (The Sarcastic Dharma Society). 27-aastase muusiku helikeelt iseloomustab dub house, dub techno ning deep house...läbi dub-filtrite. Ühesõnaga, üks suur dub-ihalus klubimuusika kontekstis. Väljapaistvaim träkk on küllap diplodocus, mis meenutab aegu, kui polnud ei myspace`i ega lastfm`i ning pärast päevast britpop`i laksu sai õhtul Raadio 2 lainele häälestatud, et klubimuuusika saatel soikuda või unne vajuda.
-------------------------------------------------
If you have spent your day listening to post-metal/post-hardcore (Daleth), techno/synth rock (Unfactory), goth-influenced post-punk (Plastique Noir), and acoustic anti-folk/singer-songwriter (The Sarcastic Dharma Society) your nocturnal experience takes a bit in the teeth at last and recommends you to listen to something different. Thereby you could enjoy A Beautiful Day, composed by Gale Talk, the Brazilian residing in Madrid. He does seem to be totally involved in dub - even it is house music, techno, or deep house. Otherwordly, it is his big drive upon dub forged in a context of club music. Probably the most outstanding track is diplodocus, which reminds me of the days, when there were not Myspace, Lastfm, or Bandcamp around me at all, listening to the radio at late hours of the day to fall deeply asleep care of atmospheric club rhythms.


Kuula albumit siit

8.7

Ryko & Patryk Molinari Who am I EP (Auflegware)

Ryko & Patryk Molinari 4-loolisel albumil pärineb 2 lugu esimeselt, üks Molinari`lt ning viimane on Mathis Johnsen`i remiks Ryko loost Keepin` Me`st. Berliinlaste muusika on house, house ja veelkord house. Deep house. Muusika läbi dub-puhvrite. Käes oli laupäeva hommik, kell oli 11, päike veel paistis (enne ootamatut ning äkilist lumetormi) ning meeleolukas muusika paitas kõrvu. Keskne lugu on Molinari 11 minuti pikkune atmosfäärilise vokaaliga Symphonic Days, kus deep house`i pinnast narmastavad soul`i ja smooth jazz`i juured. Keepin` Me on minimalistlik-monotoonne süvahouse, millele Johnsen lisab plekise kõlaga bubblegum-rütmid, dub-filtrid ning puhkpillisämplid. Meeleolukas ja väljapeetud pooltund.

Kuula albumit siit

8.6

Håkan Lidbo Atombomb EP (Depth Recordings)

Håkan Lidbo`t on kirjeldatud kui üht kõige produktiivsemat ning eriilmelisemat tantsumuusika artisti, kes eelmise kümnendi lõpust alates on produtseerinud ja olnud osaline 200 albumil/EP-l/kompilatsioonil ning teinud koostööd loendamatute plaadifirmadega, sh EMI, Tresor`i, Astralwerks`i ning Shitkatapult`i, Planet E, Force Inc`i, Ministry of Sound`i, Tigerbass`i, V2, Mille Plateaux`i ning Compost Records`iga. Lisaks veab ta plaadifirmat Container, mille sihiks on tutvustada eriilmelist Skandinaavia muusikat maailmas. Tuntuimatest artistidest on teda võrreldud Steve Bug`i, Anders Tilliander`i, Martin Landsky`i, Phonique`i ning John Tejada`ga. Vaatamata sellele, et teda tuntakse ennekõike klubimuusika produtsendina, on stockholmlase žanriline tegevusraadius olnud väga lai - ta on mänginud improviseeritud piaanomuusikat, produtseerinud lisaks kosmilisele ämbientmuusikale, nu-jazz`ile ning glitch-elektroonikale ka kammerlikku keelpillimuusikat (Wind Chamber Orchestra), olles ka ise vahetu osaline klassikalisi seadeid ning elektroonikat ristavas kammeransamblis Chambertronica (helikeelelt meenutab see Under Byen`it ning Efterklang`i). Samuti on ta olnud nõutud remiksija.

