
Rack And Ruin
- Indie punk
- Post-hardcore
- Alternative rock
- Garage rock
- Psychedelic
- Art punk
- Rock'n'roll
Selle 26-minutilise taiese autoriteks on märgitud Grimmett/Himes/Romero. Kui ei oleks inimesi, kes isegi vähem kui paarkümmend aastat tagasi üllitiste säilitamisega tegeleksid, siis läheksid asjad küll kaduma. Sageli tõeliselt väärt asjad nagu see siin. Asju tuleb säilitada, kuivõrd valitsevad klassid selekteerivad ja otsustavad, mida alles jätta, mida mitte. Albumi ümbrist paraku ei leidnud, viiteid sellele samuti mitte. Pehmelt öeldes masendav! 6-looline taies on kas autorite või olulise netiplaadifirma Rack And Ruin (2008-2011) eestvedaja Dean Birketti poolt määratletud psühhedeelse pungina. Igatahes on see punk ses mõttes, et autoriteedid saavad arrogantsi ning sõimuga vastu pead, agiteeriv vokaal kaigub üle kitarride ja trummide; ent muusikaliselt on see natuke enamat kui punk tavamõistes. Siin on kindlasti ühist järgmiste puntidega - The Sonics, MC5, The Stooges, New York Dolls, Iggy Pop. Ning loomulikult ei saa üle ega ümber Lemmy'st koos oma Motörheadiga - keda määratletakse eelpungina. Tõsi, käesolev seisab erinevatel koolmetel. Siin tehakse kitarridega kõiksugu krutskeid -- seda nii kihiti kui stereokanaleid instrumentaliseerides. Aga korralik rokenroll koos efektselt ludistavate riffide ja õilmitseva träsh-faalanksiga tuleb siin võimsalt esile. Näiteks loo "Galactic Cannibalism" kitarrikäigud võiks vabalt pärineda mõne süntpunkpundi repertuaarist. Tihe, elektrist laetud raskuskeskmega allapoole, suti närviline -- justkui läbi sünteetiliste filtrite tulnuks see kõik pinnale. Aga siin on ka kosmos esindatud -- nii loomuldasa korrastatu kui ka räbaldununa, silepinnalise ja känkrasse lööduna. Ning see siledus - loos "Death Letter" armutult edasirühkiv rütm - siis on selle taga maniakaalne energia ning brutaalne kihu. Bändi nimi vihjab Andromeeda galaktikale, aga siinne kosmos on konarlik, ohtlik ja räige -- justkui oleks astronaut musta auku libisenud. Teisisõnu -- siin ei maalita kosmilist ilu, vaid eksistentsiaalset hirmu, üksildust ja lagunemist; ning seda kõike ülimalt energilise ja müriseva muusikana. 9.0 (8.5-9.5)