Petroglyph Music
- Experimental rock
- Lo-fi
- Avant-rock
- Art rock
- Electronic
- American Primitive Guitar
- Noise pop
Selle 9-loolise ja ligi 29 minutit kestva taiese taga kangastub vaimusilmas John Fahey -- legendaarne Ameerika kitarrist ja liikumise American Primitive Guitar peamine käilakuju. Kui traditsiooniliselt toetub see stiil servapidi Ameerika juurtemuusikale (folk, blues, country), siis "Lofi Madness 2" nihutab nimetatud pärandi täiesti uuele tähendustasandile, kandes selle üle elektroonilise ja eksperimentaalmuusika loogikasse. Kogu albumit iseloomustab eripärane, kergelt venitav ja helipeadelt tuletatud efekt, justkui oleks kitarripartiid mängitud esmalt kassetilintidele ning esitatud seejärel magnetofonil. See ei muuda teost veidraks üksnes struktuuriliselt, vaid kujundab ümber ka selle helilise tämbri ja üldise atmosfääri. Akordid on teravad, killustatud ja okkalised, pakkudes kuulajale pidevat meeleolulist ning dünaamilist pinget. Lugude ehituses taanduvad kitarrimotiivid sageli lühikesteks sämpliteks -- korduvateks sämplipõhisteks luupideks. Läbiva kuulamise käigus hakkab teos alluma teatud mehaanilisele tootmisloogikale ja algoritmilisele korduvusele. Kitarri omadused segunevad elektroonikaga kahes viimases loos -- muutub seni varjul olnud elektromehaaniline iseloom täielikult varjamatuks, taandudes. Plaadifirma Petroglyph Music kataloogis asetub see üllitis orgaanilisse konteksti. "Lofi Madness 2" tõestab veenvalt, et meeldejääv meloodia ei pea sündima pelgalt virtuoosse pillimängu tulemusena -- piisab motiivi viimisest luupi, mis ei jää tiirlema üksnes kõrvadesse, vaid sööbib otseselt kuulaja teadvusesse. Iseäranis lood "Forever" ning "Anomie". "Faded pastel (half speed)" -- üks noist elektroonilisematest kompositsioonidest - on madalsageduslik krautkäiamine mürapopiliku kulminatsioonina. 8.5 (8.0-9.5)
