Blogiarhiiv

9/26/2026

Charles Premier -- Les éclats rebondissent (2018)



Alter Sonic/Archive/Bandcamp

  • Microtonal 
  • Glitchtronica 
  • Avant-garde 
  • EAI 
  • Reductionism 
  • Electro-acoustic 
  • Micronoise 
  • Experimentalism 
  • Drone 
  • Psycho-acoustic 
  • Abstract

Vaadates käesolevat plaadiümbrist tuleb paratamatult rääkida öisest unenäost. Unenägu oli märkimisväärne seetõttu, et jäi eredalt meelde ning teiseks seetõttu, et nõnda õõvastavat ei ole vist kunagi näinud. Seisin kõrval, kui haiglasse klaasvitriini juurde tuli kümmekond seitsme-kaheksa-aastast last, kes rääkisid üksteisele, et näed, selles kaunis urnis on minu ema; aga selles urnis puhkab minu ema. Sellega seoses mõtlesin, et ei ole tänapäeval kerge noor olla; eriti siis, kui sind tabavad säherdused saatuselöögid. Katrin Lust oma viimases saates rääkis noorte Emexi-gängist, kes terroriseerivad teisi. Juhtum ennekõike indikeerib täiskasvanute tegematajätmisi ja väärkäitumist ning ühiskondlikku pingeseisundit; samas absoluutselt õigustamata isikuvastast vägivalda nii eakaaslaste või täiskasvanute vastu. Mida politsei seal väga teha saab -- politsei lähtub etteantud seadustest; nende ülesandeks ei ole kasvatamine, õpetamine ega karistamine. Rohujuuretasandi kujundamise vastutus on teiste õlul. Mingisugused (väär)teod paratamatult on osa juba kasvueaga seotud sotsiaalsest ja psüühilisest riitusest, et sealt juba normaalselt võiks edasi astuda. Muidugi on ka vastupidiseid näiteid, aga lõviosas kulgeb asi õiges suunas. Parem säherdust arengujoont pidi kui vastukarva. Muusikas ja kunstis õnneks võimalik vägivald ei pääse maksvusele -- õieti esteetiline vägivald ei oma ühisosa füüsilise vägivallaga, kuigi psüühilise vägivallaga ilmselt esineb kattuvust. Ainuüksi seetõttu, et mittemeeldiv muusika avalikus ruumis - sõltumata žanrist - mõjutab negatiivselt konkreetse subjekti ajukeemiat ja mõttestruktuuri. Ligi 100-minutilist taiest kuulates tuleb nentida, et siin on hillitsetust ning vagadust - seesmiste pingete maha surumist -, mis vägivaldselt ei lahvatagi (erandiks ainult "Vers la source'i" keskmine osa ja teine pool). Tõsi, on küll tajuda, kuidas entroopilistes kihtides aeg-ajalt kaosekihid kipuvad paisuma ning isegi õrnalt lahvatama, aga kokkuvõtvalt sinna granulaar-digitaalsesse monokroomitud klaaspärlimängu asi kipubki jääma. Mikroskoopilise müra, redutseeritud elektroakustilise improvisatsiooni ning abstraktse helikunsti ühisosaline ja eraldi harudena jooksev tulem enam-vähem võrdsetesse proportsioonidesse jaotatuna ilmneb 13-loolisel üllitisel. 7.5 (7.0-8.5)