Kuigi“Atombomb” EP on klubirütmikeskne, on see siiski divööörsss reliis. Nimilugu alustab dub`iliku vokaalliini ning dub house`i määrdunud rütmidega. Monster X õigustab oma nime - kuigi träki algus tungib 90ndate alguse ambient techno valdustesse, võtavad õige pea võimust raskelt puurivad elektromotoorsed maatriksbiidid, mis vahelduvad aeg-ajalt popurriiliku meloodialiiniga, mis justkui jookseks mõne lastesüntesaatori demo pealt. Naiivne ning lõbus sentents on hunnitult vaheldumas pingestatud loop`idega. Võrreldes aasta taguse, Broque`i all reliisitud hüpnootilise tech-dub`i ning deep techno`ga palistatud meistriteosega “snaella doktorn” EP või (minimalistlikku) happetehnot pakkuva "Technotainment" EP`ga (Third Wave Music) pakub käesolev üllitis mitmekesisemaid, hetkeks ka vallatlevamaid numbreid. Lidbo mängib nendega hetke, seni, kuni kuulajas vastandlik emotsioon esile manipuleerida. My Tidy Bedroom areneb tech-elementide, kajakodade ning võimsa dünaamikaga deep house`iks. Super lugu! Isegi field recording-kihid on sisse sämplitud! Leiblikaaslane Brandon Plank pakub motoorse dub/minimal techno-remiksi nimiloost - tasemel töötlus, mis pakub soliidset alternatiivi originaalile. Albumi kriipsutab elegantselt alla Viewpoint Blue - selles on nii laundžilikku kergust, teisalt ka motoorset, samas sügavat tech-house-malakat. Ei oleks tarvis vist mainidagi, et taaskord suurepärane lugu. Nagu terve album tervenisti. Mis ilmselt ei saanudki Håkan Lidbo brändi arvestades teisiti minna. Keeruline on sellest muusikast välja saada.

Kuula albumit siit

9.6

landschall sox on the rox (Broque)

Švaab (läänesakslane) Andrè Noller on muusikaga tegelenud 4 aastat ning “sox on the rox” EP on tema debüütüllitis. Album koosneb 5 loost kogupikkusega 47.30. Pikad lood on täis hüpnootilisi - aeglasemaid ning kiiremaid - biite. Aga stilistiliselt domineerivaks on dub techno/house ning tech-house. Kaks esimest lugu on tech-house-numbrid, kuigi dub`i kurikas ripub ka nende kohal. Avalugu fresh up - nimele kohaselt – tõmbab kuulaja hoogsalt käima. Loo keskpaigas esile kerkivad murdekohad mõjuvad super hästi, vabastades kuulajate peades ohtralt serotoniini! Väga hea lugu, ilmselt albumi põhiliinist kõige enam erinev, on oben ohne - träkk ei jää lihtsalt steriilseks klubimuusika glitterball`i kaasuseks sellepärast, et nakkavate biitide kõrvale lastakse elektroonilisi lehelinnulaulu meenutavat sädinat, samuti motoorset, pikaakordilist elektrojurakat ning ka välisalvestuste akustiline panoraam on ebakonventsionaalne element. Ka eriilmelised vokaal(sämpli)liinid on tihti samaaegselt mängimas. colorado avenue on alustuseks stiilipuhas house, millest kasvavad tasapisi välja dub- ning electro-muusika elemendid, pannes pealispinna vokaalsämplite abiga veelgi rohkem sillerdama. lxo byte on deep house`i ning dub house`i ristand, kus, ühesõnaga, on house`i osakaal veidi suurem. Tuletab meelde noid 12-13 aasta taguseid aegu, kui sai hambad ristis, unesegasena nokkides saate “Vibratsioon” viimaseid ning reeglina väga diipe tunde kuulatud. Tõepoolest, selles muusikas on vana kooli element kenasti esindatud. f.hat slice lõpetab albumi dub-house võtmes. Suurepärane album! Ja see artist kirjutab oma nime, tiitli ning lugude pealkirjad ilma suurte algustähtedeta?! Respekt!

Möönan, et olen seesugust sügavat, hüpnootilist tantsumuusikat viimased 10 aastat väga vähe kuulanud! Lihtsalt omal ajal sai sellest tüdinetud ning uued žanrid vajasid avastamist (kõikvõimalik eksperimentaalmuusika- ning elektroonika, post-rock, maailmamuusika, klassikaline jazz jpm). Ning teisalt on head muusikat lihtsalt maailmas niivõrd palju, et tuleb langetada valikuid ühe või teise kasuks, kuna elupäevadest jääks lihtsalt väheks! Õnneks minu suguvõsa meesliinis ei ole tänini veel kurje haigusi põetud ning on elatud kõrge vanuseni (85-95), seega on veel lootust kaua-kaua muusikat nautida. Ah jaa, Landschall`i sarnast ning head muusikat saab lisaks tema koduleiblile Broque leida ka leiblite Deepindub, Prozent Music, Fresh Poulp ning Dusted Wax Kingdom roster`ist.

Kuula albumit siit

9.0