Ruidemos
Sound art Field recording Musique concrète Sound documentary
Kas välisalvestuste autentsuse ja privaatsuse hoiak on määratletud eeldusel, et ette hoiatamata ülesvõtted on ausamad ja ehtsamad; samas säherdune lähenemine võib tekitada subjekti haavatavust -- miks on vaja kogu konteksti, kui võib uue heliteose tarvis piisata vaid teatud väljavõttest või katkest; kontekstist välja rebimine antud situatsioonis oleks subjekti mitte kahjustav -- pilt muutuks veelgi segasemaks kui sisse tuua kuuldemängu ning helidokumentalistika kontekst -- kas viimane näiteks ei ole mitte ka merehelide salvestamine -- omada loodust kui Jumala loomingut, esitledes seda ainult audiokogemusena on piirav ning võib isegi pühadust teotavana tunduda; teisalt kasutades loodushelisid selleks, et sellest koos kunstlikult tekitatud helidega luua uue väärtusega taies -- sellel on jumet, teisalt jälle -- miks mitte kasutada loodushelisid (nagu näiteks merelainete loksumist) jumalateenistusel oleks ju piisavalt sugereeriv taust papi kantslikõnele (teine võimalus oleks ehitada kirik mere kaldale). Nagu ikka välisalvestuste plaatidega ei üllata see. Siin on igasugu kraami -- nagu pealkirjast aimdub on piirkonnaks Ladina Euroopa -- siin on kuulda nii metroorongide rataste klõbinat, avalikus ruumis informatsiooni edastamist, samuti tundmatutest allikatest pärit helisid juhul kui pealkirjad konkreetsele asjale ei osutaks; ootesaalide suminat ning vihmasabinat ja üllatus-üllatus -- merelainete loksumist. Justkui avalik peaks olema privaatne ning privaatne avalik -- aga selle tõdemusega ei ole midagi peale hakata. Tõsi on, et see muusika või heli tahes-tahtmata jääb neutraalseks, kuna taoline eeldus on seda tüüpi taiestesse sisse kirjutatud nii, et kokkuvõtvalt käsitleme seda kogumikku pelga sissejuhatusena, mis võib meid Lõuna-Euroopas oodata.
